Film "Riia kaitsjad"

[Prinz Eugen]

Muljed Läti filmist "Riia kaitsjad".
Militaarhuvilise jaoks on seal vaatamist vähevõitu. Kuna tegemist on kunstilise filmiga, siis loomulikult ei peagi ajalugu autentselt käsitlema.
Paraku on lätlased läinud niikaugele, et filmis on vastab tegelikkusele vaid üks fakt - 1919 sügisel ründas Bermondti armee Riiat.
Tegelike sündmustega võrreldes on süzheed tohutult lihtsustatud ja rõhutakse uljalt emotsioonidele. Tulemuseks on selline kaunis rahvusromantiline lugu, mis lätlastele vaatajanumbrite järgi väga hästi peale läks.
Tahestahtmata tekib võrdlusi meie filmiga "Nimed marmortahvlil". Peategelaste sõpruskond on meie poistest tunduvalt vanem - nii 25-30 aastased noored mehed Riia Tornakalnsi (Pardaugava) eeslinnast. Ja kõik jäävad happy endiks ka ellu!
Kel huvi Läti sõjaajaloo vastu (nagu minul), soovitan kindlasti vaadata. Seda enam, et ega me Läti filme ju ei vaata - tänagi oli saalis vaid 20 inimest.

[mil34]

Kõik, mida me ei taha teada Läti vabadussõjast
http://www.postimees.ee/310308/esileht/ ... 320655.php

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõik, mida me ei taha teada Läti vabadussõjast
http://www.postimees.ee/310308/esileht/ ... 320655.php

...jummala lahe komentaar "Postimehelt"

Loed läbi, kõht täis ja kinu põlegi vaja vaatama minna

[hillart]

Väga lame kommentaar Postimehelt.
Üleriikliku päevalehe staatusele pretendeeriv väljaanne ei peaks taolisi kirjatükke küll avaldama. See nagu rohkem SL ÕL- laadsete paberkandajate pärusmaa.

[Jaanus2]

Eestis puudub kahjuks kvaliteetajakirjandus. Ühegi sellesse kategooriasse kuuluva päevalehega ei ole meid õnnistatud, olenemata mõningate väidetest. Ise tunnen küll sellise lehe järele puudust, kasvõi riigi poolt doteerituna. Kirjutaks korralikus kirjakeeles jne..

[Invaliid]

Vaatasin kino ära (poole plasku "Talvisota" napsi abil- teine pool läks "Piir 1918" jaoks)- täitsa meeldis. Kui mõned kohustuslikud süvapatriootlikud kellakõlistamised- rivi ees esinemised- pisarakiskumised (nendes filmides kohustuslikud tegelt ) maha arvata siis oli tegemist päris söödava asjaga. Meeldivalt vanamoodne film kus mehed olid mehed ja naised naised- ilmselt võrdõiguslikkuse ja muu sõ..ku volinik maqas sel ajal kui kino purki pisteti. Kahjuks ka visuaalselt mõnevõrra parem asi kui "Nimed Marmortahvlil"- lätakad on ikka märksa kõvemini visuaalse külje viimistlemisel vaeva näinud kui Taska ja Co. Isegi vormid olid suht autentsed (välja arvatud Bermondti bebuut kinzalli või sashka asemel- see kriipis tõesti silma ja huvitav kas ta ka elus tõesti selline kloun oli nagu filmis näidati ). Eellõpustseeni haubitsa(??) laskmine oli ka naljanumber- kahur stabiilselt 45 kraadise nurga all ja ühes asendis, aga tabamused nagu otsesihtimisel .
Meie- eestlased, võiksime ju mõelda et ülejäänud kahurimürtsu tegid ära soomusrongid, lätlaste suuretoru park oli ju nullilähedane (nii oli vähemalt kirjas "Läti Vabadussõda" raamatus). Eks ta ole...
Mis seal siis ikka: tsirkust+ leiba! Ootan, millal venkude "Kolchak" meie maale jõuab.

[Reigo]

lätlaste suuretoru park oli ju nullilähedane (nii oli vähemalt kirjas "Läti Vabadussõda" raamatus).

Lätlastel oli 11. oktoobril Bermondti vastas 15 suurtükki. Kahel saabunud Eesti rongil oli neid umbes 9. Üpris oluline täiendus.

[Invaliid]

Reigoga ei vaidle (eriti nendel teemadel). Sorri! Ma lihtsalt veeretasin niiöelda rahvusromantlist luulu....
Tegelt peaks nüüd raamatukokku/internetti kõmpima ja uurima välja, mis sealkandis tõepoolest sündis (või vähemalt kasutama nö. andmebaaside ristkasutust) et mingi "keskpõrandale kokku" ettekujutuse saaks.

[Reigo]

Ega ma ka ei tahtnud tegelikult vaielda. Sest 15 suurtükki oli tegelikult tõepoolest üpris vähe ning eestlaste 9 suurtükki tõesti märkimisväärne täiendus.

Bermondti suurtükivägi oli muide arvuliselt ilmselt tugevam, ent kannatas laskemoonapuuduse käes.

[Reigo]

Liitlaste laevad hakkasid Bermondti pommitama juba oktoobri teisel poolel Vt Benneti eesti keelset, lk 187.

Bermondti ettevõtmine oli täielik avantüüra. Ladudes midagi oli, aga mitte piisavalt. Liitlased Saksast juurde ei lubanud tuua.

Bermondti kogu lootus oli, et kui ta annab lätlastele kõvasti vastu nina, siis
1) lätlased muutuvad ta marionetiks (mingi Niedra variant) või
2) liitlased lubavad läti separatistid täielikult likvideerida kui mõistavad, et tõeline tegija Vene kodusõjas Loode-Venemaal on Bermondt

Pärast seda mõtles Bermondt asuda enamlaste vastu pealetungile ning muidugi pidid liitlased "tegijale" ka varustust võimaldama (ükskõik siis, kust kohast)

Liitlased polnud tegelikult muidugi üleüldse huvitatud mingist Saksamaa tööriistast Bermondtist ning asusid lätlasi toetama.

Sellega oli Bermondtiga kööga. Tõenäoliselt polnud ta julgenud 10. oktoobril Riiat vallutada (polnud üldse sel hetkel plaaniski), sest kartis, et ärritab sellega enneaegu liitlasi. Vahepeal aga lätlased kogusid end, liitlased asusid lätlaste poolele, Saksast varustust ei tulnud ning bermontiaadi saatus oli otsustatud.

[Invaliid]

Olles väiksel viisil uurinud neid "sõjapealike" tegemisi 1917-24 perioodil endise vene impeeriumi aladel, siis jääb mulje küll selline et neil oli täielik "isemajandamine" st. asi toimis nagu keskajal: vägi pidi kogu aeg liikuma ja mida vallutasid, seda omasid. Kui rajoon oli tühjaks söödud, põrutati edasi uutele võitudele. Vahepeal võis mingit nänni saada ka mõne liitlase käest (antandist- bolshevikeni)- "vastavate teenete" eest muidugi. Ja palju neil vaja oligi, põhirelvad olid ju siiski mõõk, piik, vintpüss, ohvitseridel püstolid/revolvrid, mõnevõrra kuulipildujaid. Raskemat rauda need seltskonnad eriti ei omanud- või siis oli neil ajutiselt- kuniks oli võimalik kaasa vedada.

[Reigo]

Ootan, millal venkude "Kolchak" meie maale jõuab.

Vähemalt pappi venelastel on ja tulemus paistab suurejooneline olevat (selle lühikese klipi põhjal otsustades):

http://www.youtube.com/watch?v=rXSLEEGlUZU

ka

http://www.nashfilm.ru/kinonews/432.html

[Reigo]

Bermondti armeel olid küll mingid laod (kuna Miitavi oli kogu selle värgi keskus, siis ilmselt võis ka seal ladusid olla). Midagi pidi ladudes olema, sest bermontlased sõdisid ometi kuni detsembri alguseni lätlastega.

Dünamünde oli enne Bermondti saabumist arvatavasti juba nö kümme korda kraamist lagedaks veetud.

[Invaliid]

Austet kaasfoorumist Corvus! Mina loeks neid rittm. Jefremovi meenutusi päris hea meelega, kasvõi vene keeles . Kui tüli ei tee, siis võiks üles riputada küll.

[Sollmann]

...Kuna nad on mul koopiatena käepäerast, äkki tasuks siin saidil näiteks avaldada. Tõeline segu seiklusjutust ja küünilisest heietusest, eriti 1918.aasta lõpp ja 1919.aasta esimene pool

Kidlasti, kindlasti tasub!