Narva-Jõesuu pvõk
Väga täpselt ei oska sellest üksusest rääkida, kuna ise pole selle tegevuses osalenud. Nii palju tean , et umbes rühma suurune üksus, komplekteeritakse kutselistest piirivalvuritest , ühe satsi aeg on 6 kuud... Eesmärk peaks siis olema,nagu nimigi ütleb kiire reageerimine ja valmisolek ida-piiril vastavalt olukorrale (patrullid, tõhustatud piirikontroll,operatsioonid koostöös tolli ja politseiga...Kindlassti põnevam, kui nii sama kuskil kontoris passida
Tuld kuraditele!!!
teenisin seal koos ozk-ga, minuteada on pv käes veel ainult kasarmud,staap olevat ära antud. Meie ajal tehti sinna uus saun kus kõik rühmad ikka sooja vett kaa said ja tekistusriba tehti leebemaks,se vana, aga samas tehti kaa uus riba aga see oli teistmoodi, jaoülemad ei võinud enam väga ..."karmid" olla.täpselt peale meid oli Lukas paketiga oma näpu otsast ära lasknud iltis kõik verd täis. Pernits ja Näkk läksid vist kaitseliidu kooli ma olen nagu kuulnud ja ainsalu ja sõjakooli.
Staabihoone müüdi eelmisel aastal mingile firmale.Valmidusüksuse põhiline ülesanne on täiendõppe andmine, lisaks muidugi käiakse erinevates kordonites abiks ja mingil määral ka kiireageerimine ja operatsioonides osalemine.Õpeka ajast on seal alles vist ainult Püvi, Petersell, Ott ja Kurvits.
Teistest ohvitseridest ja allohvitseridest on mõned piiril kuid enamus läks kaitseväkke ja kitaeliitu.
Teistest ohvitseridest ja allohvitseridest on mõned piiril kuid enamus läks kaitseväkke ja kitaeliitu.
Olin 96 aasta aprill-mai õpekas.
Esimene asi mis meelde tuleb oli värske õhk
Elu oli suht normaalne. Vahel pidi küll sööklas taskud leiba täis toppima, kui ei jõudnud jaoülemast kiiremini toitu ära süüa.
Pärast õpekat saadeti aga Narva. Sattusin piirikompaniisse ( roheline piir ). Sellest ajast on rohkem lõbusaid meenutusi ja pilte.
Esimene asi mis meelde tuleb oli värske õhk
Elu oli suht normaalne. Vahel pidi küll sööklas taskud leiba täis toppima, kui ei jõudnud jaoülemast kiiremini toitu ära süüa.
Pärast õpekat saadeti aga Narva. Sattusin piirikompaniisse ( roheline piir ). Sellest ajast on rohkem lõbusaid meenutusi ja pilte.
Vanad hääd ajad tulevad meelde,kui mainitakse N-Jõesuu õppekat!sai seal ju2000 juuli-dets.pooleaastajooksul nii mudas mäkerdatud kui rivip,latsil taevasse vahitud!Parimad asjad mis meenuvad mulle on ikka meie 2 rühma ülemad laul ja Sügis,kelle käeall eijäänud nõrgaks meheks keegi!Kuid sauna õppekataga kõrvalhoones oli asja vaid peale suurt pidu korisatmiseks irwww... 
Teenisin 2002 august kuni 2003 juuli. Vinged 11 kuud olid. Sai kõike proovida ja mõttetut logelemist polnud, alati oli midagi teha. Esimesed kuud olin kasarmus, siis NAK ja viimased kuud tegelesin arvutitega staabis.
Paar pilti kah siis - võibolla mõnda varem teeninud meest huvitab.
1) "Kutsikas" - jube kift auto - huvitav kust sellist endale saaks?
2) Kasarmu seest. Kokkuvõttes olid elamistingimused kasarmus väga head.
3) Siin peaks olema kõik kolm kasarmut ühe pildi peal. Minu teada teist ei renoveeritudki kokkuvõttes ära.
4) "riba" - ehk siis takistusriba ja selle kõige meeldejäävam osa.
5) Lipuplats - spordisaali poolt vaadetes kolmanda kasarmu poole.
Idee poolest kui keegi soovib siis "üldiseid" pilte peaks veel olemal.
Natukene meenutades tulid suht kõik kaadri nimed meelde. Suure pingutamise peale sain kokku ka ametnike nimed (tsiviilid) - probleem oli ainult sööklatädide nimedega
. Need samad tädid tõstsid minu seljanka standardid nii kõrgele, et võrdväärset pole suutnud siiani leida.
See teine takistusriba, mida korra mainiti oli siis Leadership Reaction Course ehk LRC, seda kasutati NAKi kandidaatide hindamisel ja asja põhimõte oli lühidalt hinnata meeskonnatööd ja meeskonnatöö juhtimist. Rada koosnes 10st takistusest. NAK'i kandideerides tegin esimesed 5 ja NAKi lõpus teised 5. Meeskonnas oli vist 4+1 liiget. Takistused nõudsid nupukust ja kõigi meeskonnaliikmete koostööd. Iga takistuse peal määrati üks juhiks ja see pidi juhtima ülejäänud meeskonda. Kõige naljakam oli see, et minu meeskonna instruktoriks oli kpt. Näkk isiklikult (ltn->kpt ülendamine toimus vist kusagil mai-juuni kandis, sest mäletan hästi kui olin kpt Ainsalu, kpt Mäeranna ja kpt Petersoniga Siragala metsas ja keegi saatis õnnitlus sõnumi Petersonile) ja see oli minu esimene "esimese astme kontakt" temaga. Olenemata paarist noomitusest ja meeldetuletusest on säilinud suht sügav respect tänaseni tema vastu.
Idee poolest võiks kogu sellest seiklusest kirjutada eepilise teose kolmes vaatuses, aga kindlasti on igal njokis aega teeninul paljut rääkida.
Paar pilti kah siis - võibolla mõnda varem teeninud meest huvitab.
1) "Kutsikas" - jube kift auto - huvitav kust sellist endale saaks?
2) Kasarmu seest. Kokkuvõttes olid elamistingimused kasarmus väga head.
3) Siin peaks olema kõik kolm kasarmut ühe pildi peal. Minu teada teist ei renoveeritudki kokkuvõttes ära.
4) "riba" - ehk siis takistusriba ja selle kõige meeldejäävam osa.
5) Lipuplats - spordisaali poolt vaadetes kolmanda kasarmu poole.
Idee poolest kui keegi soovib siis "üldiseid" pilte peaks veel olemal.
Natukene meenutades tulid suht kõik kaadri nimed meelde. Suure pingutamise peale sain kokku ka ametnike nimed (tsiviilid) - probleem oli ainult sööklatädide nimedega
. Need samad tädid tõstsid minu seljanka standardid nii kõrgele, et võrdväärset pole suutnud siiani leida.See teine takistusriba, mida korra mainiti oli siis Leadership Reaction Course ehk LRC, seda kasutati NAKi kandidaatide hindamisel ja asja põhimõte oli lühidalt hinnata meeskonnatööd ja meeskonnatöö juhtimist. Rada koosnes 10st takistusest. NAK'i kandideerides tegin esimesed 5 ja NAKi lõpus teised 5. Meeskonnas oli vist 4+1 liiget. Takistused nõudsid nupukust ja kõigi meeskonnaliikmete koostööd. Iga takistuse peal määrati üks juhiks ja see pidi juhtima ülejäänud meeskonda. Kõige naljakam oli see, et minu meeskonna instruktoriks oli kpt. Näkk isiklikult (ltn->kpt ülendamine toimus vist kusagil mai-juuni kandis, sest mäletan hästi kui olin kpt Ainsalu, kpt Mäeranna ja kpt Petersoniga Siragala metsas ja keegi saatis õnnitlus sõnumi Petersonile) ja see oli minu esimene "esimese astme kontakt" temaga. Olenemata paarist noomitusest ja meeldetuletusest on säilinud suht sügav respect tänaseni tema vastu.
Idee poolest võiks kogu sellest seiklusest kirjutada eepilise teose kolmes vaatuses, aga kindlasti on igal njokis aega teeninul paljut rääkida.
Ise ma Narva-Jõesuus ei käinud aga mitmed sõbrad ja tuttavad ikka sattusid sinna ja eks nad siis rääkisid. Eks see väeosa arenes edasi nagu kaitsevägigi ja 2003 aastal sealkäinute jutt erineb tublisti 98a teeninu jutust. Üldiselt jäi mulje, et tegemist oli eesti kõige karmima ajateenimiskohaga. Et autosid, eriti ei kasutatud ja jaovarustust pidi endaga kaasas vedama ja muud sarnas. Samas muidugi oli pärast väeosas väljaõpet elu kordonites suht lebolaager. Näkki mäletavad nad ka kõik viimse kui üheni, pidi ikka hirmus mees olema. Eks selliseid juhtub arvatavasti igasse väeossa, -meil Pärnus oli ka üks lipnik, kellest kõik vähemalt 100m kaugusele tahtsid hoida, a nii hirmus mees vist ikka ei olnud sest nimi ei tule nüüd praegu meelde hoobiga. Nüüd tuli, lipnik Soosaar oli vist kui ma ei eksi. Pärnus teeninud kindlasti mäletavad teda.
Oh südame alt läheb kohe soojaks neid pilte vaadates, Näkk ja muud tegelased. Sai seal madistatud 99 aasta 7 juulist kuni jõuludeni, edasi Võmmorskisse rohelist piiri tatsama.Elatud sai staabi 3 korruse parempoolses osas, samas oli ka autojuhtide lebola.Staabis oli elu lihtsam, eriti ei lubatud võllide õõrahu huvides õiseid rallisid korraldada, sama ei kehtinud 2 maja kohta kus asusid 1 ja 2 rühm.Piltide pealt vaatan et koer on kõvasti vanemaks jäänud tolle ajaga.Peniga seoses 1 lugu ka, olin pääslas vist laupäeva lõunast 24 H valves, koer sealsamas ketis.2 maja kapralid olid sebinud 2 kohaliku tibi et midagi orgunnida,aga huiat roosi tibid juhtusid piprad olema ja saadeti 2 maja juurest suure sõimu saatel minema.Aga kuna pääslas oli igav ja valve lõpuni 2,5 tundi pidasime tibid kinni selleks ajaks, hea ju juttu ajada.1 elukas otsustas mind nügima hakata mida koer nägi ja kargas eluka poole, õnneks pidas kett koera kinni vast meeter enne .
proovisin ise ka tibi sorkida millepeale koer ei liigutanudgi aga laigulist ei tohtinud puutuda.
Sai vist tiba sogane jutt, aga pühapäeva hommik, pohma ja paar õlli on oma tõõ teinud.
proovisin ise ka tibi sorkida millepeale koer ei liigutanudgi aga laigulist ei tohtinud puutuda.
Sai vist tiba sogane jutt, aga pühapäeva hommik, pohma ja paar õlli on oma tõõ teinud.
Vene armee mälestusi lugedes tuli 1 huumor meelde, olid kohustuslikud igalaupäevased 3 tunnised koristused ( kui metsas just ei olnud).
Staabi 4 korrusel oli 2 õppeklassi , kui õieti mäletan, igatahes mind koos 3 kamraadiga pandi seda asja seal koristama, krt maks tund ja oli asi korras , aga enne 3 tundi ei saanud ära kuidagi lõpetada.Istusin siis maha radika äärde ( noorteaeg, pidev unepuudus) võtsin lapi kätte , käsi radika 1 vahese ja magama.äratuseks oli 1 jalalõõk mupihta, seepeale 1 asi mul oli käsi kiiresti lapiga liikuma ja ärkasin alles üles, vaatan ringi ja kapral Tempel seisab kõrval ja irvitab.1 mõte kohe , et nüüd perses ja jälle sport silmeees.
Aga Tampel arusaaja tegelane ütles , et lase aga edasi ja kadus minema.Lasin sellepeale silma looja uuesti, egas kapralinäss ju ei viitsi ometi 1 korrust 2 korda tatsama tulla , aga huiat roosi.Sama teema minupoolt, käsi liikuma ja Tampel krt jälle seal, vaatas ja irvitas, kadus minema.
Tunnike veel vaja nühkida ja lasin silma uuesti looja( sama radikavahet nühkisin koguaeg).uus äratus oli sellepeale, kui hakkas pihta räme ivitamine, see raisk oli 2 kaprali kaasa kutsunud, et rühma esindusslangi näidata, nad said mida olid oodanud, aga tänu oma lollile järjekindlusele või nende heale tujule lõppes minu seekordne koristamine 3 tunni ja spordita.
Koristamisega meenus 1 tegevus veel, staabi 1 korruse kivipõranda iganädalane puhastamine, selleks oli vaja 3 meest.
Mingi pask maha, siis tugevast metaalist vars, mida tirisid 2 meest, varre otsas oli 5 CM paksune metallplaat, mõõte ei mäleta ja all tavalised jalapühkimisharja matist lõigatud harjad.3 tegelane seisis sinna peale, et raskem oleks ja saaks kiiremini puhtaks.
Staabi 4 korrusel oli 2 õppeklassi , kui õieti mäletan, igatahes mind koos 3 kamraadiga pandi seda asja seal koristama, krt maks tund ja oli asi korras , aga enne 3 tundi ei saanud ära kuidagi lõpetada.Istusin siis maha radika äärde ( noorteaeg, pidev unepuudus) võtsin lapi kätte , käsi radika 1 vahese ja magama.äratuseks oli 1 jalalõõk mupihta, seepeale 1 asi mul oli käsi kiiresti lapiga liikuma ja ärkasin alles üles, vaatan ringi ja kapral Tempel seisab kõrval ja irvitab.1 mõte kohe , et nüüd perses ja jälle sport silmeees.
Aga Tampel arusaaja tegelane ütles , et lase aga edasi ja kadus minema.Lasin sellepeale silma looja uuesti, egas kapralinäss ju ei viitsi ometi 1 korrust 2 korda tatsama tulla , aga huiat roosi.Sama teema minupoolt, käsi liikuma ja Tampel krt jälle seal, vaatas ja irvitas, kadus minema.
Tunnike veel vaja nühkida ja lasin silma uuesti looja( sama radikavahet nühkisin koguaeg).uus äratus oli sellepeale, kui hakkas pihta räme ivitamine, see raisk oli 2 kaprali kaasa kutsunud, et rühma esindusslangi näidata, nad said mida olid oodanud, aga tänu oma lollile järjekindlusele või nende heale tujule lõppes minu seekordne koristamine 3 tunni ja spordita.
Koristamisega meenus 1 tegevus veel, staabi 1 korruse kivipõranda iganädalane puhastamine, selleks oli vaja 3 meest.
Mingi pask maha, siis tugevast metaalist vars, mida tirisid 2 meest, varre otsas oli 5 CM paksune metallplaat, mõõte ei mäleta ja all tavalised jalapühkimisharja matist lõigatud harjad.3 tegelane seisis sinna peale, et raskem oleks ja saaks kiiremini puhtaks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline