Ajalooarhiivi toim: EESTI NSV AASTATEL 1940-1953 (2007)

[MOrav]

Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 15 (22)

EESTI NSV AASTATEL 1940–1953:
SOVETISEERIMISE MEHHANISMID JA TAGAJÄRJED
NÕUKOGUDE LIIDU JA IDA-EUROOPA ARENGUTE KONTEKSTIS
Koostanud Tõnu Tannberg

Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit,
Ago Pajur, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Ruth Tiidor,
Bradley Woodworth

Toimetanud Mart Orav
Keeletoimetaja Leelo Jago
Resümeed tõlkinud Martin Jaigma ja autorid
506 lehekülge, pehmed kaaned. 2007
ISBN 978-9985-858-58-5
ISSN 1406-0760

Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluline periood, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ja nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukogustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Teisisõnu, see oli aeg, mil Eestis kehtestati lõplikult uus režiim ehk loodi Eesti NSV vundament.

Vaatamata nimetatud perioodi olulisusele Eesti ajaloos napib teemakohaseid uurimusi. Senises ajalookirjanduses on küll põhjalikumalt uuritud üksikküsimusi (massirepressioonid, relvastatud vastupanu, tsensuuriolud jmt), kuid seda on tehtud liiga Eesti-keskselt ja laiemat konteksti arvestamata. Tagaplaanile on jäänud Eesti tollaste sündmuste seostamine Nõukogude Liidus, Ida-Euroopas ja rahvusvahelisel areenil toimunuga. Samas on laiemate seoste arvestamine sõjajärgsete Eesti olude käsitlemisel äärmiselt vajalik ja möödapääsmatu. Selleks pakuvad häid võimalusi seni kasutamata materjalid nii Eesti, Venemaa kui ka teiste riikide arhiivides ning viimastel aastatel Venemaal ja mujalgi maailmas avaldatud uurimused ning dokumentide publikatsioonid.

Käesoleva kogumiku üks eesmärk ongi vähemalt osaliselt ülalloetletud lünki täita ning kaasa aidata aastatel 1940–1953 toimunud sündmuste paremale uurimisele ja lahtimõtestamisele. Kogumik, mille autorite seas on Eesti, Venemaa ja Saksamaa ajaloolased, on avaldatud Eesti Teadusfondi grandi nr 5715 toel.

Tõnu Tannberg Nõukogude Eesti 1940–1953: uuele režiimile vundamendi rajamise aastad

Olaf Mertelsmann «Sovetiseerimise» mõistest

Aigi Rahi-Tamm Sõjajärgse perioodi historiograafiast

Ago Pajur Eesti Rahvavägi 1940. aastal

Priit Pirsko Eesti arhiivinduse sovetiseerimine 1940–1941

Kaarel Piirimäe Nõukogude Liidu poliitika Ida-Euroopas aastatel 1944–1949

Jelena Zubkova Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal. 1944–1952

David Feest Põlisrahvuste taaseelistamise poliitika Balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei pärast Teist maailmasõda

Tõnu Tannberg Moskva institutsionaalsed ja nomenklatuursed kontrollimehhanismid Eestis NSVs sõjajärgsetel aastatel

Kaja Kumer-Haukanõmm Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945–1952

Valdur Ohmann Eesti NSV Siseministeeriumi struktuur 1940.–1954. aastal

Pearu Kuusk Julgeolekuorganite võitlus Eesti vastupanuliikumisega sõjajärgsetel aastatel. Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947)

Tiiu Kreegipuu Eesti kultuurielu sovetiseerimine — nõukogude kultuuripoliitika eesmärgid ja institutsionaalne raamistik aastatel 1944–1954

Anu Raudsepp Ajaloo õpetamise korraldus Eestis eesti õppekeelega üldhariduskoolides sõjajärgse stalinismi ajal (1944–1953)

Olaf Mertelsmann Turumajanduselt käsumajandusele

Tõnu Tannberg Soviet Estonia 1944–1953:
Mechanisms and consequences of Sovietization in Estonia in the context of development of Soviet Union and East-Europe. Summary

http://www.eha.ee/raamatud/toimetis15.htm

[oleeg]

Soetasin.

Lugesin.

Konstateering: olen igati rahul raha otstarbeka kulutamisega.

Leian, et nimetatud kogumik peaks kohustuslikus korras olema kõigil ajalooõpetajatel läbi loetud.

Soovitan soetada ja läbi lugeda.

terv
o