Eesti maaparanduse lõhkeained?
Eesti maaparanduse lõhkeained?
Vanal ajal, kui maamehed ise maaparandust tegid = lasid kive ja kände õhku, siis oli lõhkeaine ka külapoodides müügil. Joosep Toots oma küpsemates aastates kodumaal põlluvirtsahvtiga tegeledes kasutas selleks vanameister Lutsu teatel musta püssirohtu. Vaba Eesti õnnistuses olevat maamehed selleks mingeid poest ostetud komponente ise kokku seganud või siis poest lausa valmis lõhkeainet koos heeringa ja riigivanemaga koju ostnud, nagu tollased kirjanikud muuhulgas kirja pannud. Kas keegi teab ka sellest asjast midagi täpsemalt ehk mis lõhkeainet kasutati? PS ärge palun hakake rääkima lämmastikväetisest ja diiselkütusest, seda tean ma isegi.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Tuleb meelde kui vanaema rääkis, et kuidas mitu meest meie külast ja ümbruskonnast lasid ennast kiviõhkamistega sandiks.Eesti ajal oli seda jah poes müügil aga isa rääkis alles hiljuti kuidas mehed lennukipomme koju tarisid ja sealt siis lõhkeaine välja kühveldasid.Pärast läks see kõik lõhketöödeks.
Eks vanasti elati ikka kokkuhoidlikumalt
.
Vanaema juures küüni all olid kooli ajal kaks 200 raud vaati, kus mingi kollane saepuru sees.Mis see oli ei teadnud mina mitte. Nüüd isa alles ütles, et see oli lõhkeaine.Küsisin, et kuidas sellist jama julgeti üldse hoida elamise ligidal.Vastas, et siis olid ajad teised ja külamees ei näinud oma kõige halvemas unenäoski, et selle kraamiga mingi käkk kellegile keerata.Vene ajal hakkas see pull pihta.Siis kardeti riigipöörajaid või jumal teab keda.Nüüd jälle terroriste.
Eks vanasti elati ikka kokkuhoidlikumalt
. Vanaema juures küüni all olid kooli ajal kaks 200 raud vaati, kus mingi kollane saepuru sees.Mis see oli ei teadnud mina mitte. Nüüd isa alles ütles, et see oli lõhkeaine.Küsisin, et kuidas sellist jama julgeti üldse hoida elamise ligidal.Vastas, et siis olid ajad teised ja külamees ei näinud oma kõige halvemas unenäoski, et selle kraamiga mingi käkk kellegile keerata.Vene ajal hakkas see pull pihta.Siis kardeti riigipöörajaid või jumal teab keda.Nüüd jälle terroriste.
Raamatus võib muidugi kõigest kirjutada, aga mind huvitas ikka tegelik kasutus. St. ega trotüüli ega dünamiiti talumehele kätte antud, kuid ammoniit või ammonaal on juba tõenäolisem ... Soov ainult, et tahaks täpselt teadasoadf kirjutas:Kodus peaks olema raamat esimese eesti ajast ja seal kirjutas trotüülist, dünamiidid, amoniidist ja oli teisigi löhkeaineid.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Paraku oli see kõik ainult hale aseainevõrreldes tehases toodetudkäsigranaatide ja miinidega. Kahju küll ...Frundsberg kirjutas:Tänu selle lõhkeaine kättesaadavusele valmistati 1941.a.suvesõjas ka hulgaliselt käepärastest vahenditest isetehtud granaate. Näiteks sobis selleks hästi mõni paksema klaasiga likööripudel või siis vankri ratta osa - kõva prunt ette ja süütenöör põlema
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Andmed veidi varasemast ajast - Väikepõllumehe kirjavara nr. 56-57, 1927.a.. Soovitab kaht lõhkeainet - must püssirohi ja kloorkaali (kaaliumkloraat, müüdi vabalt apteegis, enne kasutamist segati pooleks tuhksuhkru või püülijahuga). Kloorkaali kohta rõhutatakse korduvalt, et on VÄGA OHTLIK ja nõuab äärmist ettevaatust. Tundub, et need olid sel ajal kõige kasutatavamad lõhkeained.
Täpselt nii oligi. Kaaliga töötades jäid paljud mehed sandiks. Lisa oht tuli sellest, et "süütenöörina" kasutati tihti püssirohuga täidetud tavalist kõrt. Selle põlemiskiirus oli aga kõikuv. Võis läbi põleda ka hetkega.Jaanus2 kirjutas:Andmed veidi varasemast ajast - Väikepõllumehe kirjavara nr. 56-57, 1927.a.. Soovitab kaht lõhkeainet - must püssirohi ja kloorkaali (kaaliumkloraat, müüdi vabalt apteegis, enne kasutamist segati pooleks tuhksuhkru või püülijahuga). Kloorkaali kohta rõhutatakse korduvalt, et on VÄGA OHTLIK ja nõuab äärmist ettevaatust. Tundub, et need olid sel ajal kõige kasutatavamad lõhkeained.
Hakkasin mõtlema, et kuskohast nad esimese Eesti valitsuse ajal neid lennukipomme võtsid ?.Paraku venelane võttis peale sõja jälle talud ära ja tehti kolhoosid.Igatahes mullegi mõistatus miks ja millal seda pommidest siis urgitseti.See pidi ikka peale sõda olema.Fakt on see, et nii toimiti.lant kirjutas:Tuleb meelde kui vanaema rääkis, et kuidas mitu meest meie külast ja ümbruskonnast lasid ennast kiviõhkamistega sandiks.Eesti ajal oli seda jah poes müügil aga isa rääkis alles hiljuti kuidas mehed lennukipomme koju tarisid ja sealt siis lõhkeaine välja kühveldasid.Pärast läks see kõik lõhketöödeks...
metssiga kirjutas:Paraku oli see kõik ainult hale aseainevõrreldes tehases toodetudkäsigranaatide ja miinidega. Kahju küll ...Frundsberg kirjutas:Tänu selle lõhkeaine kättesaadavusele valmistati 1941.a.suvesõjas ka hulgaliselt käepärastest vahenditest isetehtud granaate. Näiteks sobis selleks hästi mõni paksema klaasiga likööripudel või siis vankri ratta osa - kõva prunt ette ja süütenöör põlema
Tööstuslike relvade kõrval olid võitlejate hulgas kõrgelt hinnatud omavalmistatud lõhkekehad. Need tehti vankrite rattapussidest, mis täideti kivide lõhkamiseks kasutatud lõhkeainega ja detoneeriti süütenööri ja süütekapsli abil. Olin mitmel korral selliste lõhkekehade valmistamise juures. Neid kasutati lahingutes hävituspataljoni üksustega Rannametsas Pärnumaal. Nagu lahingutes osalenud hiljem väitsid, olid need tööstuslikult valmistatud käsigranaatidest isegi efektiivsemad.
http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-4.html
Sihuke pull lugu et 80ndate keskel Tallinna 1. Keskkoolist sai leitud raamatukogust vabariigiaegne üllitis LÕHKEAINED 
...loll pioneer oleks jooksnud organitesse medalit saama ja kaebama, mina loomulikult noorteorganisatsioonidesse mitteastununa ja mittekõlbulikuna asja viisakalt tasku ajasin ja sellega korras, oli aastaid kindlas kohas, paraku praegu ei teagi kuhu jäi 
...loll pioneer oleks jooksnud organitesse medalit saama ja kaebama, mina loomulikult noorteorganisatsioonidesse mitteastununa ja mittekõlbulikuna asja viisakalt tasku ajasin ja sellega korras, oli aastaid kindlas kohas, paraku praegu ei teagi kuhu jäi Ei oleks pioneer organitelt medalit saanud ühti.viiking kirjutas:Sihuke pull lugu et 80ndate keskel Tallinna 1. Keskkoolist sai leitud raamatukogust vabariigiaegne üllitis LÕHKEAINED
Eestikeelseid lõhketööde käsiraamatuid on välja antud nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal. Töötasid eestlased lõhkajatena nii kaevandustes kui mujal ja erialast teabekirjandust oli ju vaja.Näiteks 1946. aastal anti välja mäeinsener O. Vuht´i "Lõhketööd". 1980. aastal H. Aruküla, L. Eigo, E. Joosepi ja E. Reinsalu "Puur- ja lõhketööd".
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline