Viktoriin

[nublu]

Esimene küsimus on lihtne. Märgil vana tuttav - Kaitseliidu kotkas. Seega Kaitseliit.

Ja selline tunne, et tegu Kaitseliidu mütsimärgiga. Ja kanti siis mütsil otsa ees. (eeldades et müts oli korrektselt pähe pandud )

Mida siis kandsid Kaitseliidu liikmed. (või on see mingi selline märk, mida kõik liikmed ei kandnud??)

Ja mis ta korrektne nimetus siis on? Ongi mütsimärk? või peab seal veel midagi olema??

[propatria]

Paistab, et mu rumalad küsimused ei leia eriti elavat vastukaja...
Ometi ei küsinud ma seekord midagi väga keerulist - oleks piisanud kui heita pilk 1935 a Kaitseliidu mundri joonistele ja siis oleks selgunud järgmist:

1. Tõesti tegu Kaitseliidu eraldusmärgiga
2. Kantakse seda säärsaapa esiküljel...

1935. a. Kaitseliidu vormikandmise eeskirjas öeldakse:

Ratsa-kaitseliitlaste saapail ees põlvesilma kohal saapa ülemisest äärest 20 mm allapoole on valgest metallist sõõriline rosett, kaitseliidu kotkaga keskel.

3. Kandsid seda märki seega ratsa-kaitseliitlased
4. Märgi täielik ja korrektne nimetus oleks seega: ratsakaitseliitlase saapamärk (või midagi sinnakanti...).



Kuna nublu vastusest on vaid veerand õige, siis seda ei saa täiesti ammendavaks vastuseks lugeda.

Eks tuleb nüüd endal esitada uus küsimus:

Nimetada tsaari-vene relvastuses olnud laskurrelv, mille puhul oli tehniliselt täiusliku relva lahingulisi omadusi teadlikult (tööstuslikult) halvendatud.
Enamlased peale 1917. aastat enam sellisel kujul relva ei tootnud. Relv on ka meil kaunis levinud mõlemas variandis.

Tervitustega ProPatria

[Võõras Kont]

Suurepärast kesknädalat kõigile

Et viktoriin ei jätkuks ProPatria jaoks "ise-küsin-ise-vastan" stiilis, siis prooviks omapoolse vastusega lagedale tulla.

Niisiis, kas ProPatria küsitud relvaks ei olnud mitte revolver Nagant M1895. Neid relvi toodeti kahte tüüpi: ühe- ja mitmelasulisi. St. ühelasuliste all pean ma silmas relvi, mille kukke tuli enne iga järgnevat lasku uuesti vinnastada, samas kui mitmelasulistega sai anda pidevat tuld - relv vinnastas end pärast lasku ise. Viimast tüüpi relvi usaldati tsaariarmees ainult ohvitseridele, kuna esimene tüüp jäi väiksemate mutrite pärusmaaks (põhjuseks laskemoona laristamine? kardeti vastuhakke?). Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal esimest tüüpi relva enam ei toodetud, kuna see osutus valgete, kontrate ja muu kõntsa kuklalaskudega hukkamisel ebapraktiliseks

[ictta]

nagaan ei vinnastanud peale lasku ennast ise. ohvitseride nagaani sai lasta järjest päästikule vajutades, nimelt sai kukke vinnastada päästikule vajutades ja teine nagaani süsteem oli, et pidi enne lasku kuke sõrmega vinnastama kuna seda ei saanud päästikule vajutades vinnastada.
venelastel oli veel hea relv mille nad ära rikkusid. nimelt tegid nemad oma mosini vintpüssidest siledaraudseid püsse nn "perdankasi" või "Berdanka", ei mäleta kuidas täpselt nime kirjutada

[Külaline]

Kuna ma soovisin vaid relva nimetamist, siis ei ole eriti lugu mõningate terminoloogiliste ebatäpsuste pärast selgitavas tekstis.

Tsaari vene muutis tõepoolest 7,62 mm kaliibriga 1895. a. mudel Nagant süsteemi revolvri tehnilisi omadusi kehvemaks - hakates tootma nn "sõduri mudelit" - selline revolver oli nn ühetoimeline (SA - single action), st tema kukke tuli iga kord enne lasku käsitsi vinnastada.
Põhiline argument selliseks relva taandarendamiseks oli soov hoida kokku laskemoona, et sõdur kui alam seisus ei hakkaks väga ägedalt plärtsutama...
Paralleelselt jäi tootmisse revolvri algne variant - päästvinnastamist (e. kahetoimeline - DA - double action) võimaldav relv. Seda nimetati nn "ohvitseri revolvriks".
Päästvinnastamine võimaldab tuld avada kiirelt ja ainult 1 käe abil - vajutades päästesõrmega päästikule, vinnastub relva kukk ja edasisel päästikule vajutamisel, ületab kukk tahaliikumisel oma surnud seisu, vabaneb ja liigub ette - tekib lask.
Selliselt vaid päästikule vajutades on võimalik tulistada kaunis kiirelt tühjaks kogu trummel.
Kuna päästikule rakendatav jõud on kaunis suur, siis ei ole selliselt tulistades võimalik anda täpset tuld.
Kasutataksegi sellist laskmist vaid juhul, kui on äärmiselt tähtis tule avamise kiirus ja pole võimalik mööda lasta... st väga lähedalt tulistades...
Loomulikult oli ohvitseri relva võimalik lisaks vinnastada käsitsi ja siis oli juba päästikusurve lasu tekitamisek oluliselt väiksem ja seega tule täpsus märkimisväärselt parem.

Nüüd aga Võõras Kont, kui kiirem vastaja esitab järgmise küsimuse.
Ühtlasi tänu icctta väga õigete märkuste eest!

Tervitustega ProPatria

[propatria]

Jäin siin pisut kauaks mõtlema ja server logis mu välja...
Seega on eelmine postitus ikka minult, mitte ei võta keegi külaline minu nimel sõna...

Tervitustega ProPatria

[Võõras Kont]

Hüva ommikut !

Sõnastasin oma vastuse tõesti pisut kohmakalt, kuid kuna ProPatria luges minu, kui kärmema mehe, vastuse siiski õigeks, siis esitan jultunult järgmise küsimuse.

Sõjandus on üsna maskuliinne valdkond. Ometi jõuavad ka naised teinekord armees haljale oksale (erandid mis kinnitavad reeglit?). Siit küsimus - kes eesti (päritolu) naistest on armeeteenistuses jõudnud kindralmajori auastmeni?

[teddybbeer]

Tiiu Kera ameerika õhujõududes, suhteliselt lihtne küsimus oli, tippisin neti.ee otsingusse sõna "kindralmajor" ja esimene vaste oli nax tema cv.

[Võõras Kont]

Kurat, vihjeks kindralmajor anda oli siis ilmselge liialdus Aga teddybbeer ole lahke, järgmine küsimus on sinu...

[teddybbeer]

aga palun:
Suure Isamaasõja eel ja ajal saatsid sakslased Venemaale hulgaliselt luureagente ja muid sarnaseid, kes olid varustatud võltsdokumentidega. Sakslased pakkusid aga oma täiuslikusega üle, valmistati võltsinguid mis olid paremad kui originaalid. Paljudele agentidele sai saatuslikuks üks pisiasi võltspasside juures, mille kontrollimiselt nad sisse kukkusid. Mis reetis sakslasi?

[rebasekutsikas]

pakun, et see võis olla paber, mis oli kvaliteetsem, kui originaalidel.

[sammal.habe]

no ma proovin ka kätt - punkti asemel oli originaalis mingil kohal koma. sakslased seda ei märganud ja panid õigekirja kohaselt punkti. sellega vahele jäidki.

[teddybbeer]

mõlemad vastused valed... ootan hommikuni, ehk tuleb ka õige.

[nublu]

eee, ma pakuks et õige vastus oli küsimuses olemas. Passid olid liiga korralikud

Selles mõttes et venelaste dokusmendid olid tavaliselt kulunud, määrdunud, mida iganes. Ja kui siis saabus mingi tüüp korraliku sileda passiga, tegi nkvd-mees kohe silmad suuremad ja hakkas mehe seljakoti sisu vastu huvi tundma...

[teddybbeer]

nop nii see ka ei old! sakslased valmistasid passid spetsiaalsel kehval paberil, trükiti iidsel trükipressil ja varustati vene vesimärkidega. Agente reetsid köitmisklambrid ! Vene omad läksid rooste ja jätsid jälje, saksa klambrid aga ei roostetanud. Kui inglased saatsid pärast sõda agente Baltikumi, võtsid nad sellest õppust.

et õiget vastust ei tulnud panen järgmise:
Miks kandsid tshekistid eelistatult nahkkuube?