Aaviksoo: Ajateenistus kuuekuuliseks?

[Lemet]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=17899971

[Lemet]

Ja sinna juurde ka üks komment:

küsimus, 10.01.2008 10:52
Mida arvab endine rektor Aaviksoo näiteks gümnaasiumihariduse lühendamisest 6 kuu peale?

[stilett]

Vastus Lemetile-

Miks mitte lühendada gümnaasiumi 12 klassi 8-9 klassile. Tehes natuke ümber artiklis kirjutatut:
"Selle ülesandepüstituse esmaseks põhjuseks on soov suurendada gümnaasiumis oldud aja efektiivsust läbi eelkõige õppe intensiivsuse suurendamise, viies samal ajal gümnaasiumite õppe infrastruktuuri (koolid, klassid, võimlad jm) kasutamise aastaringseks .

Kõik väga lihtne:
* Õppetöö gümnaasiumis- min 12 tundi päevas, kaasa arvatud laupäev, pühapäev ja pühad.
* Tühistada koolivaheajad. Kokkuhoid- vähemalt 2 kuud aastas
* Õpe gümnaasiumis aastaringne- nt 7 klassi lõpetad 31 augustil, 8.klass alustab õppetööd 01. septembril.
* Maksimaalselt viia õpilased üle internaatidesse, et õpilane ei peaks kulutama aega kooliteele+ koduste tööde tegemine õhtusel ja hilisõhtusel ajal toimuks valvepedagoogide valvsa pilgu all. Lisaks väheneks oluliselt ka õiguserikkumiste arv õpilaste seas, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, narkomaania. Järsult paraneb õppeedukus, ehk lõppkokkuvõttes kvantiteet muutub kvaliteediks

[Lemet]

Kurb, et kaitsejõududes toimuva väljaõppe lühendamise plaani jaburust üldiselt ei aduta. Erinevalt näiteks samalaadsest plaanist hariduses.Juhul kui selline oleks. Ning imelik, et artikkel on pandud üles "Delfis", mille lugemisest paljud inimesed on loobunud.Isegi läksin üle pika aja sinna. Loogilisem oleks ju mõni ajaleht.

[Frundsberg]

Kusjuures toetaks täiesti ideed, et 18-19 aastaste noorte inimeste koht pole enam koolipingis gümnaasiumi viimases klassis. Sellises vanuses on oma valikud ammu tehtud ja keegi enam koolipinki nühkides targemaks ei muutu.

[Kapten Trumm]

Tüüpiline kamina stiilis sooja õhu tootmine. Tundub, et see kiri on sealsete luulejatate poolt valmis kirjutatud.

Selle kohta, et ajateenistuse lühendamine ei ole naljalt võimalik olemasolevas süsteemis (minu arust raiskamine, kus kulutatakse hunnik raha ja võitjale unustatakse KRA andmebaasi sügavustesse), on siin sõna võtvad väljaõppega tegelevad mehed küllalt tõestanud.

Kuid ma ei imestaks, kui haldusjuhtimise tädid tõestavad taas vastupidist ja kamin sõidab taas asjaga tegelejate arvamusest üle.

paber kannatab kõike ja pööbel on piisavalt loll, et talle sellist udu ajada (eriti kui 70% sihtgrupist ei oma asjast ülevaadet).

[Juhan K]

Aaviksoo on inimene, kellest ma olen alati ainult head arvanud.
Loodan, et ta ei mängi oma mainet sellise tegevuskavaga jätkamisega maha.

Kvantiteedi asemel kvaliteet

Sellise lausega võiks välja tulla oma sõjaväge reformiv Venemaa või Hiina. Eesti puhul ei saa me juba praegugi mingist kvantiteedist rääkida. 6kuulise ajateenistuse puhul läheb olukord aina hullemaks.

Teiseks: see nn National Service.
Lähenemine on õige, et seda tuleks rakendada, ent samas ka vale, püüdes seda ajateenistuse asemel sisse juurutada. Tegelikkuses vajame me mõlemat: Pikemat ajateenistust (ja rohkemate ajateenijatega! vähemalt 70% aastakäigust peaksid ajateenistuse läbima) ning ülejäänutele, kes mingil põhjusel ei taha sõjaväkke minna, tuleks rakendada seda National Service varianti, mis seoks neid riigiga veelgi pikaajalisemalt.

[araterI]

Ma saan aru küll, et Ligi alles hiljuti vohanud ligiliku patsifismi tingimustes ajab igasugune vihje, mis oletatavasti meie kaitsevõimet õõnestab s..a keema. Eriti arvestades kamina personali ja seda, et ühe päevaga neid ei muuda.

Samas kahtlustan, et Aaviksoo on tunduvalt targem inimene kui esmane mulje asjast paista laseb. Mõned tsitaadid

Kaitsepoliitilise suunitlusega teemad on viimase 16 aasta jooksul leevenenud ohutunde tõttu avalikus debatis harva keskse koha leidnud. Mitmel põhjusel on viimane aasta toonud siin kaasa muutusi.

AR: reaalne sõjaline oht on ilmselgelt suurenenud. Kes, millal viimati pumba juures olevatest poliitikutest seda väitis?

Peame kõigepealt naasma oma ühises diskussioonis selle lätete juurde — esmalt, miks meile kaitseväeteenistus, ja seejärel: millisena aitaks see meid kõige paremini läheneda oma eesmärkide täitmisele?

AR: Ajateenistuse nimetusega tegelemine ei ole üldse mitte loll mõte, sest iga vahend on selle juures hea ja kaitsetahte suurenemine on paljude väikeste õigete asjade paikaloksutamine.

Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kaitseks juba põhiseaduses ette nähtud kõikide Eesti kodanike kohustus võtta osa riigikaitsest.

Ma ei mäleta, et Ligi oleks oma suuga midagi sellist kogu oma ametiaja jooksul suutnud välja hääldada

Ning et riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse totaalkaitse põhimõttel kogu rahvast ning rahva ja riigi jõuallikaid. Et suuta meid varitseva ohu korral kogu rahva ühisel jõul oma riiki kaitsta, on vaja läbida vastav ettevalmistus. Osa sellest ettevalmistusest — kuid mitte ainult — ongi kaitseväeteenistus. Teame seda, et tulenevalt üsna laiapõhjalisest poliitilisest veendumusest säilib Eesti kaitseväeteenistus

väljaõppe intensiivsuse suurendamine ... viies samal ajal kaitseväe väljaõppe infrastruktuuri kasutamise aastaringseks

AR: no ei ole loll jutt. Ligist on haisu ainult niipalju, et olemas on ka majanduslik kaalutlus. Aga puudub mingi lollakas toetumine mingit õpikutarkade palgaarmeefiksatsioonile.

Sellele eelneb muuhulgas juba koolist kaasa saadav üldine riigikaitseõpetus (mille korralduse parendamiseks olen koos haridus- ja teadusminister Lukasega käivitanud vastava töörühma) ning kindlasti peavad järgnema seni teenimatult vähese tähelepanu osaliseks saanud reservväelaste kordusõppused. Loodetavasti juba sel aastal käivituvad kordusõppused vajalikus mahus

Et no milles siis probleem? Äkki häda paistab suurem kui ta on?

Tegin siin analüüsi värbamispõlvkondade ja reservistide totaalse kaetuse osas. Huvitav, et keegi ei ole kommenteerinud. Kas nii lollakas jutt?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=118327

Ja sealt on vastuseta küsimused

1) Kas küsimus on selles, et ajateenijad ei suuda kogu trenni vastu võtta, läbi teha või küsimus on selles, et ajateenijate arvu ja väljaõppe pingelisuse kohta on liiga vähe personali. Kui viimane variant, siis on probleem personali arvukuses ehk maakeeli öeldes palgatasemes.

2) Miks Šveits oma 3 kuud esimene aasta ja 2 nädalat "elu lõpuni" mudeli ära muutis? Kas oli tõesti nii kehv mudel või lihtsalt üleüldine roosa prilli hooaeg Euroopa kaitsepoliitikates?

[hillart]

Kood: Vali kõik

Kas küsimus on selles, et ajateenijad ei suuda kogu trenni vastu võtta, läbi teha või küsimus on selles, et ajateenijate arvu ja väljaõppe pingelisuse kohta on liiga vähe personali. Kui viimane variant, siis on probleem personali arvukuses ehk maakeeli öeldes palgatasemes. 

Mis teha. Ikka minu professionaalne kretinism lööb välja ja ei saa kohe mitte ilma kaunite näideteta asja ilmestamata jätta.

Inimlooma tiinusperiood kestab 9 kuud ja kogu selle aja jooksul toimub loote areng terviklikuks inimeseks. Sünnimomendiks, 9 kuud peale arengu algust, on ta saavutanud n.ö. algkuju, millest ta siis hakkab arenema juba iseseisvalt, välise juhendamisega.
Tuues paralleeli sõduri-võitleja aretamisse võrdub 9 kuulise tiinusperioodiga ajateenistus ja hilisema arenguga reservisolek.
Üritades rasedust (ajateenistus) lühendada saame tulemiks sünnimomendiks väljaarenemata, heal juhul elusa, lapse, kellega hilisema arengu jooksul (reserv) on tema puuduliku lähtearengu tõttu suuri probleeme (alati!!!!! ).
Seega - Totrad on erinevad väited, missugused räägivad sõduriks saamise intensiivistamisest tulenevast kasuefektist jne. , kui teatavateks protsessideks on lihtsalt tarvis AEGA, millist kohe mitte kuidagi lühendada ei saa. Kui mõned, ennast erilisteks vaimuhiiglasteks pidavad noorintelligendid, väidavad end seda materjali paari nädalaga selgeks õppivat jne., jne.
Sõduriks kujunemise protsess ( nagu inimlapseks kujuneminegi raseduse 9 kuu jooksul) nõuab lihtsalt teatavat konkreetse aega, millist meelevaldselt lühendada ei saa, ja seda meie tahtest sõltumata. Vastasel juhul on sõltumata meie heast tahtest ja igakülgsetest mõjutuspüüdlustest tulemiks vaid kas siis alaarenenud ja puuetega (heal juhul) nn. väljaõppinud sõdur (erinevas arengustaadiumis enneaegsed), või siis täiesti kõlbmatu ja ebaõnnestunud statistiline "sõdur" ("abordiohver" või surnultsünd).

Tea, kas see, minule endale küll kena näide, ka asja piisava ilmekusega iseloomustas.
Loodusseaduste vastu me lihtsalt ei saa ja riigikaitselise mitšuurinluse tulem on ettemääratult totaalne riigi kaitsevõime vähenemine (kuni vaid markantse olekuni - kuhu poole see praeguste arengute juures vägisi kiskuma hakkab).

[Kapten Trumm]

Ole rahulik, küll Sakala tn "analüütikud" selle mustvalgel ära tõestavad, et vajadusel saab ka samahea sõduri kuu ajaga. Eesmärk pühendab abinõu ja paber kannatab kõike. Lühendamise vastaste ideed saavutavad parimal juhul meediakajastuse paari Kunnase artikliga ning mõnede artiklitega Sõduris (mis nagunii märkimisväärset auditooriumi ei oma). Ja ongi varsti TEHTUD.

Loogika selle asja taga tundub selline
1. lühendame teenistust, kvaliteet langeb
2. missiooniüksused hakkavad nurisema kvaliteedi languse üle, saadud rahaline kokkuhoid (6 kuud on odavam kui kaheksa) kulub niiehknaa ära pikema missiooniõppe peale). Räägitakse, et liitlaskohused on ohus.
3. hakatakse "analüüsima", kas ajateenistus on praeguse "ohuhinnangu" juures adekvaatne lahendus, kui "idast meid keegi ei ohusta ja ainuke väljakutse on assümmeetrilised ohud Afganistani kolkakülades).
3. "Analüüsi" tulemusel selgub, et 6 kuu peale ehitatud süsteem ei taga ei missiooni toormaterjali ega ka reservi, sest reservõppekogunemiste raha on vahepeal missioonidele küdema pandud.
4. "Selgub", et ajateenistus on "tänapäeva julgeolekusituatsioonis, kus tegemist tuleb assümmeetriliste ohtude ja küberterrorismiga aegunud külma sõja relikt, mis ei vasta moodsa sõja väljakutsetele".

Nii käivad meil asjad.

[Kapten Trumm]

2) Miks Šveits oma 3 kuud esimene aasta ja 2 nädalat "elu lõpuni" mudeli ära muutis? Kas oli tõesti nii kehv mudel või lihtsalt üleüldine roosa prilli hooaeg Euroopa kaitsepoliitikates?

No see ikka tõsiselt loll argument. Sveits võiks praegu üldse ilma armeeta läbi ajada, sest julgeolekusituatsioon on seal tundmatuseni muutunud. Vahepeal on ju Ida-Euroopa puhver ja kõrval Saksamaa.

Meie oludesse seda näitena tuua on tõesti küündimatu.

[araterI]

Ei ole militaarembrüoloogiaga tuttav kuna pole olnud sõjaväepedagoog. Ja 24 kuune kogemus pole vast see millega võrrelda. Äkki oled Sina hillart see inimene, kellel on ajateenijate väljaõppe kogemus? Selge on see, et mingite birghtguyde erirühmi pole mõtet moodustada - punt peab olema seinast seina, sest kaevikus võid ka kõrvuti sattuda viimase idioodi või 2 doktorikraadiga polüglotiga.

Aga kes ütleb, et 9 kuud on see õige? Äkki on 7 kuud õigem / optimaalsem või kõige õigem on Venemaa, Iisrael, Hiina, Korea, kus on 24 kuud. Jõuab ajud ka korralikult läbi loputada?

Pole ei rase ega enneaegne olnud, ei oska kommenteerida. (mõni näe oskab) Kas pedagoogilises mõttes on tegemist 9 kuuga järjepanu või annab sama pedagoogilise efekti ka näiteks 3+6 või 4+4+NAK valitutele? SBK (3) + EK(1.5) + AÜK(4) + NAK(3) kuud vihjab ju teatavale sisemisele struktuurile. Point oleks siin see, et ajateenistuse paigutamine õpihooaegade vahele koos või tükkidena peaks üliõpilastel ka möla vähemaks võtma.

Keskmine teenistusaeg on ilmselt 9 kuu kandis. Kui pikendame 1 kuu võrra keskmiselt - palju kvaliteet tõuseb? Kui lühendame 1 kuu võrra, palju langeb? Ok, skolastika aga nii see tõe otsimine käib.

Eesmärk pole kestuse ja äge militaar-olemisega kõvatamine - eesmärk on ju saada võimalikult varsti maksimaalne hulk sõjalise väljaõppega tegijaid ilma, et varustusele mõeldud raha ajateenijate suurendatud mahu peale ära kulutada.

Matemaatika on ju selline, et kui me ajateenijate generatsiooni katvuse lükkame soovitud 90% peale, siis peaksime ka raha juurde tampima, mis tuleks pigem investeeringute arvelt, sest kaitseelarvet järgiseks aastaks ei kahekordista. Kõige olulisem paradoks on ka see, et 5 aasta pärast meil lihtsalt pole enam neid ajateenijaid nii palju vt http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=118327

Või ütleme peabki kõik olema nii nagu on ja teades, et ajateenistusele raha juurde 2X ei anta siis nii ongi nagu on ehk kas siis praegune olukord on parim võimalikest?

Mida eelistada - et kas et meil on lisaks reservistidele ja kaitseliidule 2500 * nt 10 viimast aastat = 25 000 Eesti kroonust läbi käinud meest, kelle sõjaline kvaliteet on näiteks 7 palli 10-st või et meil on 50 000+ meest kelle sõjaline kvaliteet on 5-6 palli kümnest. Arvestama peab, et ca 20-30% neist on vene taustaga ehk potentsiaalsete mittelojaalide või muidu munajoodikuena võib arvestada 10-15%.

K.Trumm: tõsiselt loll argument on see, et milleks Šveitsil üldse on olnud pärast IIMS vaja 3k+elu lõpuni süsteemi? Me teame, et ta on militaarselt väga raske pähkel selle tulemusena aga küsimus on ikka otstarbekuses. Pappi on neil muidugi ka nagu muda.

Ülevaateks mingi asja seisuga ajateenistuste kestused. Militaargeograafia paistab siin selgelt välja, konkreetsete eranditega, ja Eestil tundub olevat suht koht loogiline, et mitte öelda lühike kestus. Küsimus on endine - mida soovime ka lähema 5 aastaga kasvatada märkimisväärne kvantiteet ja siis väiksema ajateenijate generatsiooniga keskenduda reservistidele vms loogika või istuda kamina ees, lasta peeru ja lobiseda näputäie pikalt teenivate meeste "kvaliteedist". Krdi tuttav jutt, kas pole?

Austria (6 kuud)
Bulgaaria (6–9 kuud)
Eesti (8–11 kuud)
Hiina (24 kuud)
Iisrael (24–36 kuud)
Korea Vabariik (24 kuud)
Kreeka (12 kuud)
Leedu (6–12 kuud)
Norra (18 kuud koos järelõppustega)
Lõuna-Aafrika Vabariik (1994)
Poola (9 kuud)
Rootsi (11 kuud)
Rumeenia (6–12 kuud)
Saksamaa (9 kuud)
Soome (6–12 kuud)
Šveits (17 nädalat)
Taani (4 kuud)
Türgi (6–15 kuud)
Ukraina (12–24 kuud)
Venemaa (24 kuud; kavas 18 kuud)

Kellel närvisüsteem vastu peab, neile palgaarmeele ülemineku aastad.

Ameerika Ühendriigid (1973)
Austraalia (1972)
Belgia (1994)'
Hispaania (2001)
Holland (1995)
India (1947)
Itaalia (2005)
Kanada (ainult sõjaajal)
Läti (kavas 2007)
Luksemburg
Portugal (2004)
Prantsusmaa (1996)
Slovakkia (2006)
Sloveenia (2003)
Suurbritannia (1960)
Tšehhi (2004)
Ungari (2004)
Uus-Meremaa (1972)

Allikas: http://www.mees.eu/?nodeid=1137&lang=et

[A4]

Ole rahulik, küll Sakala tn "analüütikud" selle mustvalgel ära tõestavad, et vajadusel saab ka samahea sõduri kuu ajaga. Eesmärk pühendab abinõu ja paber kannatab kõike. Lühendamise vastaste ideed saavutavad parimal juhul meediakajastuse paari Kunnase artikliga ning mõnede artiklitega Sõduris (mis nagunii märkimisväärset auditooriumi ei oma). Ja ongi varsti TEHTUD.

Loogika selle asja taga tundub selline
1. lühendame teenistust, kvaliteet langeb
2. missiooniüksused hakkavad nurisema kvaliteedi languse üle, saadud rahaline kokkuhoid (6 kuud on odavam kui kaheksa) kulub niiehknaa ära pikema missiooniõppe peale). Räägitakse, et liitlaskohused on ohus.
3. hakatakse "analüüsima", kas ajateenistus on praeguse "ohuhinnangu" juures adekvaatne lahendus, kui "idast meid keegi ei ohusta ja ainuke väljakutse on assümmeetrilised ohud Afganistani kolkakülades).
3. "Analüüsi" tulemusel selgub, et 6 kuu peale ehitatud süsteem ei taga ei missiooni toormaterjali ega ka reservi, sest reservõppekogunemiste raha on vahepeal missioonidele küdema pandud.
4. "Selgub", et ajateenistus on "tänapäeva julgeolekusituatsioonis, kus tegemist tuleb assümmeetriliste ohtude ja küberterrorismiga aegunud külma sõja relikt, mis ei vasta moodsa sõja väljakutsetele".

Nii käivad meil asjad.

Ajateenistuse lühendamises nähakse äkki ilget vandenõud, mille eesmärgiks oleks justkui palgaarmeele üleminek. Miks ei liigita kapten Trumm sellise vandenõulase ja rahvavaenlase hulka sellisel juhul kindralmajor Ants Laaneotsa, kes on oma ametisse astumise esimestest päevadest alates avalikult ja korduvalt rääkinud sellest, et Eesti võiks Soome eeskujul üle minna Soome 6-9-12 kuud süsteemile? Arvestades seda, et reakoosseis teeniks selle järgi kuus kuud (ja reaakoosseisu hulka kuulub üle 50% ajateenijatest), siis see ongi AJATEENISTUSE PIKKUSE REAALNE LÜHENDAMINE. Ja selle idee autoriks on Eesti totaalkaitse üks peamiseid eestvedajaid ja ideolooge, väljapaistev, haritud ja kogemustega kindral Laaneots.

Kas on tõesti raske aru saada, et ilma ajateenistuse pikkust mõnevõrra lühendamata pole kaitseväe praeguse infrastruktuuri ja instruktorite arvu juures ajateenijate arvu (st operatiivstruktuuri) suurendamine võimalik? Kaasfoorumlane Hummel arvab, et sõja-aja brigaade võiks praeguse ühe asemel olla vähemalt neli - üks iga kaitseringkonna kohta. Pole halb mõte, aga 2500 ajateenijaga aastas pole võimalik mõistlikult lühikese aja jooksul koolitada nelja brigaadi jagu reserviste (praegu on KV aastane toodang üks jalaväepataljon + pioneerid, suurtükivägi, luurajad, SP, side, õhutõrje, tagala jms, neli brigaadi tähendaks vähemalt 12 pataljoni).

Räuskamine ja paranoiatsemise asemel võiks siin foorumis olla kaine analüüs selle kohta, milline võiks olla 6-kuulise ajateenistuse väljaõppekava (eriala spetsidel, jao- ja rühmaülematel loomulikult pikem), kui palju saaks aastas kahe 6-kuulise tsükli korral ajateenijaid sisse võtta ja selle arvel suurema operatiivstruktuuri luua.

Mis puudutab Aaviksoo artiklit, siis minu jaoks oli seal mitu väga üllatavat asja. Mustvalgel on seal ju kirjas, et Eesti ei saa totaalkaitsest ja ajateenistusest loobuda Eesti ajaloolise mälu ja geograafilise asendi tõttu (loe VENEMAA). Ning et ajateenistus jääb vähemalt aastani 2018. Assümeetrilistest ohtudest ja NATO kollektiivkaitsest ei olnud seal sõnagi. Kes neid asju sealt välja ei oska lugeda, peab uued prillid ostma.

[araterI]

Vahetevahel on tõesti raske uskuda, et "äkki on midagi siiski" muutuma hakanud. Aaviksoos poliitilist intrigaani eriti ei näe aga tundub, et ta on (väikse liialdusega väljenduses) alustanud oma isiklikku sõda sel teemal, et Eesti kaitsepoliitika loksuks kuhugi koalitsioonipartnerite liberaalsetest liialdustest ja ülirahulolematu vähemuse seisukohtade keskpunkti kanti, muutuks enamusele vastuvõetavaks (attitude ajateenistuse ja militaaria suhtes) ja sealt siis vaikselt koos rikkuse kasvuga saaks seda ülespoole põksida. Mis see on ja kas see ka kärab, seda jääb veel näha.

[A4]

Mõttekohti veel ajateenistuse pikkuse analüüsimise juurde.

Tulgu uus süsteem, milline ta tuleb, aga ma loodan, et ta ei tule sama nigel, kui praegune 8-11 süsteem. Selle süsteemi ainsaks ja väga suureks plussiks on see, et pea kõik aastas sissevõetavad 2500 ajateenijat saab Kevadtormi käigus ühiselt kokku õpetada varasema süsteemi asemel, kus iga väeosa sudis ise aastaringselt maksimaalselt kompanii-suuruseid allüksuseid koolitada.

Muus osas on see süsteem rahvavaenulik ja on alates loomisest andnud paraja põntsu noorte arvamusele ajateenistuse kohta. Suurim probleem on eelkutsumise süsteemiga - juulikuus pole lihtsalt võimalik kokku koguda äsja keskkooli lõpetanud st helgema peaga noori, sest need teevad parajasti kõrgkoolidesse sisseastumiskatseid. Seetõttu lähevad helgemad pead teenima alles oktoobris ja saavad paratamatult enda ülemateks eakaaslased, kes pole küll võibolla halvad juhid, kuid silmaringilt ja võimetelt siiski pisut madalamal arengutasemel, kui oktoobri omad. Aga mitte keegi ei taha ju endale ülemuseks inimest, kes on natuke temast natuke rumalam. Ja nii läheb kaotsi ka suur hulk inimesi, kes potentsiaalselt võiksid KVÜÕA-sse astuda.

Samuti on probleemiks see, et paljudes VÕK-ides toimub lihtsalt molutamine. Mul läks silme eest mustaks, kui ma hiljuti kuulsin, kuidas üks Kuperjanovi pataljoni rühm mängis rühmakursuse ajal päevade kaupa metsa all jalgpalli, kuigi oleks pidanud käima väljaõpe. Selliseid jutte on kõik kuulnud ja pärast seda on kerge öelda, et ajateenijate aega SAAB efektiivsemaks sisustada. (Samas on ka väga paljusid positiivseid erandeid, eriti Tapa VÕKis, kus ajateenijate aeg on kuuldavasti algusest lõpuni maksimaalselt sisustatud).