Ühiskampaania: Teatage lõhkematerjalist!

[okaloka]

Head kaasfoorumlased - toon teieni ühe kampaania info, seda eriti äsjase Tartu plahvatuse valguses. Loodan siiralt, et me ei pea kunagi siin foorumis sarnaste asjalolude tõttu kirjutama mõnele meie hulgast postitust IN MEMORIAM.b]

Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Prokuratuur korraldavad lõhkematerjali asukohast teatamise kampaania 4. veebruarist 17. veebruarini 2008.

Kampaania eesmärgiks on ennetada ohtu isikute elule ja tervisele, tõkestada lõhkematerjalide ebaseaduslikku käitlemist, kaitsta ühiskonda rünnakute eest, kus kasutatakse lõhkekehi või lõhkeainet, ning ennetada ja tõkestada kuritegude toimepanemist.

Lõhkematerjalidega ümberkäimine on äärmiselt ohtlik isegi eriväljaõppe saanud demineerijatele.
Teatud asjaolude kokkulangemise korral võivad lõhkekeha ja lõhkeaine ka iseenesest plahvatada, rääkimata siis juhtudest, kui neid puudutatakse või lahti monteeritakse, mis on eriti ohtlik.

Seepärast kutsume inimesi üles mitte puutuma nende valduses olevaid lõhkeainet sisaldada võivaid esemeid, vaid teatama nendest telefonil 112.

Kampaania ajal on kõigil võimalus teatada lõhkeainete ja erinevate lõhkekehade, näiteks granaatide, mürskude ja miinide asukoht karistust kartmata.

Kutsume inimesi üles üksnes teatama meile lõhkematerjali asukohast, et Päästeameti demineerijad saaksid lõhkematerjali kahjutuks teha.

Isiku suhtes, kes kampaania ajal on vabatahtlikult teatanud tema valduses olevast lõhkematerjalist, ei alustata kriminaalmenetlust, küll aga võib järgneda karistus nende isikute suhtes, kes jätkavad pärast kampaania lõppu lõhkematerjali ebaseaduslikku käitlemist või teavad selle asukohast ning ei teata sellest.
Oluline on teatada ka lõhkematerjalist, mille asukoht on teile teada ja mis asub näiteks metsas, põllul, omanikuta hoones või maa-alal.

Kaitsepolitseiameti viimaste aastate kriminaalmenetluste statistika näitab enesevigastamiste arvu suurenemist lõhkematerjalidega tegelemise tõttu.
Näiteks 2007. aastal alustati 10 kriminaalasja plahvatuste asjaolude uurimiseks, milles kehavigastusi sai 7 inimest, kes ise toimunus süüdi olid.
Lisaks sellele, et need isikud iseennast või teisi eluohtlikult vigastanud on, ootab neid kriminaalkaristus kuriteo toimepanemise eest.

Lõhkeainetega tegelemine on äärmiselt ohtlik tegevus, seda eelkõige isikule endale, kuid ka ümbruskonnale, ning sellise tegevuse tagajärjed on reeglina väga traagilised.
2007. aasta juulikuus hukkus Ida-Virumaal II maailmasõja aegse lahingumoona kogumisel üks inimene, kuid sarnaseid näiteid saab kahjuks veelgi tuua ning karta on, et selliste juhtumite arv võib tulevikus isegi suureneda.

Varasematest juhtumitest meenuvad järgmised surmaga lõppenud lõhkeaine ja lõhkekehadega eksperimenteerimised: 1996. aasta veebruaris hukkus Virumaal Jõhvis liinibussis lõhkeainet vedanud mees; 1999. aastal hukkus 58-aastane mees Männiku liivakarjääri järvest lõhkeainega kala püüdes; 1999. aasta suvel Aegna saarel lõkkesse visatud sõjajärgsest ajast pärinev mürsk surmas 15-aastase tüdruku ja vigastas 6 alaealist kooliõpilast; ketassaega mürsu poolekssaagimisel toimunud plahvatuse tagajärjel hukkus Virumaal 46-aastane mees 2003.aasta oktoobris.

Alles eelmisel nädalal toimus Tartus traagiliste tagajärgedega plahvatus, kus erinevaid vigastusi said 4 haiglaravi vajanud noormeest - neist ühe seisund on siiani üliraske. Praeguseks on selgunud, et plahvatas lõkkesse asetatud vene päritolu õhutõrjekahuri lasukomplekt, mille kannatada saanud noorukid ise olid leidnud.

Ka oskamatul ümberkäimisel näiliselt süütu detonaatoriga on olnud mitmeid traagilisi tagajärgi, kus isikud on saanud ravimatuid silma- ja käevigastusi, kaotanud osa käest või isegi hukkunud.
Näiteks 2003. aasta detsembris hukkus Ida-Virumaal nooruk detonaatori plahvatuse tõttu.

Märgime veel, et kriminaalkorras karistatav kuritegu on plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine, turustamine või muu ebaseaduslik käitlemine, mille eest maksimumkaristusena on ette nähtud kuni kümneaastane vangistus.

2007. aastal jõustusid kaitsepolitsei menetluses olnud lõhkematerjaliga seotud kuritegudes süüdimõistvad kohtuotsused 20 isiku suhtes, rangeima karistusena mõistis kohus ühe isiku 8 aastaks vangi.

2007. aastal on Kaitsepolitseiameti menetluses olevates lõhkematerjalidega seotud süütegudes isikutelt ära võetud 99 kg eri liiki lõhkeainet, 101 detonaatorit, 81 granaati ja 30 mürsku, kusjuures üle poole sellest lõhkeainest pärineb Virumaa kaevandustest.
Kui Teie valduses on kaevandustest või mujalt pärinevat lõhkeainet, on kõnealune kampaania parim viis sellest teavitamiseks ning seeläbi iseenda ja oma lähedaste elu ja tervise säilitamiseks.

Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijad tegid 2007 aastal kahjutuks 6413 erinevat plahvatusohtliku lõhkekeha. Hävitati 174,7 kg erinevat lõhkeainet. Plahvatusi toimus 13, milles hukkus 1 ja vigastada sai 11 isikut. Kokku oli demineerijatel 1373 väljakutset.
Käesoleval aastal on demineerijatel olnud juba 60 väljakutset ja kahjutuks on tehtud 78 erinevat lõhkekeha.

Igal juhul on mõistlik ning elule ja tervisele ohutum kahtlaste esemete leiu korral sellest Päästeametile või Kaitsepolitseile teatada. Mingil juhul ei tohi kahtlaste esemete ja ainetega eksperimenteerida.

Lõhkeaine ja lõhkekehade asukohast saate teatada telefonil 112 .
Mitte mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida.

Kuidas käituda, kui olete leidnud võimaliku plahvatusohtliku eseme või aine:
1. Kui olete leidnud plahvatusohtliku eseme, ärge seda puutuge!
2. Hoiatage läheduses viibivaid isikuid plahvatusohtliku eseme eest! Ärge lubage eset puudutada ka teistel!
3. Esimesel võimalusel andke leiust teada telefonil 112!