Militaarleiud kaevudest, jõgedest, järvedest, merest ...
Ei ole küll otse teemakohane leiu lugu aga peaaegu...
Nimelt kopaga kusagil Anseküla ligidal Sõrves mereääres kaevati kuivenduskraavi. Hakkas siis palju mürske välja tulema. Pereisast kopajuht keeldus edasi kaevamast ja poissmehest töökaaslane viis asja lõpuni. Ja nii ta mingi aja pärast suurtüki välja kaevaski. Kui riista hiljem ära viidi, olid rattad veel ringi käinud. Mis hiljem sai sest, ei tea. Vot selline lugu kopamehelt.
Nimelt kopaga kusagil Anseküla ligidal Sõrves mereääres kaevati kuivenduskraavi. Hakkas siis palju mürske välja tulema. Pereisast kopajuht keeldus edasi kaevamast ja poissmehest töökaaslane viis asja lõpuni. Ja nii ta mingi aja pärast suurtüki välja kaevaski. Kui riista hiljem ära viidi, olid rattad veel ringi käinud. Mis hiljem sai sest, ei tea. Vot selline lugu kopamehelt.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
allveeroboti ehitamine
Mõnda aega on robootika-fanaatikust sõbraga jutuks olnud lihtsa allvee-roboti ehitamine. Kere tuleks sel kanalisatsioonitorudest, ette paneks valvekaamera pleksikupli. Sisse tuleks värvipildiga miniatuurne turvakaamera (mis on tal ka olemas) ja mootoriteks tuleks kas paadi pilsipumba mootorid või siis sõiduauto klaasipesu pumbad, mis töötaks veepaiskuri põhimõttel (suunatavad voolikud). Balansseerimiseks peaks tegema haavlite jaoks anumad...
Plaanis on sellega uurida vee alla jäänud Peeter Suure merekindluse maarinde veega täitunud blindaazhe, kuna seal võib olla säilinud veel midagi originaalsisustusest.
Plaanis on sellega uurida vee alla jäänud Peeter Suure merekindluse maarinde veega täitunud blindaazhe, kuna seal võib olla säilinud veel midagi originaalsisustusest.
Suunatavaid voolikuid ehk ei ole vaja jah.
Minu arusaama mööda on asi selles, et sellist seadet saab kasutada nagunii vaid paadist „alla lastuna”.
Põhiliseks põhjuseks on kaabel mille kaudu seadmele energiat anda, mille kaudu kaamerapilti edastada ja muidugi mille kaudu seadet juhtida.
Nagu arvata võib, läheb tarvis ikka üsna mitu kaablisoont ja päris jämedat.
(Halogeen jms lampide tarvis on ikka päris palju rammusaid elektronipoisse vaja)
Ehk siis juhtkaabel saab olema raske.
Mis ühtlasi välistab nii väikese massiga seadeldise efektiivse juhtimise.
Läheks vaja väga võimast mootorit ja ülitundlikku juhtimist.
Seda, et „järgi lohisev” kaabel võib igale poole takerduda, ei pea vist mainima.
Sestap pakkusin siin üksvahe ideed, et selline „lihtne” seade peaks olema vertikaalselt paadi all rippuv kapsel ja juhitakse seda riistapuud ainult kapsli pööramisega ja kaamera nurga seadmisega. ( see variant võimaldaks pöörata kogu kapslit, ehk siis ka sellele jäigalt kinnitatud valgusallikaid ).
Muidu võiks ju pöörata ainult kaamerat kapsli sees.
(nagu turvakaamera)
Aga lihtne lugu see ei ole ikka. Paati peaks täpselt juhtima ja vajadusel hoidma paigal.
Kaabli pikkus paadist seadmeni peaks arvestama lainetust.
Kardan, et ka väikese laine ja tuulega on see päris raske.
Miskites veealustes käikudes ja katakombides on aga asi veel keerulisem...
Minu arusaama mööda on asi selles, et sellist seadet saab kasutada nagunii vaid paadist „alla lastuna”.
Põhiliseks põhjuseks on kaabel mille kaudu seadmele energiat anda, mille kaudu kaamerapilti edastada ja muidugi mille kaudu seadet juhtida.
Nagu arvata võib, läheb tarvis ikka üsna mitu kaablisoont ja päris jämedat.
(Halogeen jms lampide tarvis on ikka päris palju rammusaid elektronipoisse vaja)
Ehk siis juhtkaabel saab olema raske.
Mis ühtlasi välistab nii väikese massiga seadeldise efektiivse juhtimise.
Läheks vaja väga võimast mootorit ja ülitundlikku juhtimist.
Seda, et „järgi lohisev” kaabel võib igale poole takerduda, ei pea vist mainima.
Sestap pakkusin siin üksvahe ideed, et selline „lihtne” seade peaks olema vertikaalselt paadi all rippuv kapsel ja juhitakse seda riistapuud ainult kapsli pööramisega ja kaamera nurga seadmisega. ( see variant võimaldaks pöörata kogu kapslit, ehk siis ka sellele jäigalt kinnitatud valgusallikaid ).
Muidu võiks ju pöörata ainult kaamerat kapsli sees.
(nagu turvakaamera)
Aga lihtne lugu see ei ole ikka. Paati peaks täpselt juhtima ja vajadusel hoidma paigal.
Kaabli pikkus paadist seadmeni peaks arvestama lainetust.
Kardan, et ka väikese laine ja tuulega on see päris raske.
Miskites veealustes käikudes ja katakombides on aga asi veel keerulisem...
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Just nimelt, kaabel tuleb teha "hõljuv" st. veega sama erikaaluga.
Enamik hobiehitajaid on mootoritena kasutanud just odavaid paadi pilsipumpasid (250eek tükk), kuna need on juba poest ostetuna veekindlad. Tuleb ainult pumba rootori ja selle korpuse asemel valmistada propeller.
Kavas on ka osa "tarkusest" robotisse panna, ehk madalal tasandil PIC mikrokontrolleriga juhtimine (näiteks sügavuse ja orientatsiooni automaatne hoidmine, et piloot ei peaks kogu aeg joystickuga möllama).
Enamik hobiehitajaid on mootoritena kasutanud just odavaid paadi pilsipumpasid (250eek tükk), kuna need on juba poest ostetuna veekindlad. Tuleb ainult pumba rootori ja selle korpuse asemel valmistada propeller.
Kavas on ka osa "tarkusest" robotisse panna, ehk madalal tasandil PIC mikrokontrolleriga juhtimine (näiteks sügavuse ja orientatsiooni automaatne hoidmine, et piloot ei peaks kogu aeg joystickuga möllama).
Nagu vana toriseja ikka, luban endale pisut vaielda.
Kui kaabel varustada ujukitega nii, et kogu kaabel jaaks enam-vähem samasse erikaalu veega - siis jah, saame lahti põhja vajuva kaabli probleemist.
Kuid selle kaabli mass, inerts ja jäikus ei kao ju kuhugi
Mis ühtlasi tähendab, et me oleme probleemi lahendamisele küll lähemale jõudnud, kuid mitte seda lahendanud.
Kujutan vaimusilmas, ette nii 10-12 soonega 0,25 mm/2 armeeritud kaablit, mida selle värgi jaoks minimaalselt tarvis on...
Läbimõõt, sinna 9 - 10 mm kanti.
Massi vastu saab massiga või ehk siis mootorite võimsusega.
Stabiilse liikumise jaoks on niisiis vaja suht rasket allveeaparaati, mis siis ka tähendab piisavalt suurt vajalikku äratõukejõudu nende pilsimootorite poolt.
(Ju vist ei jää põhja lähedal mudagi üles keerutamata?)
Mis puudutab "osa tarkuse" paigutamist:
Küsimus samuti vaieldav. Loogikakontroller tühi ei kaalu muidugi suurt midagi, voolu võtab vähe ja on ise kompaktne ka.
Kuid tuleks samas ka arvestada, et iga ülearune kontakt "seadme pardal" tähendab täiendavat riski katkestuse või lühise tekkimiseks - juhul kui korpus peaks näiteks pisut-pisut lekkima?
Pealegi maksab kontroller täiesti reaalselt raha.
Kas on mõtet riskida?
Kui juhtida sellega kavatsed nagunii mootoreid, mida sa niigi "väljast" juhid?
Kas on mõtet?
Või meisterdada seadme pardale hoopis väike güroskoop, mis annaks signaale väljas asuvale kontrollerile?
Kui kujutada näiteks olukorda, et stabiliseerimisseade läheb miski labase programmivea tõttu rivist välja ja keerab seadme ninaga vertikalselt üles?
Kui kontroller on "pardal" siis võibolla ei saagi enam midagi teha, isegi mitte aparaati kusagilt veealusest käigust välja tuua?
Kui kaabel varustada ujukitega nii, et kogu kaabel jaaks enam-vähem samasse erikaalu veega - siis jah, saame lahti põhja vajuva kaabli probleemist.
Kuid selle kaabli mass, inerts ja jäikus ei kao ju kuhugi
Mis ühtlasi tähendab, et me oleme probleemi lahendamisele küll lähemale jõudnud, kuid mitte seda lahendanud.
Kujutan vaimusilmas, ette nii 10-12 soonega 0,25 mm/2 armeeritud kaablit, mida selle värgi jaoks minimaalselt tarvis on...
Läbimõõt, sinna 9 - 10 mm kanti.
Massi vastu saab massiga
või ehk siis mootorite võimsusega.Stabiilse liikumise jaoks on niisiis vaja suht rasket allveeaparaati, mis siis ka tähendab piisavalt suurt vajalikku äratõukejõudu nende pilsimootorite poolt.
(Ju vist ei jää põhja lähedal mudagi üles keerutamata?)
Mis puudutab "osa tarkuse" paigutamist:
Küsimus samuti vaieldav. Loogikakontroller tühi ei kaalu muidugi suurt midagi, voolu võtab vähe ja on ise kompaktne ka.
Kuid tuleks samas ka arvestada, et iga ülearune kontakt "seadme pardal" tähendab täiendavat riski katkestuse või lühise tekkimiseks - juhul kui korpus peaks näiteks pisut-pisut lekkima?
Pealegi maksab kontroller täiesti reaalselt raha.
Kas on mõtet riskida?
Kui juhtida sellega kavatsed nagunii mootoreid, mida sa niigi "väljast" juhid?
Kas on mõtet?
Või meisterdada seadme pardale hoopis väike güroskoop, mis annaks signaale väljas asuvale kontrollerile?
Kui kujutada näiteks olukorda, et stabiliseerimisseade läheb miski labase programmivea tõttu rivist välja ja keerab seadme ninaga vertikalselt üles?
Kui kontroller on "pardal" siis võibolla ei saagi enam midagi teha, isegi mitte aparaati kusagilt veealusest käigust välja tuua?
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Minu jaoks on lahendus selline, et mitte kõik kaabli sooned ei ole jämedad.
Loogika alla paigutamine tähendabki seda, et neid soonesid on ka vähem. Reaalselt piisab 2 toitesoonest, ning 2 datasoonest ehk siis kontrollsignaalid alla ja video üles. Mass oleks neil sama mis toitel. OK, selle toimivuse peab katsetuste käigus kindlaks tegema, võib-olla on vaja veel lisa massisoont.
juhtsignaalid oleks näiteks MIDI formaadis, mida PIC-iga on suht lihtne lahti dekodeerida.
Selle lähenemise eeliseks on veel lihtne laiendatavus. Kui on vaja mõnda lisaseadet (tuled vms.) juhtida, siis pole selleks lisasooni vaja. Piisab, kui ühe PIC jala otsa relee või transistorlüliti panna.
Loogika alla paigutamine tähendabki seda, et neid soonesid on ka vähem. Reaalselt piisab 2 toitesoonest, ning 2 datasoonest ehk siis kontrollsignaalid alla ja video üles. Mass oleks neil sama mis toitel. OK, selle toimivuse peab katsetuste käigus kindlaks tegema, võib-olla on vaja veel lisa massisoont.
juhtsignaalid oleks näiteks MIDI formaadis, mida PIC-iga on suht lihtne lahti dekodeerida.
Selle lähenemise eeliseks on veel lihtne laiendatavus. Kui on vaja mõnda lisaseadet (tuled vms.) juhtida, siis pole selleks lisasooni vaja. Piisab, kui ühe PIC jala otsa relee või transistorlüliti panna.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline