Viktoriin
1854 - 1855 paigaldas Vene merevägi tõesti Tallinna lähistele nende härraste konstrueeritud miine. See oli "Balti mere - rahumere" "klimbisupiks" muutmise algus. Ainuüksi S.- Peterburgi ja Kroonlinna kaitseks paigaldati 474 Jakobi ja 1391 Nobeli miini.
Laevaehitusettevõtte kohta kahjuks minul andmed puuduvad.
Lamjak jätkab.
Laevaehitusettevõtte kohta kahjuks minul andmed puuduvad.
Lamjak jätkab.
Lugedes siit foorumist Solonini raamatu tõlget, tulevad meelde kõiksugu varasemad jutud. Käesolev lugu on loetud juba hea mitu aastat tagasi, nii et ümberjutustus ei pruugi olla sõna-sõnaline.
Legend räägib vene lennukimootorite konstruktori Aleksandr Mikulini kohta järgmist lugu:
Teismelisena oli noor tehnikahuviline lennundusnäitusel, kus üht lennukit tabas õhus tehniline rike - magneeto lakkas töötamast. Piloot pääses terve nahaga. Järgmisel päeval kohtas lendur noort Mikulinit, kes tervitas teda sõnadega: "Kaks magneetot tuleb panna, üks läheb rikki, teine töötab edasi. Eile olin lennuväljal, hiljem nägin aga ..... Siis mõtlesingi välja."
Ja siit küsimus: keda või mida nägi tulevane mootoriehitaja?
Legend räägib vene lennukimootorite konstruktori Aleksandr Mikulini kohta järgmist lugu:
Teismelisena oli noor tehnikahuviline lennundusnäitusel, kus üht lennukit tabas õhus tehniline rike - magneeto lakkas töötamast. Piloot pääses terve nahaga. Järgmisel päeval kohtas lendur noort Mikulinit, kes tervitas teda sõnadega: "Kaks magneetot tuleb panna, üks läheb rikki, teine töötab edasi. Eile olin lennuväljal, hiljem nägin aga ..... Siis mõtlesingi välja."
Ja siit küsimus: keda või mida nägi tulevane mootoriehitaja?
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1327
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Ma tean!!!!
Kui olin algklassilaps, ilmus sellest nupuke ajakirjas "Pioneer"
Sealses variandis oli Mikulin jooksnud lenduri juurde hüüdega:
"Lööge mul üks silm siniseks, teisega näen ikka!"
Sest ta oli näinud hiljem, peale lenuõnnetust, kakluses rullitaotud silmaga meest, kel kahest üks silm kinni paistetanud ja rivist väljas.
Teine "töötas" sellegipoolest
Kui olin algklassilaps, ilmus sellest nupuke ajakirjas "Pioneer"
Sealses variandis oli Mikulin jooksnud lenduri juurde hüüdega:
"Lööge mul üks silm siniseks, teisega näen ikka!"
Sest ta oli näinud hiljem, peale lenuõnnetust, kakluses rullitaotud silmaga meest, kel kahest üks silm kinni paistetanud ja rivist väljas.
Teine "töötas" sellegipoolest
Viimati muutis Tarmo Männard, 20 Apr, 2008 22:38, muudetud 1 kord kokku.
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1327
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Esitan toreduse pärast Teile puremiseks mitmeosalise küsimuse 
Lõkke ümber istusid kolm meest.
Esimene oli just lõpetanud jutustamise.
"Jajah, Thomas Edward... minuga juhtus umbes samasugune lugu- ainult et mina ei sõitnud mootorrattaga" ütles teine mees- Otto Kretschmer.
"Kuigi, korralik kiiver oleks minulegi ära kulunud."
Mehed pöördusid kolmanda kaaslase poole.
"Aga räägi sina, Nikolai!"
"Ah, jätke"....rehmas too käega.
"No räägi ikka. No palun!"
"Noh-jah, tean täpselt, lendasin Halhin Golis ja pärast sõdisin valgesoomlastega kah, aga....kuidas ja mis.....ja olin see üldse mina või hoopis kapten Maslov......kurat seda enam teab ja mäletab! Igatahes sain ma esimeste sõdurite hulgas N-Liidu kangelaseks!"
Kus see kõik juhtus?
Kes oli esimene mees ja millest ta rääkis?
Kes oli kolmas?
Millest rääkis teine mees?
Lõkke ümber istusid kolm meest.
Esimene oli just lõpetanud jutustamise.
"Jajah, Thomas Edward... minuga juhtus umbes samasugune lugu- ainult et mina ei sõitnud mootorrattaga" ütles teine mees- Otto Kretschmer.
"Kuigi, korralik kiiver oleks minulegi ära kulunud."
Mehed pöördusid kolmanda kaaslase poole.
"Aga räägi sina, Nikolai!"
"Ah, jätke"....rehmas too käega.
"No räägi ikka. No palun!"
"Noh-jah, tean täpselt, lendasin Halhin Golis ja pärast sõdisin valgesoomlastega kah, aga....kuidas ja mis.....ja olin see üldse mina või hoopis kapten Maslov......kurat seda enam teab ja mäletab! Igatahes sain ma esimeste sõdurite hulgas N-Liidu kangelaseks!"
Kus see kõik juhtus?
Kes oli esimene mees ja millest ta rääkis?
Kes oli kolmas?
Millest rääkis teine mees?
Kõik see juhtus ilmselt taevs, või noh teispoolsuses.
Esimene mees oli T. E Lawrence ehk Araabia Lawrence, rääkis oma hukkumisest mootorrattaõnnetuses.
Kretschmer rääkis iseenda hukkumisest paadiõnnetuses Doonau jõel.
Kolmas mees oli Nikolai Gastello ja rääkis ta sellest kuidas oma pihtasaanud lennukiga vaenlase tankidele sisse põrutas ja niiviisi ise surma sai.
Esimene mees oli T. E Lawrence ehk Araabia Lawrence, rääkis oma hukkumisest mootorrattaõnnetuses.
Kretschmer rääkis iseenda hukkumisest paadiõnnetuses Doonau jõel.
Kolmas mees oli Nikolai Gastello ja rääkis ta sellest kuidas oma pihtasaanud lennukiga vaenlase tankidele sisse põrutas ja niiviisi ise surma sai.
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1327
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Küsin siis järgmise küsimuse.
Ajaloost on hästi teada juhtum kus Tšehhi aadlikud viskasid 1618. aastal Praha linnuse aknast välja kaks keiser Ferdinandi saadikut. See sündmus vallandas Kolmekümneaastase sõja.
Vähem on teada, et nende aadlike juht oli seotud ka Eestiga. Too tšehhi kõrgaadlik teenis hiljem protestantide poolel väejuhi ja diplomaadina. Mingil hetkel asus ta Rootsi teenistusse ja osales ka näiteks Lützeni lahingus.
1633. aastal toimus kokkupõrge tema ja Wallensteini vägede vahel, ta langes vangi, kuid vabastati peatselt lunaraha vastu. Seejärel asus elama Pärnusse, kus ta suri 1640. aastal ja maeti Tallinnasse.
Kes oli too Eestiga seotud ja huvitava elukäiguga mees?
Ajaloost on hästi teada juhtum kus Tšehhi aadlikud viskasid 1618. aastal Praha linnuse aknast välja kaks keiser Ferdinandi saadikut. See sündmus vallandas Kolmekümneaastase sõja.
Vähem on teada, et nende aadlike juht oli seotud ka Eestiga. Too tšehhi kõrgaadlik teenis hiljem protestantide poolel väejuhi ja diplomaadina. Mingil hetkel asus ta Rootsi teenistusse ja osales ka näiteks Lützeni lahingus.
1633. aastal toimus kokkupõrge tema ja Wallensteini vägede vahel, ta langes vangi, kuid vabastati peatselt lunaraha vastu. Seejärel asus elama Pärnusse, kus ta suri 1640. aastal ja maeti Tallinnasse.
Kes oli too Eestiga seotud ja huvitava elukäiguga mees?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline