Küsimus eraldusmärkide kohta

[stilett]

Tuhnides netis, avastasin, et admiral Koltšaki armees olid mingil ajal kasutusel sellised eraldusmärgid. Kanti vasakul varrukal.

http://army.armor.kiev.ua/hist/7-ural-div-3.jpg

On keegi foorumlastest selliseid ka Eestis kohanud? Muuseas olid kasutuses 2. Uurali diviisis, mille staabiülemaks oli: полковник Р.К. Бангерский (с октября 1918 г. подполковник Э.Рютель). Ehk siis tegemist tulevase kindral Rudolf Bangerskisega. Veelgi huvitavam alampolkovnik Рютель Эдуард Янович ? Kas tegemist meie kaasmaalasega?

Nüüd tuli küll pikk ja seosetu jutt!!!

[stilett]

Ise küsin ja ise vastan....

Eduard Rüütel (ka Rütel)

Sündis 21.03.1884 ukj Tartus. Õppinud Tartu linnakoolis ja Odessa junkrukoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Järgnes teenistus 3. Soome kütipolgus, mille koosseisus võttis osa ka Esimesest maailmasõjast. 1916. aastal ülendati alampolkovnikuks. Aastatel 1916-1917 õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. Enamlaste võimuletuleku järel arreteeriti ning suleti Krestõ vanglasse. Pärast vanglast vabanemist jätkas õpinguid Kindralstaabi Akadeemias. 1920. aastal siirdus Rüütel Harbiini, kus töötas mõnda aega American Film Co juures. Opteerunud 1923. aastal Eestisse, määrati Rüütel Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste ülemaks. Kolonelleitnant Rüütel arvati reservi 1934. aastal. 1940. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. 1943. aastal oli Rüütel Eesti tagavarapataljonis roodukomandör. Suri 01.10.1969 Tallinnas. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
_____________________________________________________________
Kapten Eduard Rüütlit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.02.1916: Selle eest, et ta lahingus 10.06.1915 Martõnov-Starõi küla juures, kui vaenlane oli küla ülekaalukate jõududega sisse piiranud, viis oma pataljoni täägirünnakule, mille tulemusena löödi vaenlane külast välja ning võeti vangi 10 ohvitseri ja 1400 sõdurit.

Kummaline, kuidas mehel õnnestus punarežiimi aeg suht rahulikult üle elada. Tsaariohvitser, Georgi kavaler, valgekaartlane, pealegi diviisi staabiülem.....Imelikud on Issanda teed.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ise küsin ja ise vastan....

Eduard Rüütel (ka Rütel)

Sündis 21.03.1884 ukj Tartus. Õppinud Tartu linnakoolis ja Odessa junkrukoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Järgnes teenistus 3. Soome kütipolgus, mille koosseisus võttis osa ka Esimesest maailmasõjast. 1916. aastal ülendati alampolkovnikuks. Aastatel 1916-1917 õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. Enamlaste võimuletuleku järel arreteeriti ning suleti Krestõ vanglasse. Pärast vanglast vabanemist jätkas õpinguid Kindralstaabi Akadeemias. 1920. aastal siirdus Rüütel Harbiini, kus töötas mõnda aega American Film Co juures. Opteerunud 1923. aastal Eestisse, määrati Rüütel Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste ülemaks. Kolonelleitnant Rüütel arvati reservi 1934. aastal. 1940. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. 1943. aastal oli Rüütel Eesti tagavarapataljonis roodukomandör. Suri 01.10.1969 Tallinnas. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
_____________________________________________________________
Kapten Eduard Rüütlit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.02.1916: Selle eest, et ta lahingus 10.06.1915 Martõnov-Starõi küla juures, kui vaenlane oli küla ülekaalukate jõududega sisse piiranud, viis oma pataljoni täägirünnakule, mille tulemusena löödi vaenlane külast välja ning võeti vangi 10 ohvitseri ja 1400 sõdurit.

Kummaline, kuidas mehel õnnestus punarežiimi aeg suht rahulikult üle elada. Tsaariohvitser, Georgi kavaler, valgekaartlane, pealegi diviisi staabiülem.....Imelikud on Issanda teed.

Täienduseks niipalju, et kol-ltn E. Rüütel mitte lihtsalt ei "arvatud reservi", vaid kõrvaldati sõjaväest peale Pätsi-Laidoneri riigipööret ühes paljude teiste vabadussõjalasi pooldanud ohvitseridega

[stilett]

Tänud, Borja. Jälle targem

[just plain mean]

tegemist on 1918 Siberi ajutise valitsuse nn Komutši (КОМУЧ=Комите́т чле́нов Всероссийского Учреди́тельного собра́ния) valgearmee (nn. Народная армия) tunnustega. Komutš on tuntud ka Ufaa direktooriumi nime all. Käisemärgid näitasid võitleja auastet, sest esseeride mõju all olev rahvaarmee ei tahtnud paguneid kanda.
Pilt muutus pärast seda, kui Koltšak võimu üle võttis.