Läksin täna kolmeks tunniks Männiku militaarmaastikule jalutama. Kratt oli küll kaasas, ent kasutust ta ei leidnud. See-eest korjasin vasakul näha olevad ristatud kahurid üles ühe varemehunniku põrandalt koos roostes NA nööpidega. Neid kahureid oli seal ikka sadu! Kogu padrik on täis meie oma Kaitseväe (-liidu?) õppuste jälgi, kõikjal vedelesid mingid alumiinium kaaned kirjaga H... (oletatavasti kirillitsa tähed, mis meie keeli oleksid NP). Lõpuks leidsin ühest prügikuhjast terve topsiku. Mille oma see on? Kõige toredam prügiauk oli see, millesse oli ära visatud põlemiskahjustustega nööbikogu : välja tuli kaks EW raudteelast, (vist) EW või IMS saksa mereväenööp, väike kolmelõviline, paar IIMS sakslast ja mulle tundmatu suur kotkaga nööp. Kelle-mille? Nööbirea kõrval on mõistatusi veelgi: (ülalt alla) kas see kabenuppu meenutav ese võib olla kaaluviht (peal kirjad 12 SOL ja ringi sees veel mingid numbrid)? Ülalt teine ese meenutab ma-ei-tea-mida ja võiks äkki olla mingi paela ots? Ning peamine üllatus oli see ühetiivaline ratas- mis ametmees seda omas? Selle märgi all mingi tupe otsik.
See alumiinuim ümar kaaneke see on kõige tavalisem Nõuka gaasimaski varuklaaside niiöelda tops. Teine pool ka juurde ja siis ta ongi sama paks/õhuke karbike. See suur junn on saksa mürsukonteineri kaas. Kabenupuke jah kaaluviht, vist sinna tsaariaega. Nööbil olev suur kotkas sarnaneb Reichwehri kotkaga.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Faust kirjutas:See alumiinuim ümar kaaneke see on kõige tavalisem Nõuka gaasimaski varuklaaside niiöelda tops. Teine pool ka juurde ja siis ta ongi sama paks/õhuke karbike. See suur junn on saksa mürsukonteineri kaas. Kabenupuke jah kaaluviht, vist sinna tsaariaega. Nööbil olev suur kotkas sarnaneb Reichwehri kotkaga.
Alumiiniumkaanel see alumine pool külges, kui teraselt vaadata
Tänkjuu! Ootaks asjatundjate hinnangut ka selle tiivulise ratta kohta!
Sinu poolt maa seest leitud märgi näol on tegemist vabariigiaegse Eesti
Vabariigi Raudtee (EVR) raudteelase eraldusmärgiga, mida kanti vormikuue
püstkrae otsadel või palitu kaeluse otsadel. Seega standardses mõttes
lõkme (petlitsa) või lõkme osaga tegemist ei ole. Selle raudtee
embleemmärgist (ratas kahe tiivaga) stiliseeritud märgiga koos võidi
kasutada ka nurkasid (90 kraadi) ja nelinurkseid tähtesid. Märgi
dateerimiseks peaks arvestama järgneva infoga. Teadaolevalt esimene
määrus Eesti Vabariigi raudteelaste vormiriietuse kohta kinnitati
Vabariigi Valitsuse poolt 21. jaanuaril 1921 ja ilmus Riigi Teatajas nr
8 sama aasta veebruaris. Selles märgitakse esimest korda "rahvusvahelise
liikumise embleemi" mütsimärgina. Kahjuks pole andmeid, et seal oleks
juttu muudest raudteelase eraldusmärkidest. Seda määrust täiendati 18.
oktoobril 1922 (RT nr 132, 1922) - täienduse sisu on mulle paraku
teadmata. Kindlamad andmed on 25. märtsil 1925 teedminister Karl Virma
poolt kinnitatud määrusega nr 1148 seoses. Mainitud määrus - "Määrus
raudtee ametnikkude ja teenijate vormiriidega varustamise kohta. -
Vormiriide erandmärgid" - avaldati Riigi Teatajas nr 57/58 7. aprillil
1925 ning selle juures oli lisaks eraldusmärkide kirjeldusele ka
"kinnitatud erandmärkide joonistus", kust võib tõepoolest tiivakesega
ratta leida. Raudteelaste vormi täiustati peagi aga veel. Vabariigi
Valitsus kinnitas 19. detsembril 1929 uue "Raudteeteenijate vormiriiete
ja erimärkide määruse" (RT nr 2, 7. jaan. 1930), mille Raudteevalitsuse
direktor oma käskkirjaga nr 738 17. jaanuarist 1930 ka kehtima pani. Uue
määruse järgi oli nii mütsimärkidel kui kaeluse "teenistuserimärkidel"
väike lisand: sõltuvalt ametist joodeti tiivakes(t)ega rattale külge kas
ristatud labidas ja kirves, signaalkettad või vasar ja tellitav
kruvivõti. Üksnes Raudteevalitsuse, raudtee tervishoiuameti ja
finantsameti töötajatele jäi nii mütsil kantav ratas tiivakestega kui
kaeluse otsadel kantav ratas tiivaga ilma lisanditeta. See kord kehtis
1940. aasta juunipöördeni. 1930. aastatel kasutusel olnud raudteelaste
eraldusmärgid võeti uuesti kasutusele eestlastest raudteelaste vormi
juures 1941-1943. Eeltoodust lähtuvalt võiks märgi valmistus- ja
kasutusajaks pakkuda vahemikku 1925-1940. Ehk aeg, mil meil esimest
korda oli iseseisev ja euroopalik riik ning euroopalik raudtee - koos
vastavate sümbolitega. Illustreerimise mõttes lisan oma kirjale ka kaks
näidist: "erimark1925" kujutab ühe raudteeametniku kaeluse otsa 1925.
aasta määruse järgi, "erimark1930" aga sama ametniku kaeluse otsa
1929./30. aasta määruse järgi. Muuseumitöötajana pakub mulle muidugi
huvi, milline maapõu küll raudteelaste eraldusmärke varjab ja kus
selline maalapp asuda võiks? Üldiselt on vabariigiaegsed raudteelaste
eraldusmärgid üsna haruldaseks muutunud, maapõuest leitud raudteelaste
märkidest kuulen aga esimest korda.
Parimat soovides,
Tõnu Tammearu
teadur/varahoidja
Eesti Raudteemuuseum
Kui kaugel see värk Männiku ja Tammemäe (täpselt samasugune jaamahoone Saku ja Männiku vahel) jaamadest oli? Noh selles mõttes, et kas paistis reaalne variant, et prügihunnik oli sobivas kauguses mõnest neist jaamahoonetest, et sealsed töötajad seda kohta prügi loopimiseks võisid kasutada?
See kuhi oli sellest kohast, kus tee Männiku küla vahele keerab, umbes paar-kolmsada meetrit (võib-olla ka pisut rohkem). On kuidas on, igatahes oli väga huvitav veerandilt ruutmeetrilt üles korjata vähemalt kolme erineva riigikorra raudteelase värgendust.