Viktoriin

[Anonymus]

Õige vastus aga mis nime kandis 4. kaukaasia kütipolk varem (st enne 1917 aastat)

anonymus

[mürakaru]

Kes teab vastake.
Pall on taas veerema pandud.

mürakaru

[Kruuda]

Pall kohe mitte ei taha veereda

Mis relvaga tegemist?

[Troll]

Surmava!

[Luciano]

Jube raske on sellel pildil relva üldse märgata

[Kruuda]

Mõlemad vastused põhimõtteliselt õiged. Aga ehk tuleb ka relva mark?
Seda kas oleks võimalik, et tegemist lisaks tulirelvale ka bioloogilise või bakterioloogilise relvaga vaevalt siin foorumis keegi pildi järgi tuvastada suudab.

[ghost]

Neiu nimi Trish, relva nimi SVT40

[Kruuda]

Vat kui tore. Eriti muidugi see, et ka tüdrukut relvaks pidasid ja nime teadsid.
Aga ole nüüd hea mees ja pane tore küsimus ka!
Et pall taas seisma ei jääks.

[ghost]

Kuidas veeti Afganistani sõja (79-89) ajal kütust kohtadesse, kuhu ligipääs oli teinekord raskendatud. Pean silmas konkreetset viisi.

[Sollmann]

Paraku jättis isand ghost märkimata, kas küs-e all oli tegemist vastupanuliikujate v okupatsioonivägede toimetamistega.
Modž-d, pakuks, välja, toimetasid raskesti pääsetavaisse piirkondadesse kütust eeslite-muulade seljas mingites kummikottide-laadsetes asjades.
Nõukalased seevastu aga helikopteritega, toimetades kütuse kohale lennukipaakides

[canislupus]

Eeslitega. Muuladega. Naistega. Sõltuvalt siis vedajapoolest.

[Kruuda]

Kuna küsija näol tegemist lennuväe mehega siis jätaks eeslid kõrvale ja pakuks vedelkütuse vaatidega „pommitamist“. Ise pole näinud aga väidetavalt olla seda tehtud.

[ictta]

kõige parem veoloom on sõdur ise ja neid venkudel jätkus

[ghost]

Sollmanni vastus õige. Mõtlesin selle all siis lennuki enda kütusepaakides kohaletoimetamist.
Oli olukordi, kus see moodus oli ainus suurema koguse kütuse kohaletoimetamiseks.
Samas lasti kütust alati transalennukilt välja, jättes alles tagasilennuks vajalik kogus.

[Sollmann]

Palli veeremine jätkub.

Imelihtne küs: mis asi oli 'lepiku liisu'?

Vanema põlve maarahvas on seda väljendit kindlasti kuulnud ja ilmselt ka ise kasutanud, nii sõna otseses kui kaudsemas mõttes.
Väljend oli elavas kasutuses 1. vabariigi aegses Eestis, sks opupatsiooni-ning sõjajärgsel ajal