Taas üks väärt artikkel Kunnaselt

[Troll]

LEO KUNNAS: Nišiarmee – see on ummiktee
http://www.epl.ee/?arvamus=411416

[Gunny]

Tänud lingi eest,
mina hakkasin igatahes muretsema,mis eest riigis ikkagi toimub?Miks riik ei taha ennast kaitsta?

[BackInAction]

NATO kaitse ehk siis artikel 5 on meid teinud, selliseks,et pole vaja meid mobilseerida, küll NATO tuleb ja aitab, rahva meelest.
Mina, kui selle alaga tegelev inimene, ei looda NATO kaitsele, vaid ikka tuleb ennem ennast ise kaitsta, eks siis võibolla NQRF tuleb siia oma vägede.
Vabandage minu käitumist.

[Kapten Trumm]

Toetades maksumaksjana seda pillerkaari märgatava summaga igal aastal julgen küsida: kus on kaitseministri, kaitseministeeriumi kantsleri kommentaarid? Vaikus. Vahime kalanäoga kaamerasse ja korrutame NATO võimekustest?

[alex]

kas tänases kompostimehes vist aaviksoo seletab midagi, kommentaaridest on asi küll kaugel

[A4]

LEO KUNNAS: Nišiarmee – see on ummiktee
http://www.epl.ee/?arvamus=411416

Artikkel ise on huvitav, asjalik ja argumenteeritud. Selle ainuke häda on minu arvates see, et see oleks pidanud ilmuma mitte detsembris 2007, vaid pigem 2002. või 2003. aastal, mil NATO-s tõesti tõsiselt räägiti nišiarmeedest, st sellest, et väiksemad ja viletsamad NATO riigid võiksid kõikide väe- ja relvaliikide arendamise asemel keskenduda mingile konkreetsele nišivõimele, olgu selleks siis demineerimine, peldikute koristamine, ABK-kaitse, miinijahtimine jne. Aga see oli tollal ja reaalselt ellu selliseid plaane ei hakatud viima.

Kui me vaatame tänast Eesti kaitseväge ja meie missiooniüksuseid (mida ka kolonelleitnant Kunnas on aidanud ehitada), siis ei näe me ju mingit nišiarmeed, millest Kunnas räägib. Vastupidi - me ei osale NATO missioonidel ju mitte peldikupuhastajate või ainult demineerijatega, vaid ikka laiemalt. Iraagis on meil jalaväerühm, Afganistanis terve kompanii (mis sest, et ainult kahe rühmaga). Jalavägi - see ei ole küll mingi kitsas nišš. Edasi, Balkanil on käinud sõjaväepolitseinikud, n-ö luurerühmad, Põhjala Lahingugrupis on staabikaitserühm. Afganistanis olid veel hiljuti demineerijad ja kaugluureüksus. NATO NRF-is osaleme pidevalt miinijahtijatega, nendesamadega, mida Kunnas mõttetuks nimetab, samuti on NRF-i hiljuti välja pandud ka demineerimisüksus ja SP-rühm, 2010. läheb NRFi terve jalaväekompanii soomukitega. Mis nišiarmeest me enam selliste üksuste juures räägime? Väga palju on neid erinevaid nišše, nagu olema peabki.

Need on missioonid. Kui me vaatame Eestis teenivat armeed ja Kaitseliitu, siis ka siin pole ju mingit kitsast nišsi, vaid jõudumööda arendatakse kõiki võimekusi, mis jõu- ja taskukohased on.

Kunnase enda kaasvõitleja, peastaabi logistikaosakonna ülem kolonelleitnant Raivo Tamm kirjeldab meie võimekusi viimases Kaitse Kodus järgmiselt: "... et Eestu riigikaitse alustas 16 aastat tagasi sisuliselt nullist ja on tänaseks algusaastate sissiarmeest, mille kasutada oli vaid varustus, mida igamees suutis kaasas tassida (a la automaat ja kolm salve) muutunud kaitsejõududeks, milles on arendatud kõiki peamiseid relvaliike. Riigikaitse pikaajaline arengu plaan (KSAP 2010) aastast 2004 on ette näinud, et sek kümnendil arendatakse uusi võimekusi ja seda plaani on ka täidetud. Mereväel on laevad, õhuvägi suudab vastu võtta õhutoetust ja jälgida õhuruumi, maaväel on autod ja soomukid ning suurtükiväel haubitsad. On loodud tankitõrje- ja õhutõrjesuutlikkus, pioneerid saavad hakkama mitmesuguste pinnasetöödega ja logistikud veostega, toimivad side- ja meditsiiniteenistud jne." Mis nišiarmeest me selle juures räägime? KSAP pandi kokku "neetud kaitseministeeriumi" ja peastaabi ohvitseride (sh Kunnase enda poolt). Ei ole ju nendes plaanides seda nišiarmeed, mille eest Kunnas meid hoiatab. Ja kuidas saab kaitseministeerium sellisel juhul vastata süüdistustele, kui kuritegu ennastki ehk nišiarmeed pole sooritatud?

[hummel]

Jah, maaväe väeliikidega on kaitsevägi vähemalt paraadide korraldamiseks ja demode tegemiseks ning hädapäraste välis-liitlaskohuste täitmiseks komplekteeritud. Puudu on vaid soomusvägi, mida ametnikud pelgavad, kui mutid valgust. Samuti puudub tõsiselt võetav õhutõrje. Neid käputäit tulevasi kompanii-pataljoni lähi-enesekaitseraketikesi (kes tahab, nimetagu neid kasvõi korpuse õhutõrjeks) ei arvestaks.
Iseasi, et sellest väest (isegi koos tankipataljoniga) on riigikaitseks maismaal väga vähe. Rahuajal suudame üldse operatiivses korras välja panna kuni 300 võitlusvalmis meest, kui ei ole just hilistalv või kevad, mil ajateenijate õppeprotsess on sealmaal, et nad on valmis tegustema üksustena-allüksustena. Õnneks-õnneks sattus too pronksjama just sellesse aega! Oleks olnud möll suvel või vähe sügise poole, poleks enamuse väeosade endi reaalseks kaitseks praktiliselt kedagi välja panna olnud!

Õhuväe ja mereväe alal on aga Kunnasel õigus. Esmalt peaks mõtlema, et NATO ei ole mingi dzinn, mis ilmutab end vajaliku hetkel pudelist (ehk on mõni Sakala tänava pataljonist tõesti mõne pudeliga "sina peal" - ei kujuta ette!) ja nagu võluväel ilmnevad ristlejad, hävituslennukite eskadrillid ja transpordilennukid õhudessantdiviisidega. Ei pruugi see asi nii lihtne olla.

Minuteada nende miljardiste miinijahtijatega, mida Kunnas artiklis mainis, pole NRF-is küll veel kordagi osaletud! Isegi nende plastikute hooldus- ja remondiküsimused on siiani lõpuni lahendamata ja räägitakse, et ega ei teatagi veel täpselt, kuidas seda Eestis teha ja kes tegema hakkab (ning palju sinna veel boonusmiljoneid matta tuleb). Eksootilisi firmaesindusi ei pidavat siinmail lihtsalt olema. Aga kellelgi kusagil kabinetis vasta rindu tagumiseks head küll.

Samahästi oleks võinud tõesti muretseda mingeid miiniveeskamisvärke ja moodsaid meremiine.
Võimalik, et miljardi eest oleks saanud ka mõned kasutatud kiirkaatrid, mis sobivad ühtlasi hästi miinide veeskamiseks. Ehk oleks miljardi eest saanud suisa mingi veits vanema fregati (demodeks väga hea, saab ka rahvusvahelistesse jõududesse lisada). Kasu moraalselt riigikaitsele igatahes suurem, kui paarist miinipaadist. Ülalpidamine poleks olnud ilmselt aga kallim, kui antud miinilaevadel.
Eesti vetesse jäänud sõjaaegsete miinide otsimiseks pole vaja ka ilmtingimata kallist tippklassi tehnikat, ma arvan.

Õhupääste kohta on samuti õiglaselt kirjutatud.

Tegelikult jäi artiklist mulje, et lihtsalt raha tuleks kulutada õigetele asjadele - esmalt üldise iseseisva riigikaitsevõimekuse väljaarendamisele. Uppuja päästmine on esmalt ikka uppuja enda asi.
Samuti võiks olla kaitseväelastele ja kaitseliitlastele võimaldatud olla oma riigikaitse üle teataval määral uhke. Et oleks kasvõi, midagi rahvale (ja külalistele) näidata. Reaalsus on nagu on.

[Yamamoto]

See tekitab ka muret, et tähtis piirilinn Narva on tegelikult kaitseta jäetud.