Nimodi. Kas keegi on kasutanud või teinud endale viskepuuga visatava viskeoda? Mind huvitavad isiklikud tähelepanekud viskepuu omaduste ja oda kohta. Samuti sulgede pikkus jmt. Kas suled on olnud spiraalis või sirgelt? Kui pikk on oda vars? Kui paks oli varre materjal? Millised oli läbilöögivõime ja stabiilsus?
Ning veel,- kuna rasket "pilum" tüüpi viskeoda võiks eristada ka verbaalselt viskepuuga visatavast kergest viskeodast, siis võiks seda nimetada näiteks lendodaks(?).
Loodetavasti pole see nüüd täiesti uhhuu-teema...
Kerge viskeoda
uhhuu pole siin midagi. aint teema oleks võind vanaaja alateemasse paigutada.
kui sa räägid VISKEodast, siis pole seal mingeid sulgi. vähemalt tavaliselt pole. puiduks saar või tamm. mõlemad väga tugevad puud, ei lähe nii kergesti katki. odaotsa võiks ise teha.
ja mida sa mõtled viskepuu all?
kui sa räägid VISKEodast, siis pole seal mingeid sulgi. vähemalt tavaliselt pole. puiduks saar või tamm. mõlemad väga tugevad puud, ei lähe nii kergesti katki. odaotsa võiks ise teha.
ja mida sa mõtled viskepuu all?
Eestlane omal maal
Viskepuu on seadeldis millega antakse odale suurem algkiirendus. Tegemist on umbes 60cm pikkuse "pulgaga" mille tipus on eenduv kida. Viskamisel asetatakse see kida viskeoda tagumises otsas (tipus) olevasse suvendisse. Viskepuu võetakse viskel koos odaga samasse kätte nii, et kida toetub kindlalt oda tipus olevasse süvendisse. Heitel liigub käsi koos oda ja viskepuuga tagant ette. Äratõukel jääb kätte vaid viskepuu mille kida annab odale lõpliku kiirenduse (õlg-liikumine). Mehhaanika on sama mis varre otsa asetatud kirveteral või trebusheeril. Oda on seejuures suhteliselt peenikene 8 -15mm. Peenike oda vetrub lennul sarnaselt tavalisele noolele, mis suurendab veelgi oda gineetilist jõudu. Põhimõtteliselt on tegemist pika (u. 1,80m) noolega, mille lõpus olevad suled loovad stabiilse lennu tagava pöördliikumise.
Tegemist on esimese inimese loodud "superrelvaga", mis võeti kasutusele vähemalt 10 000 a tagasi -enne vibu. Arvatakse, et tänu sellele leiutisele notiti Ameerika mandril maha kõik mammutid, metshobused ja lõvid. Ühte sarnast relva kujutatakse ka Äänisjärve kaljujoonistel (luigepüük!), Austraallased tundsid seda relva woomera nime all. Ameerika indiaanlased nimetavad seda "atlatl". Google ja youtube annab kindlasti selgema pildi selle seadeldise tööst.
Selle oda kasutamise kohta eesti aladel on olemas ka üks võimalik vihje Läti Hendriku kroonikas, kus kirjeldatakse seda, et eestlased pildusid saksalaste linnust viskeodadega. Kes on kunagi visanud rasket "pilum" tüüpi viskeoda (kuulus rooma sõduri relvastusse), siis teate, et selline oda lendab aeglaselt ja lähedale. Pilumitega linnust pilduda oleks selge enesetapp või tunnistus ülimast rumalusest. Tundub tõenäoline, et tegemist oli seega kergete ja kiirete viskepuuga visatavate odadega (lendab pilumist umbes 4 korda kaugemale ja kiirusega mis jääb kolmandiku alla vibunoole kiirusele).
On olemas ka teine vihje, kus kroonik teatab, et saarlased viskasid peale oma viskeodade teelesaatmist (ja lõppemist) saksa kogede pihta ka oma "karjasekepid". Kuid öelge mulle mida tegid saarlased oma sõjalaevades mingite karjasekeppidega? Tõenäoliselt oli seega tegu viskepuudega mis saksa sõjameestele karjasekeppidena tundusid.
Ühesõnaga on tegu väga shefi relvaga.
Olen ise valmistanud mitu säärast oda ja pean tunnistama, et tegu on äärmiselt nauditava asjandusega.
Tegemist on esimese inimese loodud "superrelvaga", mis võeti kasutusele vähemalt 10 000 a tagasi -enne vibu. Arvatakse, et tänu sellele leiutisele notiti Ameerika mandril maha kõik mammutid, metshobused ja lõvid. Ühte sarnast relva kujutatakse ka Äänisjärve kaljujoonistel (luigepüük!), Austraallased tundsid seda relva woomera nime all. Ameerika indiaanlased nimetavad seda "atlatl". Google ja youtube annab kindlasti selgema pildi selle seadeldise tööst.
Selle oda kasutamise kohta eesti aladel on olemas ka üks võimalik vihje Läti Hendriku kroonikas, kus kirjeldatakse seda, et eestlased pildusid saksalaste linnust viskeodadega. Kes on kunagi visanud rasket "pilum" tüüpi viskeoda (kuulus rooma sõduri relvastusse), siis teate, et selline oda lendab aeglaselt ja lähedale. Pilumitega linnust pilduda oleks selge enesetapp või tunnistus ülimast rumalusest. Tundub tõenäoline, et tegemist oli seega kergete ja kiirete viskepuuga visatavate odadega (lendab pilumist umbes 4 korda kaugemale ja kiirusega mis jääb kolmandiku alla vibunoole kiirusele).
On olemas ka teine vihje, kus kroonik teatab, et saarlased viskasid peale oma viskeodade teelesaatmist (ja lõppemist) saksa kogede pihta ka oma "karjasekepid". Kuid öelge mulle mida tegid saarlased oma sõjalaevades mingite karjasekeppidega? Tõenäoliselt oli seega tegu viskepuudega mis saksa sõjameestele karjasekeppidena tundusid.
Ühesõnaga on tegu väga shefi relvaga.
Olen ise valmistanud mitu säärast oda ja pean tunnistama, et tegu on äärmiselt nauditava asjandusega.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline