Suure Pakri patarei
Suure Pakri patarei
Kas keegi saaks aidata - millal, kelle poolt ja mis eesmärgil rajati Suure Pakri patarei.Kuidas nimetatakse täpsemalt neid suurtükke? Foto asub aadressil: http://nagi.ee/photos/metsamari/3666243/
-
ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Ehk aitab see lehekülg http://www.battal.pri.ee/bpakri/bpakri.html
Suur-Pakri
Tänan!
Kas ma sain õigesti aru, et rajatud on need 1917 või oleks õigem I ms ajal Tallinna kaitseks tsaariarmee poolt.
Kas ma sain õigesti aru, et rajatud on need 1917 või oleks õigem I ms ajal Tallinna kaitseks tsaariarmee poolt.
ugandiklubi kirjutas:Ehk aitab see lehekülg http://www.battal.pri.ee/bpakri/bpakri.html
Minu teada polnud neil rajatistel I.maailmasõjaga erilist pistmist, see oli osa nn Peeter Suure Merekindluse projektist, mis nägi ette Soome lahe sulgemist Peterburi kaitseks ja mille käigus pidi ehitatama suured kaitserajatised ümber Tallinna ja Paldiski nii maa kui mere poolt, Sama tehti ka Soome pool. Suurem osa suurtükipositsioonidest Tallinna ümber, Naissaarel ja Aegnal saadi valmis, maarinde kaitseliinide koha pealt vist palju ei jõutud, enne sai töörahvas võimule ja nad tõid bardaki.
(Võin ka eksida selle I.Maailmasõja koha pealt, aga minu mäletamist mööda asuti ehitama enne sõda)
(Võin ka eksida selle I.Maailmasõja koha pealt, aga minu mäletamist mööda asuti ehitama enne sõda)
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Tervä
Pakri regiooni patareisid tuleb vaadelda otseseimas seoses ehitamata jäänud 14" patareidega nr. 1 ja 8, millega jäi tulekatteta Pakri lähedane akvatoorium.
Nagu võib eeldada, järgneski vastavate tööde lõpetamisele korraldus varustada Pakri saared ja neem mitme vähema patareiga. Relvadena nähti ette 120-mm laevasuurtükke, 3" välikahureid rataslafettidel (viimaseid sai õhutõrje vajadusteks upitada spetsiaalsetele aluspukkidele), aga ka äärmiselt aegunud 120-naelaseid kahureid.
On enam kui tõenäoline, et Pakri patareide sünnile andis ka tõuke Paldiski ootamatu tulistamine Saksa sõjalaevadelt suvel 1916 ning peakaotanute paanika. Projekt realiseerus siiski vaid osaliselt: patareisid jõuti ehitada ning relvastada ainult kaks.
Patarei nr. 1b oli Pakri majakast 300 meetrit põhja pool klindiäärel, kus raiuti paepinda neli süvendit; siseküljed kaeti prussidega, üles seati kolme kavatsetu asemel neli 120-mm kahurit. Primitiivsed varjendid olid toorprussidest. Komandopunkt kujutas enesest puistangvalli-tagust laudplatvormi. Ka suurtükkide ees olid vallid. Tsementi oli kasutatud minimaalselt.
Patareid nr. 3b Väike-Pakri saarele hakati rajama alles suvel 1917. See relvastati plaanis ette nähtud kahe 3" jalaväesuurtüki asemel kolme 120-mm kahuriga. Komandopunkt oli sama lihtne nagu patareis nr. 1b, laskemoona jaoks vaid üks palkidest varjend. Kõikjal oli kiirustamise ja lohakuse jälgi.
Üldsegi ei asutud ehitama patareid nr. 2b Suur-Pakri saarele. Pakri patareid allusid Suurupi komandantuurile.
Mõne numbri järel olev tähis--" --tähendab tolle!!!
Ehk on sellest väiksest jutust väheke abi!
Jutt siis pärit--Heino Gustavsoni raamatust "Merekindlused Eestis 1913-1940" lk 37. (väga huvitav lugemine, mis annab hea ülevaate sellest massiivsest kindlustuste süsteemist kogu Eestis).
Pakri regiooni patareisid tuleb vaadelda otseseimas seoses ehitamata jäänud 14" patareidega nr. 1 ja 8, millega jäi tulekatteta Pakri lähedane akvatoorium.
Nagu võib eeldada, järgneski vastavate tööde lõpetamisele korraldus varustada Pakri saared ja neem mitme vähema patareiga. Relvadena nähti ette 120-mm laevasuurtükke, 3" välikahureid rataslafettidel (viimaseid sai õhutõrje vajadusteks upitada spetsiaalsetele aluspukkidele), aga ka äärmiselt aegunud 120-naelaseid kahureid.
On enam kui tõenäoline, et Pakri patareide sünnile andis ka tõuke Paldiski ootamatu tulistamine Saksa sõjalaevadelt suvel 1916 ning peakaotanute paanika. Projekt realiseerus siiski vaid osaliselt: patareisid jõuti ehitada ning relvastada ainult kaks.
Patarei nr. 1b oli Pakri majakast 300 meetrit põhja pool klindiäärel, kus raiuti paepinda neli süvendit; siseküljed kaeti prussidega, üles seati kolme kavatsetu asemel neli 120-mm kahurit. Primitiivsed varjendid olid toorprussidest. Komandopunkt kujutas enesest puistangvalli-tagust laudplatvormi. Ka suurtükkide ees olid vallid. Tsementi oli kasutatud minimaalselt.
Patareid nr. 3b Väike-Pakri saarele hakati rajama alles suvel 1917. See relvastati plaanis ette nähtud kahe 3" jalaväesuurtüki asemel kolme 120-mm kahuriga. Komandopunkt oli sama lihtne nagu patareis nr. 1b, laskemoona jaoks vaid üks palkidest varjend. Kõikjal oli kiirustamise ja lohakuse jälgi.
Üldsegi ei asutud ehitama patareid nr. 2b Suur-Pakri saarele. Pakri patareid allusid Suurupi komandantuurile.
Mõne numbri järel olev tähis--" --tähendab tolle!!!
Ehk on sellest väiksest jutust väheke abi!
Jutt siis pärit--Heino Gustavsoni raamatust "Merekindlused Eestis 1913-1940" lk 37. (väga huvitav lugemine, mis annab hea ülevaate sellest massiivsest kindlustuste süsteemist kogu Eestis).
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Re: Suur-Pakri
Tegemist on 1940 Nõukogude vägede poolt rajatud rannapatareiga.Marje kirjutas:Tänan!
Kas ma sain õigesti aru, et rajatud on need 1917 või oleks õigem I ms ajal Tallinna kaitseks tsaariarmee poolt.
ugandiklubi kirjutas:Ehk aitab see lehekülg http://www.battal.pri.ee/bpakri/bpakri.html
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline