I-207 lugu
I-207 lugu
Valminud üks väike lennuk, siit siis lugu.
Mõni lennuk saab legendiks, mõni lihtsalt tuntuks, aga mõnda mäletavad väga vähesed. Selle loo lennuki kohta kehtib pigem see viimane.
1935 aastal sündis noorte inseneride Alexey Borokovi ja Ilya Florovi joonestuslaual unikaalne pisike lennuk. Sellest pidi saama biplaan, mis oleks väikseim, mis teha annab, aga kannaks üht võimsaimat mootorit, mis Nõukogude õhujõududes sellel hetkel kasutuses oli. On öeldud, et see
lennuk oli katseks ühendada monoplaani kiirus ja biplaani manööverdusvõime. Lennukile anti nimetuseks I-207 ja seda katsetati mitmes eri variandis. Esimesed variandid olid avatud kabiini ja fikseeritud telikuga, kui viimane variant oli kinnise kabiini ja täiesti sisseveetava telikuga. Mootorite võimsused varieerusid 850 ja 1000 hp vahel, mis sellise suurusega lenukile peaks küll piisava kiiruse andma:)
Kuigi peale mõningast arendustööd oleks sellest lennukist ehk saanud arvestatav hävitaja, sattus selle loomine kokku biplaanide areenilt kadumisega.Toimusid küll katselennud ja kuulujuttude järgi osalesid mõned variandi ka Talvesõjas, aga üsna pea pidi I-207 astuma kõrvale. Kuna töös olid juba uued projektid Mig-1 ja LaGG-3, siis üsna pea katkestati kogu töö I-207 kallal.
Kuigi tegu pole teab mis silmapaistva lennukiga, võtsin ma selle ette puhtalt välimuse pärast. Mulle hakkas see põrnikas lihtsalt meeldima. Ja eriti sellepärast, et selle mudeli puhul on kujutatud ründelennuki varianti, mis oma pommidega näeb veel eriti ärev välja. Kui proportsioonis võrrelda, tundub mulle, et Lancaster oma Grand Slam pommiga jääb justkui varju:) Välimuselt meenutab I-207 mulle ristandit I-16 ja Gee-Bee raceri osadest, millele on üks tiib juurde pandud.
Mudeli näol on siis tegu Amodeli toodanguga 1/72, minu jaoks esimene AMi. tegemine. Tuleb öelda, et suhtusin enne selle tegija toodangu ostmist üpris kahtlevalt. Ilmselt oli kuskilt nähtud raami vorm veidi imelik tundunud vms. Igatahes nüüd peale seda tööd olen meeldivalt üllatunud.
Ja eriti kui arvesse võtta, et tegu peaks siiski olema short run kitiga. Resti raamide ja tükkide kinnituse järgi võiks seda ka öelda, aga detailsus.. eriti panel lines on lausa väga hea..eriti arvestades selle mudeli suurust 1/72 mõõdus.. täielik tippklass selles osas.
Kokku läks ka päris hästi. Rohkem tähelepanu vajasid detailide kinnituskohad restile, mis peale välja lõkamist tublisti töötlemist tahtsid. Nimelt kinnituvad restid mitte serva, vaid pinnale, jättes sinna eemaldamist nõudva lisajunni.
Aga alustagem siis:
Siin käimas sisu ehitus
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI006.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI008.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI020.jpg
tegelikult on kogu sisu ehitus selline enese teada jääv asi, sest peale istme pole pärast suurt midagi näha.
Edasi siis kere kokku ja tiivad külge. Lisaks mõned pildid mootorit, mis jääb ka päris varju. Mootorile ehitasin veidi ise juppe juurde, mida komplektis polnud.. jällegi pigem enda teadmise jaoks..
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI048.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI059.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI050.jpg
Siin üritan pildile saada Amodeli suurt vaeva joonekestega:
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI015.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI016.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI019.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI021.jpg
Asi edeneb.. aga enne pean mainima, et puutusin seekord kokku ühe mulle uue asjaga. Nimelt tänu oma mõõtudele on see mudel nii kerge, et käte vahel lausa imelik hoida. Tundub, et kohe läheb katki ja kipud nii õrnalt hoidma, et pudeneb. Kukkuski paar korda ja ülemist tiiba sain seetõttu paar korda tagasi liimida:) Siin siiski hetk värvimiste ja komplekteerimise vahepeal. Pommide suuruse jäädvustamiseks tegin sellise mälestusmärgi
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI017.jpg
Ja selline näeb siis välja üsna valmis asi:
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI030.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI041.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI055.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI058.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI043.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI052.jpg
Et sii selline lugu. Kuna lennuk väike, siis ka ehitus kiire (minu jaoks kohe päris kiirelt tehtud) Aga just suurus on see, mis mind võlus, nagu ka enne kirjutasin. Proportsioonid ja jooned.. nii armsalt jabur asi, et selle pidi lausa tegema:) Ja väga hea, et 72 mõõdus..selline mõnus pusimine ja näeb ka selles mõõdus hea välja. Ise olen üle keskmise rahul ja varsti saab see putukas oma koha sisse võtta TU2 kõrval:)
Tänud vaatamast
Kk
Mõni lennuk saab legendiks, mõni lihtsalt tuntuks, aga mõnda mäletavad väga vähesed. Selle loo lennuki kohta kehtib pigem see viimane.
1935 aastal sündis noorte inseneride Alexey Borokovi ja Ilya Florovi joonestuslaual unikaalne pisike lennuk. Sellest pidi saama biplaan, mis oleks väikseim, mis teha annab, aga kannaks üht võimsaimat mootorit, mis Nõukogude õhujõududes sellel hetkel kasutuses oli. On öeldud, et see
lennuk oli katseks ühendada monoplaani kiirus ja biplaani manööverdusvõime. Lennukile anti nimetuseks I-207 ja seda katsetati mitmes eri variandis. Esimesed variandid olid avatud kabiini ja fikseeritud telikuga, kui viimane variant oli kinnise kabiini ja täiesti sisseveetava telikuga. Mootorite võimsused varieerusid 850 ja 1000 hp vahel, mis sellise suurusega lenukile peaks küll piisava kiiruse andma:)
Kuigi peale mõningast arendustööd oleks sellest lennukist ehk saanud arvestatav hävitaja, sattus selle loomine kokku biplaanide areenilt kadumisega.Toimusid küll katselennud ja kuulujuttude järgi osalesid mõned variandi ka Talvesõjas, aga üsna pea pidi I-207 astuma kõrvale. Kuna töös olid juba uued projektid Mig-1 ja LaGG-3, siis üsna pea katkestati kogu töö I-207 kallal.
Kuigi tegu pole teab mis silmapaistva lennukiga, võtsin ma selle ette puhtalt välimuse pärast. Mulle hakkas see põrnikas lihtsalt meeldima. Ja eriti sellepärast, et selle mudeli puhul on kujutatud ründelennuki varianti, mis oma pommidega näeb veel eriti ärev välja. Kui proportsioonis võrrelda, tundub mulle, et Lancaster oma Grand Slam pommiga jääb justkui varju:) Välimuselt meenutab I-207 mulle ristandit I-16 ja Gee-Bee raceri osadest, millele on üks tiib juurde pandud.
Mudeli näol on siis tegu Amodeli toodanguga 1/72, minu jaoks esimene AMi. tegemine. Tuleb öelda, et suhtusin enne selle tegija toodangu ostmist üpris kahtlevalt. Ilmselt oli kuskilt nähtud raami vorm veidi imelik tundunud vms. Igatahes nüüd peale seda tööd olen meeldivalt üllatunud.
Ja eriti kui arvesse võtta, et tegu peaks siiski olema short run kitiga. Resti raamide ja tükkide kinnituse järgi võiks seda ka öelda, aga detailsus.. eriti panel lines on lausa väga hea..eriti arvestades selle mudeli suurust 1/72 mõõdus.. täielik tippklass selles osas.
Kokku läks ka päris hästi. Rohkem tähelepanu vajasid detailide kinnituskohad restile, mis peale välja lõkamist tublisti töötlemist tahtsid. Nimelt kinnituvad restid mitte serva, vaid pinnale, jättes sinna eemaldamist nõudva lisajunni.
Aga alustagem siis:
Siin käimas sisu ehitus
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI006.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI008.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI020.jpg
tegelikult on kogu sisu ehitus selline enese teada jääv asi, sest peale istme pole pärast suurt midagi näha.
Edasi siis kere kokku ja tiivad külge. Lisaks mõned pildid mootorit, mis jääb ka päris varju. Mootorile ehitasin veidi ise juppe juurde, mida komplektis polnud.. jällegi pigem enda teadmise jaoks..
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI048.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI059.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI050.jpg
Siin üritan pildile saada Amodeli suurt vaeva joonekestega:
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI015.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI016.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI019.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI021.jpg
Asi edeneb.. aga enne pean mainima, et puutusin seekord kokku ühe mulle uue asjaga. Nimelt tänu oma mõõtudele on see mudel nii kerge, et käte vahel lausa imelik hoida. Tundub, et kohe läheb katki ja kipud nii õrnalt hoidma, et pudeneb. Kukkuski paar korda ja ülemist tiiba sain seetõttu paar korda tagasi liimida:) Siin siiski hetk värvimiste ja komplekteerimise vahepeal. Pommide suuruse jäädvustamiseks tegin sellise mälestusmärgi
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI017.jpg
Ja selline näeb siis välja üsna valmis asi:
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI030.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI041.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI055.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI058.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI043.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/models/I-207/PI052.jpg
Et sii selline lugu. Kuna lennuk väike, siis ka ehitus kiire (minu jaoks kohe päris kiirelt tehtud) Aga just suurus on see, mis mind võlus, nagu ka enne kirjutasin. Proportsioonid ja jooned.. nii armsalt jabur asi, et selle pidi lausa tegema:) Ja väga hea, et 72 mõõdus..selline mõnus pusimine ja näeb ka selles mõõdus hea välja. Ise olen üle keskmise rahul ja varsti saab see putukas oma koha sisse võtta TU2 kõrval:)
Tänud vaatamast
Kk
-
- Liige
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:

Muud ei oska öelda, lahe punn. Aga kas see pomm oli tõesti nii suur , või oli tegu punakotkaste "märja" unenäoga mis kunagi õhku ei tõusnud sellises kombinatsioonis. Või on see lennuk tõesti nii pisike et , no näiteks, 250 kg pomm tema kõrval hiiglane paistab.
Igastahes tore lennuk, mulle ka sellised imeloomad meeldivad. Jõudu lõpetamisel.
Levar
Hea näha, et Kalle vabrikust tuleb mudeleid jätkuvalt nagu Vändrast saelaudu. Ja tutvustav lugu veel lisaks.
Pommide suurus võtab jah kulmu kerkima, aga kui vaadata tühimassi ja stardimassi vahet, siis võiks ta ju kaks 250 kilost jurakat tõesti õhku tõsta. Ilmselt peab siis paak pooltühi olema ja kuulipritsid lühema lindiga. Ja lendur tühja kõhuga.
Arvata võib, et see pill oli veel kipakam, kui I-15 ja I-16. Manööverdusvõimeline kindlasti, aga start ja maandumine pidid küll paras jama olema. Kitsas telik ja olematu väljavaade mistahes suunas sinna juurde.
Aga lahe junn muidu küll!
Pommide suurus võtab jah kulmu kerkima, aga kui vaadata tühimassi ja stardimassi vahet, siis võiks ta ju kaks 250 kilost jurakat tõesti õhku tõsta. Ilmselt peab siis paak pooltühi olema ja kuulipritsid lühema lindiga. Ja lendur tühja kõhuga.
Arvata võib, et see pill oli veel kipakam, kui I-15 ja I-16. Manööverdusvõimeline kindlasti, aga start ja maandumine pidid küll paras jama olema. Kitsas telik ja olematu väljavaade mistahes suunas sinna juurde.
Aga lahe junn muidu küll!
Kabiini fotosid vaadates tundub nagu oleks mikroskoobi all pildistatud.Väike lennuk, väikeses mõõtkavas aga üllatavalt hea pinnafaktuuriga.See joonekeste needikeste rägastik on väga ehtne.
Masinast endast on vist 97% mootor ja 3% kõik muu kokku.Jätab sellise tigeda herilase mulje:suht töntsakas aga väle ja kuri.No ja vaatamata crash testidele on mudel koostatud väga hästi.
Edu järgmiste unikaalide tegemisel.
Tom
Masinast endast on vist 97% mootor ja 3% kõik muu kokku.Jätab sellise tigeda herilase mulje:suht töntsakas aga väle ja kuri.No ja vaatamata crash testidele on mudel koostatud väga hästi.
Edu järgmiste unikaalide tegemisel.
Tom
Kui kaks inimest suudavad pimedas teki all ilma abivahenditeta valmis teha kolmanda inimese, siis igasugune mudeli kokkupanemine peaks olema käkitegu.
Vahva väike tegelane jah. Teostust pole mõtet eraldi kiita, see on teada omas headuses. Eriti head on aga Kalle tööde esitlused. Ka soomuse-mehed võiks iga töö ette kogu objekti ajaloo lahti kirjutada ja teisi harida.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Väga hea tulemus, Kalle! Õnnitlused!
Arvasin küll, et tegeled rohkem pommitajatega, aga näedsa, mis valmis sai... Iseenesest hästi omapärane jupats, midagi "lendava tündri" taolist, nagu kunagi loetud Karlssoni loos
Aga asi hakkas huvitama ja uurisin veidi, et mis tast ka kirjutatakse, tuleb välja, et lennata võis see junn ka pommidega - väidetvalt olnud stardiaeg koos kahe 250 kilose pommiga 16 sekundit, mis pole sugugi paha näitaja. Eks siin avaldubki Kalle pommitajate lembus...
See pommidega variant nimelt oli hävitaja edasiarendus pikeeriva pommitaja suunas ja vaatamata üsna headele tulemustele selles vallas (masina juhitavus nii pommikoormaga lennates, kui ka pikeerimisel, olevat olnud väga hea), keerati projektil "kraanid kinni". Põhjuseks masina liig väike tegevusraadius, kuigi hilisem praktika näitas, et lähipommitajad tegutsesidki järgnenud sõjas rindejoonest umbkaudu 100 - 200 km kaugusel asuvate sihtmärkide kallal.
Nii et väga omapärase lennuki mudel iseenesest. Ja eriti hea on see, et kirjutadsid jällegi hariva jutu, üritan lähiajal isegi väikese looga maha saada, kuigi soomustehnika poole pealt.
Urmas.
Arvasin küll, et tegeled rohkem pommitajatega, aga näedsa, mis valmis sai... Iseenesest hästi omapärane jupats, midagi "lendava tündri" taolist, nagu kunagi loetud Karlssoni loos

Aga asi hakkas huvitama ja uurisin veidi, et mis tast ka kirjutatakse, tuleb välja, et lennata võis see junn ka pommidega - väidetvalt olnud stardiaeg koos kahe 250 kilose pommiga 16 sekundit, mis pole sugugi paha näitaja. Eks siin avaldubki Kalle pommitajate lembus...

Nii et väga omapärase lennuki mudel iseenesest. Ja eriti hea on see, et kirjutadsid jällegi hariva jutu, üritan lähiajal isegi väikese looga maha saada, kuigi soomustehnika poole pealt.
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist