Olen saanud informatsiooni, et tehakse 5-osalist discovery-stiilis dokumentaalsarja eestlaste osalemisest 2. maailmasõjas 1941-1945. Valmistajafirma Ruut. Eeldatav valmimisaeg selle aasta sügiseks.
Infot on mokaotsast poetatud juba ka ajalehte:
Laar on konsultandina tegev ka filmitootja Ruut toodetava dokumentaalfilmisarjas, mis jutustab 1941. – 1944. aasta sündmustest.
http://www.virumaateataja.ee/220405/esi ... 023887.php
Mida teate Teie sellest ettevõtmisest ja mida arvate? Mida ootate?
Minu arvates on igatahes samm edasi...
Dokfilm eestlastest sõjas 1941-1944
-
sturmkommando
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
"Eesti Filmi Sihtasutus" ütleb selle kohta nii:
8. “Kuum külm sõda: Sinimäed”
Kuuest filmist koosnev ajalooline dokumentaalfilmide sari, mis käsitleb II maailmasõja tausta, kulgu ning tagajärgi Eestis. Film koondab ohtralt intervjuusid, lugusid inimsaatustest, arhiivimaterjale ning taaslavastuslikke stseene, eesmärgiks pakkuda huvi ka üle-Euroopalisele vaatajaskonnale.
Esitusformaat: Digi Beta , 16:9
Salvestusformaat: Digi Beta
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Eetriüksus (Ruut)
Planeeritud kaastootja: Helsinki Filmi
Produtsent: Kiur Aarma
Režissöör: Raimo Jõerand
Stsenarist: Tiit Pruuli
Toimetaja: Merike Jürjo
Arendusperiood: 01. juuni 2004 – 01. juuni 2005
Planeeritav tootmisperiood: 01. juuni – 31. detsember 2005
Esituskoopia valmimine: 01. jaanuar 2006
Eelarve: 3 000 000
Arendustöö eelarve: -
EFSilt arenduseks: 200 000
http://www.efsa.ee/taotlused.html?op=lugu&id=508
*
Samast veel paar filmikava:
1. “5 päeva”
1939. aasta september. Alanud on Teine maailmasõda. Eestimaal valitseb sel sügisel veel näiline rahu, raske rõhuvast endest. Ent ajalugu pole mitte sündmused, vaid vastuvõetud otsused, ütleb vana tarkussõna. Otsused, mille tegemine polnud mitte ainult nädalate, vaid lausa päevade küsimus. Ning need otsused tehti, mitte umbisikuliselt, vaid inimeste poolt. Mistahes hinnangu me Eesti riigimeeste senisele poliitilisele karjäärile ka annaksime, ei saa eitada tõsiasja, et tolles olukorras hoidsid need vähesed otsustajad - inimesed - oma peopesal ühe maa ja rahva saatust. Mida võis see otsus neile tähendada - riigimeestena või inimestena - ning kuidas üleüldse on võimalik mõtestada otsustust, mis muutub valikuks surma ja surma vahel.
Esitusformaat: Digi Beta; TVstandard
Salvestusformaat: DVCam
Kestus: 58 min/90 min
Filmitootmisettevõte: F-Seitse
Produtsent: Reet Sokmann
Režissöör: Dorian Supin
Stsenarist: Dorian Supin
Konsultant: Ago Pajur
Toimetajad: Kadri Kanter, Ireene Lään
Arendusperiood: veebruar 2005 – jaanuar 2006
Planeeritud tootmisperiood: veebruar 2006 – september 2006
Esituskoopia valmimine: jaanuar 2007
Eelarve: 1 552 252
Arendustöö eelarve: 772 961
EFSilt arenduseks: 200 000
------------
5. “Jäägrikriis”
Film käsitleb nn jäägrikriisi 1993. a., selle tekkepõhjusi, arengut ja lahendust. Teema on aktuaalne ennekõike sellepärast, et tänased sündmused (nt Lihula) on toonastele sündmustele väga sarnased, palju on ühisjooni, kuigi lahendused pole olnud ühesugused. Küsimus on selles, mida on meil tolleaegsetest sündmustest õppida?
Esitusformaat: Beta SP, TVstandard
Salvestusformaat: Beta SP
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Stuudio Tristan
Produtsent: Jaanus Reisner
Režissöör: Jaan Kolberg
Stsenarist: Eerik Niiles Kross
Toimetaja: Marje Jurtshenko
Arendusperiood: jaanuar – märts 2005
Planeeritav tootmisperiood: märts – november 2005
Esituskoopia valmimine: detsember 2005
Eelarve: 537 720
Arendustöö eelarve: 120 000
EFSilt arenduseks: 80 000
-------------
1. “Kohv ja kalliskivid”
Tempokas põnevik, mille tegevus hargneb Tallinnas dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. 1924. aasta kommunistliku mässukatse keerisesse sattunud noor Eesti armee lipnik ja tema abikaasa võitlevad mässajatega, harutades samal ajal lahti oma isikliku elu umbsõlmi. Action’i ja peredraama kõrvale mahub ka huumorit.
Filmitootmisettevõte: Eetriüksus (Ruut)
Produtsent: Artur Talvik
Stsenarist: Lauri Vahtre
Planeeritud režissöör: otsustatakse hiljem
Stsenaariumi 1. variandi valmimine: 15. oktoober 2005
Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 70 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000
----------------
3. “Metsavennad voodi ees”
Portreefilm Eesti metsavendluse uurijast Aino Lepast.
Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Osakond
Produtsent: Aivo Spitsonok
Režissöör: Kalle Käesel
Stsenaristid: Aivo Spitsonok, Kalle Käesel
Esituskoopia valmimine: sügis 2005
Eelarve: 170 000
EFS: 50 000
ETV: 50 000
--------------
1. “Admirali mürgiampull”
Film Johan Pitka elust ja võitlustest – tema elu oli rikast sündmustest, täis tööd ja ebainimlikke pingutusi Eesti Vabariigi loomisel, tema iseseisvuse kindlustamise nimel. Traagiline oli tema elu lõppvaatus – 72aastaselt langemine 1944. aasta sügise vastupanuvõitluses.
Esitusformaat: BetaSP, TV standard
Salvestusformaat: DVCam
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Angestel
Produtsent: Anne Vaikmaa
Režissöör: Heli Speek
Stsenaristid: Rein Helme, Anne Vaikmaa, Heli Speek
Toimetaja: Joel Viitkar
Tootmisperiood: veebruar 2001 – aprill 2005
Järeltootmine: mai – juuni 2005
Esituskoopia valmimine: 23. juuni 2005
Eelarve: 402 180
EFSilt tootmistoetuseks: 152 000
EFSilt varem saadud arendustoetus -
Kultuurkapital: 20 000
-----------------
8. “Kuum külm sõda: Sinimäed”
Kuuest filmist koosnev ajalooline dokumentaalfilmide sari, mis käsitleb II maailmasõja tausta, kulgu ning tagajärgi Eestis. Film koondab ohtralt intervjuusid, lugusid inimsaatustest, arhiivimaterjale ning taaslavastuslikke stseene, eesmärgiks pakkuda huvi ka üle-Euroopalisele vaatajaskonnale.
Esitusformaat: Digi Beta , 16:9
Salvestusformaat: Digi Beta
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Eetriüksus (Ruut)
Planeeritud kaastootja: Helsinki Filmi
Produtsent: Kiur Aarma
Režissöör: Raimo Jõerand
Stsenarist: Tiit Pruuli
Toimetaja: Merike Jürjo
Arendusperiood: 01. juuni 2004 – 01. juuni 2005
Planeeritav tootmisperiood: 01. juuni – 31. detsember 2005
Esituskoopia valmimine: 01. jaanuar 2006
Eelarve: 3 000 000
Arendustöö eelarve: -
EFSilt arenduseks: 200 000
http://www.efsa.ee/taotlused.html?op=lugu&id=508
*
Samast veel paar filmikava:
1. “5 päeva”
1939. aasta september. Alanud on Teine maailmasõda. Eestimaal valitseb sel sügisel veel näiline rahu, raske rõhuvast endest. Ent ajalugu pole mitte sündmused, vaid vastuvõetud otsused, ütleb vana tarkussõna. Otsused, mille tegemine polnud mitte ainult nädalate, vaid lausa päevade küsimus. Ning need otsused tehti, mitte umbisikuliselt, vaid inimeste poolt. Mistahes hinnangu me Eesti riigimeeste senisele poliitilisele karjäärile ka annaksime, ei saa eitada tõsiasja, et tolles olukorras hoidsid need vähesed otsustajad - inimesed - oma peopesal ühe maa ja rahva saatust. Mida võis see otsus neile tähendada - riigimeestena või inimestena - ning kuidas üleüldse on võimalik mõtestada otsustust, mis muutub valikuks surma ja surma vahel.
Esitusformaat: Digi Beta; TVstandard
Salvestusformaat: DVCam
Kestus: 58 min/90 min
Filmitootmisettevõte: F-Seitse
Produtsent: Reet Sokmann
Režissöör: Dorian Supin
Stsenarist: Dorian Supin
Konsultant: Ago Pajur
Toimetajad: Kadri Kanter, Ireene Lään
Arendusperiood: veebruar 2005 – jaanuar 2006
Planeeritud tootmisperiood: veebruar 2006 – september 2006
Esituskoopia valmimine: jaanuar 2007
Eelarve: 1 552 252
Arendustöö eelarve: 772 961
EFSilt arenduseks: 200 000
------------
5. “Jäägrikriis”
Film käsitleb nn jäägrikriisi 1993. a., selle tekkepõhjusi, arengut ja lahendust. Teema on aktuaalne ennekõike sellepärast, et tänased sündmused (nt Lihula) on toonastele sündmustele väga sarnased, palju on ühisjooni, kuigi lahendused pole olnud ühesugused. Küsimus on selles, mida on meil tolleaegsetest sündmustest õppida?
Esitusformaat: Beta SP, TVstandard
Salvestusformaat: Beta SP
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Stuudio Tristan
Produtsent: Jaanus Reisner
Režissöör: Jaan Kolberg
Stsenarist: Eerik Niiles Kross
Toimetaja: Marje Jurtshenko
Arendusperiood: jaanuar – märts 2005
Planeeritav tootmisperiood: märts – november 2005
Esituskoopia valmimine: detsember 2005
Eelarve: 537 720
Arendustöö eelarve: 120 000
EFSilt arenduseks: 80 000
-------------
1. “Kohv ja kalliskivid”
Tempokas põnevik, mille tegevus hargneb Tallinnas dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. 1924. aasta kommunistliku mässukatse keerisesse sattunud noor Eesti armee lipnik ja tema abikaasa võitlevad mässajatega, harutades samal ajal lahti oma isikliku elu umbsõlmi. Action’i ja peredraama kõrvale mahub ka huumorit.
Filmitootmisettevõte: Eetriüksus (Ruut)
Produtsent: Artur Talvik
Stsenarist: Lauri Vahtre
Planeeritud režissöör: otsustatakse hiljem
Stsenaariumi 1. variandi valmimine: 15. oktoober 2005
Stsenaariumi kirjutamise eelarve: 70 000
EFSilt taotletav stsenaariumitoetus: 50 000
----------------
3. “Metsavennad voodi ees”
Portreefilm Eesti metsavendluse uurijast Aino Lepast.
Kestus: 27 min
Filmitootmisettevõte: Osakond
Produtsent: Aivo Spitsonok
Režissöör: Kalle Käesel
Stsenaristid: Aivo Spitsonok, Kalle Käesel
Esituskoopia valmimine: sügis 2005
Eelarve: 170 000
EFS: 50 000
ETV: 50 000
--------------
1. “Admirali mürgiampull”
Film Johan Pitka elust ja võitlustest – tema elu oli rikast sündmustest, täis tööd ja ebainimlikke pingutusi Eesti Vabariigi loomisel, tema iseseisvuse kindlustamise nimel. Traagiline oli tema elu lõppvaatus – 72aastaselt langemine 1944. aasta sügise vastupanuvõitluses.
Esitusformaat: BetaSP, TV standard
Salvestusformaat: DVCam
Kestus: 52 min
Filmitootmisettevõte: Angestel
Produtsent: Anne Vaikmaa
Režissöör: Heli Speek
Stsenaristid: Rein Helme, Anne Vaikmaa, Heli Speek
Toimetaja: Joel Viitkar
Tootmisperiood: veebruar 2001 – aprill 2005
Järeltootmine: mai – juuni 2005
Esituskoopia valmimine: 23. juuni 2005
Eelarve: 402 180
EFSilt tootmistoetuseks: 152 000
EFSilt varem saadud arendustoetus -
Kultuurkapital: 20 000
-----------------
Ma ei kahtlegi, et sul on veenev põhjendus oma seisukohale, nagu tavaliselt, kuid miks peab argumente sinult alati nagu tangidega välja kiskuma?Arnold kirjutas:Kui kuulen nime Kiur, haaran kabuuri järele! Järjekordne poolpeeretus!
Mitte et ma Kuir Aarma fänn oleks, ei oma mingit arvamust selle isiku suhtes.
Alo
-
Külaline
Muide, ime, et Venes pole veel märgatud, millise huvitava sümboli "Ruudu" logo animatsioon hetkeks ette viskab. (Tõsi, ma pole rubriiki "fašistlikud meeleolud Eestis" eriti pingsalt jälginud, võib-olla on juba siiski märgatud).
Kui aga see II ilmasõja film sellesamuse logo all ilmub, siis küll juba märgatakse.
Kui aga see II ilmasõja film sellesamuse logo all ilmub, siis küll juba märgatakse.
Täna (esmasp. 9.mai) kell 22:25 näitab ETV selle projekti esimest filmi "Haukka grupp".
http://www.etv.ee/index.php?03937
Alo
http://www.etv.ee/index.php?03937
Alo
Pettumus 
...
Mina ootaks ikkagi lõpuks ühte kõikehõlmavat, kronoloogilist ja haakuvat filmikäsitlust EESTI maa ja rahva ajaloost. Selline juppide või episoodide näitamine siit ja sealt erinevate seeriatena on küll omamoodi huvitav, kuid ei täida ikkagi üldist põhilist harivat-õpetavat eesmärki. Ei saa kasvõi kasutada perioodi tutvustava õppefilmina ajaloo õpetamisel või isamaalisel kasvatamisel...
Aga taolist filmi oleks hädasti vaja...
Näiteks võiksid olla umbes selliste alapealkirjadega tunniajased tempokad filmid a la:
I Tumedad pilved (1939-1940 sündmused: Eestist ja tema naabritest sõja eelõhtul, baaside leping, baltisakslaste lahkumine, okupeerimine, esimesed repressioonid)
II Välksõda (1941 sündmused: Eesti väeosade saatus, küüditamine, sõja algus, mobilisatsioon, metsavendlus ja suvesõda, Erna, Eesti ala hõivamine Saksa vägede poolt)
III Võõras mundris (1942-1943 sündmused: sõjategevuse pööre Idarindel, esimeste Eesti väeosade formeerimine ja tegevus, Eesti Leegioni loomine ja tegevus, Narwa pataljon, 8. laskurkorpuse loomine ja tegevus, Soomepoisid)
IV Võitlus kodumaa pärast (1944 sündmused: rinne kandub Eesti piiridesse, lahingud Narva rindel, üldmobilisatsioon, Tallinna pommitamine, Tegevus Lõuna-Eestis, Eesti mandriosa ja saarte vallutamine, Uluotsa valitsus)
V Viimane vaatlus (1945 sündmused: Eestlaste koondamine Saksamaal, sõjapõgenikud, lahingud Sileesias, Tsehhi põrgu, 8. laskurkorpus Kuramaal, sõja lõpp, eestlased liitlaste teenistuses, sõja mõjud ja tagajärjed Eestile)
...Mina ootaks ikkagi lõpuks ühte kõikehõlmavat, kronoloogilist ja haakuvat filmikäsitlust EESTI maa ja rahva ajaloost. Selline juppide või episoodide näitamine siit ja sealt erinevate seeriatena on küll omamoodi huvitav, kuid ei täida ikkagi üldist põhilist harivat-õpetavat eesmärki. Ei saa kasvõi kasutada perioodi tutvustava õppefilmina ajaloo õpetamisel või isamaalisel kasvatamisel...
Aga taolist filmi oleks hädasti vaja...
Näiteks võiksid olla umbes selliste alapealkirjadega tunniajased tempokad filmid a la:
I Tumedad pilved (1939-1940 sündmused: Eestist ja tema naabritest sõja eelõhtul, baaside leping, baltisakslaste lahkumine, okupeerimine, esimesed repressioonid)
II Välksõda (1941 sündmused: Eesti väeosade saatus, küüditamine, sõja algus, mobilisatsioon, metsavendlus ja suvesõda, Erna, Eesti ala hõivamine Saksa vägede poolt)
III Võõras mundris (1942-1943 sündmused: sõjategevuse pööre Idarindel, esimeste Eesti väeosade formeerimine ja tegevus, Eesti Leegioni loomine ja tegevus, Narwa pataljon, 8. laskurkorpuse loomine ja tegevus, Soomepoisid)
IV Võitlus kodumaa pärast (1944 sündmused: rinne kandub Eesti piiridesse, lahingud Narva rindel, üldmobilisatsioon, Tallinna pommitamine, Tegevus Lõuna-Eestis, Eesti mandriosa ja saarte vallutamine, Uluotsa valitsus)
V Viimane vaatlus (1945 sündmused: Eestlaste koondamine Saksamaal, sõjapõgenikud, lahingud Sileesias, Tsehhi põrgu, 8. laskurkorpus Kuramaal, sõja lõpp, eestlased liitlaste teenistuses, sõja mõjud ja tagajärjed Eestile)
Raske hinnangut anda, sest ei tea, mis on teistes osades. Muidu tehtud nagu BBC või vene Planetast tulevad samateemalised filmid. Üsna "mõõga ja mantli" seiklusfilmina esitatud ja seega parasjagu nivelleeritud, asjad, inimesed ja sündmused olid keerulisemad kui praegu esitatud. Ei kujuta ette ennast n-ö puhta lehe vaatajana, kes taustu ei tea; samuti raske end panna venelase või muu võõramaalase pilgu läbi vaatajaks. Nii et praeguse hinnangu järgi üsna vaadatav seiklusdokumentaal. Vaatan videolt veel üle, eks siis näe.
Minu jaoks oli huvitavaim koht see, kui taustal näidati Leo Talgre taskuraamatut. Seda on Roolaht võltsides kasutanud ja ühest lehest udupildigi avaldanud, kuid pole hiljem asukohta avaldanud jm selle kasutamisega seotud asjaolusid. Kui see on nüüd samast taskupäevaraamatu originaalist foto seal, siis on see oluline ülesleid.
Faktidest, millest võib jääda vale mulje: Sarv jt ei viidud kohe Stutthofi, nagu võis aru saada, vaid Laak võttis ta ja teised mehed kaasa septembris 1944 Keskvanglast, kui Saksamaale jalga lasi. Näidatud pilt tapetud Talgrest võib olla võltsing, vähemalt on Maarja Talgre seda üsna usutavalt tõestada püüdnud. Täiesti vale mulje jäi GB ülekuulamise kaadritest lõpus - ilus puhas tuba, kus mehed laua taga.
Siit saadetud info jõudmine venelaste kätte oli taandatud ainult McKibbinile ja Philbyle, s.t Inglise luurele. Tegelikult võib sama suur osa olla Vilho Tikanderil ja Bruce Hopperil ning Ameerika saatkonnaga seotud tegelastel üldse, esimesed kaks olid Office of Strategical Services (LKA eelkäija) juhtkujud Rootsis ja nendega suhtlesid eestlased seal väga tihedalt (Hans Ronimois, Jaan Ots jt). Ja NKVD-OSS vahetasd omavahel saadud infot. Ronimois jt pidasid Stockholmis Eestist saadud info kohta kartoteekigi inglise keeles, et "sõpradel" kergem oleks. Samuti info liikumine Eerik Suurväljalt või siis väidetavatelt GRU meestelt Rootsis (Maiste jt) jt. pole välistatud; samuti otse soomlastelt. Seega ainult inglastele asja tagasi viia pole õige. Aga täpsemalt ja ulatuslikumalt on need asjad uurimata, kuigi OSS materjalid on näiteks avalikuks tehtud (MI6 asjad siiski seni kinni). Filmis olnud vihje Nõukogude agentidele Rahvuskomitee tegelaste hulgas jäi ka õhku. Selle ja nn kontinuiteedikandjate hulgas oli mitu, kes 1940-41 olid allkirja andnud (Penno, Pukk, Mänd). Ja oli tegelasi, kes olid seotud nt valitsuse põgenemise korraldamisega, kuid keda hiljem ka GB ise on nimetanud enda meesteks. Ning lisaks on väidetud, et brittidel olid Eesti pinnal ka oma luurajad ja agendid Saksa okupatsiooni ajal; samuti tegutsesid siin aktiivselt vägede liikumise jälgimisega ja info edastamisega raadio teel igasugused Vene poolelt allavisatud tegelased.
Ja Toomas Hellati ristilöömine oli väga rõhutatud. Ta hakkas jah otsesele koostööle GBga, kuid ka kahe kõneleja (nn ellujäänute mälestused) toimikud on avameelsed ja palju nimesid sisaldavad. Aga kuna ise pole õnneks GB-keldrite õudust tunda saanud, siis kohtumõistja pinki ei taha asuda - kaugel sellest. Kahju, et Eesti iseseisvus nii hilja tuli - teiste selleagse rahvusliku vastupanuliikumise ellujäänute mälestusi (Kull, Övel, Kaarlimäe, Tiefgi pikemalt jt) pole kusagilt enam võtta.
Kokkuvõtvalt: ei leidnud filmist seda traagikat, mida see ajajärk sisaldas ja tekitas. Oli vaatefilm üsna romantilistest "seiklustest" sellel ajal. "Rahva osa ajaloos" ei avaldunud kuidagi.
Minu jaoks oli huvitavaim koht see, kui taustal näidati Leo Talgre taskuraamatut. Seda on Roolaht võltsides kasutanud ja ühest lehest udupildigi avaldanud, kuid pole hiljem asukohta avaldanud jm selle kasutamisega seotud asjaolusid. Kui see on nüüd samast taskupäevaraamatu originaalist foto seal, siis on see oluline ülesleid.
Faktidest, millest võib jääda vale mulje: Sarv jt ei viidud kohe Stutthofi, nagu võis aru saada, vaid Laak võttis ta ja teised mehed kaasa septembris 1944 Keskvanglast, kui Saksamaale jalga lasi. Näidatud pilt tapetud Talgrest võib olla võltsing, vähemalt on Maarja Talgre seda üsna usutavalt tõestada püüdnud. Täiesti vale mulje jäi GB ülekuulamise kaadritest lõpus - ilus puhas tuba, kus mehed laua taga.
Siit saadetud info jõudmine venelaste kätte oli taandatud ainult McKibbinile ja Philbyle, s.t Inglise luurele. Tegelikult võib sama suur osa olla Vilho Tikanderil ja Bruce Hopperil ning Ameerika saatkonnaga seotud tegelastel üldse, esimesed kaks olid Office of Strategical Services (LKA eelkäija) juhtkujud Rootsis ja nendega suhtlesid eestlased seal väga tihedalt (Hans Ronimois, Jaan Ots jt). Ja NKVD-OSS vahetasd omavahel saadud infot. Ronimois jt pidasid Stockholmis Eestist saadud info kohta kartoteekigi inglise keeles, et "sõpradel" kergem oleks. Samuti info liikumine Eerik Suurväljalt või siis väidetavatelt GRU meestelt Rootsis (Maiste jt) jt. pole välistatud; samuti otse soomlastelt. Seega ainult inglastele asja tagasi viia pole õige. Aga täpsemalt ja ulatuslikumalt on need asjad uurimata, kuigi OSS materjalid on näiteks avalikuks tehtud (MI6 asjad siiski seni kinni). Filmis olnud vihje Nõukogude agentidele Rahvuskomitee tegelaste hulgas jäi ka õhku. Selle ja nn kontinuiteedikandjate hulgas oli mitu, kes 1940-41 olid allkirja andnud (Penno, Pukk, Mänd). Ja oli tegelasi, kes olid seotud nt valitsuse põgenemise korraldamisega, kuid keda hiljem ka GB ise on nimetanud enda meesteks. Ning lisaks on väidetud, et brittidel olid Eesti pinnal ka oma luurajad ja agendid Saksa okupatsiooni ajal; samuti tegutsesid siin aktiivselt vägede liikumise jälgimisega ja info edastamisega raadio teel igasugused Vene poolelt allavisatud tegelased.
Ja Toomas Hellati ristilöömine oli väga rõhutatud. Ta hakkas jah otsesele koostööle GBga, kuid ka kahe kõneleja (nn ellujäänute mälestused) toimikud on avameelsed ja palju nimesid sisaldavad. Aga kuna ise pole õnneks GB-keldrite õudust tunda saanud, siis kohtumõistja pinki ei taha asuda - kaugel sellest. Kahju, et Eesti iseseisvus nii hilja tuli - teiste selleagse rahvusliku vastupanuliikumise ellujäänute mälestusi (Kull, Övel, Kaarlimäe, Tiefgi pikemalt jt) pole kusagilt enam võtta.
Kokkuvõtvalt: ei leidnud filmist seda traagikat, mida see ajajärk sisaldas ja tekitas. Oli vaatefilm üsna romantilistest "seiklustest" sellel ajal. "Rahva osa ajaloos" ei avaldunud kuidagi.
Viimati muutis MOrav, 11 Mai, 2005 10:16, muudetud 3 korda kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline