Lõhkekuulide kogumise teema on sihuke juriidiliselt piiripealne värk, mille kohta peaks mõni pädev jurist sõna võtma.Kännuämblik kirjutas:Tundub et osad kuulid jäävadki kogusse hankimata oma lõhkeva olemuse poolest![]()
The tracer compound was a mix of barium salts, magnesium, and aluminum.
Kas trasseeriv kuul ka mingit ohtu kujutab? Pole õrna aimu kah mis see baarium sool veel endast kujutab?
Puhtalt lõhkekuulide ehk bütsantslikult väljendatuna "hetktoimeliste süütekuulide" ("zažigatelnaja pulja mgnovennogo deistvija") koha pealt kaksipidimõistmist olla ei tohiks - need sisaldavad brisantset lõhkeainet (tavaliselt pentriiti) koguses, mis ületab selle aine kriitilise massi. Järelikult sellise kollektsioonis omamine tähendab ebaseaduslikku tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali omamist. Siia klassi kuuluvad 12,7 ja 14,5 mm üleni punased kuulid.
Samas Vene PZ (ZP) kuulide ja Saksa B-Geschoss´i lõhkelaeng kujutab endast pürotehnilist segu (kütus/oksüdeerija). Põhimõtteliselt sama koostisega on aastavahetusel müüdavad petardid (paugutajad).

Trasseerivate kuulide pürotehniline segu on sarnane (kütus/oksüdeerija), kuid sideaine muudab selle aeglaselt põlevaks. Strontsiumisool oksüdeerijana annab punase trassi, baariumisool valge. Kütuseks on metallipulber. Sideaineks võib olla šellak või näiteks trotüül, kuid seda viimast on niivõrd väike kogus, et mingil juhul ei saa trasseeriv kuul plahvatada.
Kõige ohtlikumaks loeksin tegelikult (kollektsioonis hoidmisel, mitte lahtiurgitsemisel) valget fosforit sisaldavad kuulid. Mantli vigastumisel või läbiroostetamisel süttivad need õhuga kokkupuutel iseenesest. Riiulis ei tasu selliseid kindlasti hoida. Õige koht on liivaga pooleldi täidetud metallkastis, üksteisest eraldi.