
Nummerdatud kivid
Praegu annab maa-amet järgmised Lehtmetsa küla asukohad Eestis:taawet kirjutas:Maaameti wabariigi aegse kaardi peal on Võru mk. Lasva v. Lehemetsa k. Kaasiku talu.
Nimi Omavalitsus Maakond
Lehtmetsa küla Albu Järvamaa
Lehtmetsa küla Muhu Saaremaa
Lehtmetsa küla Halinga Pärnumaa
Lehtmetsa küla Anija Harjumaa
Küll aga on olemas:
Nimi Omavalitsus Maakond
Lasva küla Lasva Võrumaa
See siis või??
Kui nii siis arvan 90% et nendega tähistati omalajal (võibolla et isegi nõuka ajal) sealkandis tohutul hulgal olevaid kultuuri ja ajaloolisi mälestisi. Väikese uurimise tulemusel tuvastasin seal järgmised tähelepanuväärsed mälestised:
5706 - II Maailmasõjas langenute ühishaud
5707 - Pindi kalmistu
13402 - Vana asulakoht
13430 - Kiviaja asulakoht
....13405 kuni 13430.... (ja edasi) - Kääbas
Ainuüksi kääpaid loendasin selles külas ja lähiümbruses 25-30 tk.
Kuna tegemist on muiasajal asustatud piirkonnaga siis pole mingi ime, et piirkonnas võib asuda paarsada objekti mis omal ajal olidki selliste kividega tähistatud.
See on minu tagasihoidlik arvamus.
Härra muinsuskaitse võiks ikka olla hää miis ja oma tedmistelaegast ka lihtsurelikele paotada, mitte naerda inimeste üle, kes pole kohalikud.Arnold kirjutas:Fucs! Donnerwetter!Ma naeran ennast ribadeks! Lähen nüüd tütrega kelgumäele ja püüan taastuda.
![]()
Arnold
Võrumaa muinsuskaitseinspektor 1994 - 2005

Praegune Muinsuskaitse (edaspidi MK) selts loodi 12.12.1987a. Aga muinas ja kultuurimälestistega tegeleti siin ka enne seda. Erinevatel aegadel korraldati mitu erinevat kampaaniat mille käigus üle eesti võeti arvele ja tähistati suur hulk kultuuripärandist. (J.Jung 1880-ndatel; 1921a MK registreerimise kampaania; 1925a vastu võetud MK seadusega kohustati omavalitsusi MK mälestiste tähistamine, arvelevõtt ja kaitse jne.)
1936 a oli eestis kaitse alla võetud 1163 mälestist (millel nimi ja number)
Samal aastal uus MK seadus.
1948 võeti ENSV-s vastu MK määrus ja hakati neid uuesti arvele võtma.
Pärast 1950 aastat tegeles MK-ga VAMKI ja Kultuuri Ministeerium.
1961 kehtestati Kultuurimälestiste seadus....
Kogu selle aja vältel tähistati, nummerdati, võeti arvele objekte. Igal ajajärgul isemoodi. Kas Hr. Arnold teab kõiki erinevatel perioodidel kehtinud nõudeid MK ja KM (Kultuurimälestiste) arvele võtmise, kaitse ja tähistamise kohta? Millised olid MK objektide numbrid EW ja ENSV ajal?
Kohalikud MK tegelased siin Lääne-Virus ei tea alati isegi olemasolevate objektide asukohta (ja paaril korral isegi olemasolu). Kas ma pidin sellest vihjest, et Olite MK inspektor midagi järeldama?
Mina arvan küll, et näiteks sajandi alguses mingite kividele maalitud numbrite aeg sai läbi ja need otsustati lihtsalt eemaldada. Üleliigsed tähised vedas talumees oma talu ehitusele.
1936 a oli eestis kaitse alla võetud 1163 mälestist (millel nimi ja number)
Samal aastal uus MK seadus.
1948 võeti ENSV-s vastu MK määrus ja hakati neid uuesti arvele võtma.
Pärast 1950 aastat tegeles MK-ga VAMKI ja Kultuuri Ministeerium.
1961 kehtestati Kultuurimälestiste seadus....
Kogu selle aja vältel tähistati, nummerdati, võeti arvele objekte. Igal ajajärgul isemoodi. Kas Hr. Arnold teab kõiki erinevatel perioodidel kehtinud nõudeid MK ja KM (Kultuurimälestiste) arvele võtmise, kaitse ja tähistamise kohta? Millised olid MK objektide numbrid EW ja ENSV ajal?
Kohalikud MK tegelased siin Lääne-Virus ei tea alati isegi olemasolevate objektide asukohta (ja paaril korral isegi olemasolu). Kas ma pidin sellest vihjest, et Olite MK inspektor midagi järeldama?
Mina arvan küll, et näiteks sajandi alguses mingite kividele maalitud numbrite aeg sai läbi ja need otsustati lihtsalt eemaldada. Üleliigsed tähised vedas talumees oma talu ehitusele.
Ilmselt pärinevad kõik kivid ikka ühest kohast. Vaevalt, et keegi viitsiks suuri raudkive hakata üle maakonna kokku vedama.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Miks üle maakonna? Numeratsioon hakkaks kindlasti kusagilt eesti äärealalt
(Nr1;2;3.... jne) ja jõuaks näiteks antud kohas numbriteni 180;181 ....jne.
Numeratsioon oleks siis kas üle riigiline või üle maakonnaline.
Lähtusin järgmistest asjaoludest:
1. Kividele numbrite maalimisega on nähtud vaeva mis viitab asjaolule, et need ei ole mõeldud ajutiseks kasutamiseks vaid pikaajaliseks. Lühiajaliselt oleks lihtsam kasutada nt. puitvaiu ja puittahvleid. (Lihtsam paigaldada ja vedada)
2. Nummerdatud kividega on tahetud midagi loendada (sajakümnes; sajaüheteistkümnes jne). Loendada saab erinevaid asju. Vahemaad- meetreid, verstu, kilumeetreid jne; Objekte- positsioone, asukohti, üksikobjekte. jne
3. Numbrite suurus ja asjaolu, et tegemist raskete maakividega viitab asjaolule, et pigem on tegemist objektide loendamisega kui vahemaa loendamisega.
4. Milliste objektide tähistamiseks v. äramärkimiseks peaks näiteks puittahvlite asemel kasutama maakive? Kas kivi materjalina on valitud tema pikaealisuse, parema kättesaadavuse või sobivuse pärast (sobib paremini teatud miljöösse vms.)
5. Milliseid objekte leiduks antud piirkonnas mida oleks võimalik loendada ja/või ära märkida (ja just kividest tähisega) ?
Avades Maa-ameti kodulehekülje Kultuurimälestiste rakenduse alt hakkab kohe karjuvalt silma ainult ühte kitsasse piirkonda koondunud muinsuskaitse objektid. Siin nad on visuaalselt:

See on aerofoto mõõtkavas ca 1:4000. Sinise mälestiste märgiga on tähistatud küla keskel olevad mälestised. Veidi eemal läänes võib leida veel ühe analoogse koha.
Lisaks kasutati näiteks 70-80ndatel vähemalt põhjarannikul erinevate looduskaitseliste objektide (üksikud kaitsealused puud jms.) ning muinsuskaitseobjektide (kivikalmed, kultusekivid jms.) tähistamiseks plekktahvlite kõrval ka neljatahulisi betoonist (ca 20cmx20cm) postikesi millel ilusasti värviga number peal. Tänaseks on enamik numbritest kadunud ja järele on jäänud vaid betoonpostikesed.
Otsides EW aegseid nõudeid objektide tähistamise kohta ei leidnud ma kahjuks just konkreetseid nõudeid KM ja MK objektide tähistamiseks. Küll aga leidsin RT 102-1927 Vabariigi Valitsuse poolt 21.10.1927a vastu võetud maamõõtmise ja maakatastri plaanide valmistamise juhtnöörid mis annavd aimu, millised olid tollel ajal nõuded näiteks piiride tähistamisel piiritähisele (mis on samuti mingi kindla asja/objekti tähistamiseks). Nõuded siis piiritähistele, ajutistele ja pikaajalistele:
P.4 Endiste puupostide asemele pannakse igal võimalusel kivid või betoonmärgid. Betoonmärgi kuju on neljatahuline tüvipüramiid, mille alumine pind on 50x50 sm. ülemine pind 30x30 sm.
P.6 Kivide asetamisel tuleb alati arvestada kivi vajumist, sellepärast tarvis
kõval maal kivi ülemine külg vähemalt 10 sm maapinnast kõrgemale asetada, märjal maal aga sellest veel kõrgemale....
P.7 Ajutine märk peab vastama otstarbele. Kui märki väheseks ajaks tarvis on lüüakse tugevasti maa sisse vähemalt 8sm jämedune puuvai.
P.16 Kui tähisena kasutatakse kivi peab see olema vähemalt 50kg raske.
Kas pole loogiline, et samal ajajärgul kehtisid erinevatele tähistele enam-vähem samasugused nõuded?
Ma vähemalt üritasin sügavuti asja vaadata. Kui keegi teab milliseid objekte, vahemaid vms selles külas või küla ümbruses oleks veel võimalik loendada ja tähistada siis palun.
(Nr1;2;3.... jne) ja jõuaks näiteks antud kohas numbriteni 180;181 ....jne.
Numeratsioon oleks siis kas üle riigiline või üle maakonnaline.
Lähtusin järgmistest asjaoludest:
1. Kividele numbrite maalimisega on nähtud vaeva mis viitab asjaolule, et need ei ole mõeldud ajutiseks kasutamiseks vaid pikaajaliseks. Lühiajaliselt oleks lihtsam kasutada nt. puitvaiu ja puittahvleid. (Lihtsam paigaldada ja vedada)
2. Nummerdatud kividega on tahetud midagi loendada (sajakümnes; sajaüheteistkümnes jne). Loendada saab erinevaid asju. Vahemaad- meetreid, verstu, kilumeetreid jne; Objekte- positsioone, asukohti, üksikobjekte. jne
3. Numbrite suurus ja asjaolu, et tegemist raskete maakividega viitab asjaolule, et pigem on tegemist objektide loendamisega kui vahemaa loendamisega.
4. Milliste objektide tähistamiseks v. äramärkimiseks peaks näiteks puittahvlite asemel kasutama maakive? Kas kivi materjalina on valitud tema pikaealisuse, parema kättesaadavuse või sobivuse pärast (sobib paremini teatud miljöösse vms.)
5. Milliseid objekte leiduks antud piirkonnas mida oleks võimalik loendada ja/või ära märkida (ja just kividest tähisega) ?
Avades Maa-ameti kodulehekülje Kultuurimälestiste rakenduse alt hakkab kohe karjuvalt silma ainult ühte kitsasse piirkonda koondunud muinsuskaitse objektid. Siin nad on visuaalselt:

See on aerofoto mõõtkavas ca 1:4000. Sinise mälestiste märgiga on tähistatud küla keskel olevad mälestised. Veidi eemal läänes võib leida veel ühe analoogse koha.
Lisaks kasutati näiteks 70-80ndatel vähemalt põhjarannikul erinevate looduskaitseliste objektide (üksikud kaitsealused puud jms.) ning muinsuskaitseobjektide (kivikalmed, kultusekivid jms.) tähistamiseks plekktahvlite kõrval ka neljatahulisi betoonist (ca 20cmx20cm) postikesi millel ilusasti värviga number peal. Tänaseks on enamik numbritest kadunud ja järele on jäänud vaid betoonpostikesed.
Otsides EW aegseid nõudeid objektide tähistamise kohta ei leidnud ma kahjuks just konkreetseid nõudeid KM ja MK objektide tähistamiseks. Küll aga leidsin RT 102-1927 Vabariigi Valitsuse poolt 21.10.1927a vastu võetud maamõõtmise ja maakatastri plaanide valmistamise juhtnöörid mis annavd aimu, millised olid tollel ajal nõuded näiteks piiride tähistamisel piiritähisele (mis on samuti mingi kindla asja/objekti tähistamiseks). Nõuded siis piiritähistele, ajutistele ja pikaajalistele:
P.4 Endiste puupostide asemele pannakse igal võimalusel kivid või betoonmärgid. Betoonmärgi kuju on neljatahuline tüvipüramiid, mille alumine pind on 50x50 sm. ülemine pind 30x30 sm.
P.6 Kivide asetamisel tuleb alati arvestada kivi vajumist, sellepärast tarvis
kõval maal kivi ülemine külg vähemalt 10 sm maapinnast kõrgemale asetada, märjal maal aga sellest veel kõrgemale....
P.7 Ajutine märk peab vastama otstarbele. Kui märki väheseks ajaks tarvis on lüüakse tugevasti maa sisse vähemalt 8sm jämedune puuvai.
P.16 Kui tähisena kasutatakse kivi peab see olema vähemalt 50kg raske.
Kas pole loogiline, et samal ajajärgul kehtisid erinevatele tähistele enam-vähem samasugused nõuded?
Ma vähemalt üritasin sügavuti asja vaadata. Kui keegi teab milliseid objekte, vahemaid vms selles külas või küla ümbruses oleks veel võimalik loendada ja tähistada siis palun.
Sa vist natuke valesti said aru. Tegemist siis lehemetsa mitte lehtmetsa külaga. See Lasvast u. 7 km.Fucs kirjutas:Praegu annab maa-amet järgmised Lehtmetsa küla asukohad Eestis:taawet kirjutas:Maaameti wabariigi aegse kaardi peal on Võru mk. Lasva v. Lehemetsa k. Kaasiku talu.
Nimi Omavalitsus Maakond
Lehtmetsa küla Albu Järvamaa
Lehtmetsa küla Muhu Saaremaa
Lehtmetsa küla Halinga Pärnumaa
Lehtmetsa küla Anija Harjumaa
Küll aga on olemas:
Nimi Omavalitsus Maakond
Lasva küla Lasva Võrumaa
See siis või??
Kui nii siis arvan 90% et nendega tähistati omalajal (võibolla et isegi nõuka ajal) sealkandis tohutul hulgal olevaid kultuuri ja ajaloolisi mälestisi. Väikese uurimise tulemusel tuvastasin seal järgmised tähelepanuväärsed mälestised:
5706 - II Maailmasõjas langenute ühishaud
5707 - Pindi kalmistu
13402 - Vana asulakoht
13430 - Kiviaja asulakoht
....13405 kuni 13430.... (ja edasi) - Kääbas
Ainuüksi kääpaid loendasin selles külas ja lähiümbruses 25-30 tk.
Kuna tegemist on muiasajal asustatud piirkonnaga siis pole mingi ime, et piirkonnas võib asuda paarsada objekti mis omal ajal olidki selliste kividega tähistatud.
See on minu tagasihoidlik arvamus.
Muinsuskaitse Selts ei puutu üldse asjasse - need on teemaga ikka väga fragmentaarselt ja ebajärjepidevalt tegelenud. Riik ja omavalitsus on selle ala otsustajad.Praegune Muinsuskaitse (edaspidi MK) selts loodi 12.12.1987a. Aga muinas ja kultuurimälestistega tegeleti siin ka enne seda
No näed, pool tööd tehtud! Venelaste tuleku ajaks pidi nimekirjas olema mõnevõrra rohkem kaitse alla võetud mälestisi (kusagil kahe tuhande juures). Teema eest vastutas Eesti esimene muinsuskaitseinspektor Eerik Laid. Peale sõda olid suuremad mälestiste nimekirjade kinnitamised kusagil 1949, 1964 ja 1974. Eesti ajal kaitstud mälestisi võib ära aimata kaitse alla võtmise vana numbri järgi, mis kultuurimälestiste riiklikust registrist leida on. Kuna ma ei tea täpset kaitsealuste mälestiste hulka aastaks 1940, ja palju neid 1964ks aastaks lisandunud oli, siis ei saa päris kindlalt väita, kas eelmise vabariigi ajal oli Lasva vallas (eks vallad olid ka teiste piiridega) üks kaitsealune mälestis või mitte ühtegi!1936 a oli eestis kaitse alla võetud 1163 mälestist (millel nimi ja number)
Mälestisi hakati tähistama nende kaitsmise eesmärgil alles eelmise sajandi teisel poolel. Ainukesed tähistatud mälestised Pätsi ajal olid loetud hulk linnuseid, kuhu paigutati malmplaadid Eesti kontuuriga, millel näidatud muistsete maalinnade asukohad. Tegemist oli siis sellise patriootliku kasvatuse - kodukaunistamise üritusega. Teiste kaitsealuste mälestiste puhul saadeti maaomanikule teatis, mille "konts" jäi konstaablile

Nõukogudeaegsed tähised olid kakskeelsed emaileeritud metallplaadid, paljudel juhtudel puupostide otsas, hiljem muutusid ainult eestikeelseteks ja püüti ikka raudtoru otsa panna. Sellised tähised on valdavas enamuses oma ülesannet edasi täitmas, tasapisi paneme uusi plastikposte, mis sarnanevad kaablimeeste omadele, aga on valget värvi, musta "mütsiga", infokleepekas peal.
No otsustage ise, kas peaksite!Kas ma pidin sellest vihjest, et Olite MK inspektor midagi järeldama?

Need Eesti kontuuriga malmplaadid on vähemalt Varbola ja Lõhavere linnustes tänapäevani alles.Arnold kirjutas: Ainukesed tähistatud mälestised Pätsi ajal olid loetud hulk linnuseid, kuhu paigutati malmplaadid Eesti kontuuriga, millel näidatud muistsete maalinnade asukohad. Tegemist oli siis sellise patriootliku kasvatuse - kodukaunistamise üritusega. Teiste kaitsealuste mälestiste puhul saadeti maaomanikule teatis, mille "konts" jäi konstaablile![]()
Nõukogudeaegsed tähised olid kakskeelsed emaileeritud metallplaadid, paljudel juhtudel puupostide otsas, hiljem muutusid ainult eestikeelseteks ja püüti ikka raudtoru otsa panna. Sellised tähised on valdavas enamuses oma ülesannet edasi täitmas, tasapisi paneme uusi plastikposte, mis sarnanevad kaablimeeste omadele, aga on valget värvi, musta "mütsiga", infokleepekas peal.
Nõukogudeaegsed tähised on küll enamasti kõveraks väänatud ning roostes, kuid oma tegumoe poolest mulle isiklikult sümpaatsemad kui need uued kaablitähispostide sarnased plastikpostid. Esiteks tundub mulle, et neid plastikposte on palju kergem lõhkuda, teiseks on nad suhteliselt lühikesed ja ei pruugi kõrgema rohu sees silmagi hakata, kolmandaks on nad tõesti nagu... kaablitähispostid.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline