tankirusikad
tankirusikad
Kas keegi viitsiks üles lugeda saksa tankirusikate tüübid ja lisaks ka pildid ja kirjelduse kuidas neil vahet teha. Säärel nüüd kolm erinevat vart. Palju veel?
1. Panzerfaust 30 klein "Gretchen" (Faustpatrone 1). Lasketoru läbimõõt 33 mm.
2. Panzerfaust 30 (Faustpatrone gross, Faustpatrone 2). Lasketoru läbimõõt 44 mm.
3. Panzerfaust 60. Lasketoru läbimõõt 50 mm. Sihikul pilud laskmiseks 30, 60 ja 80 m. Muudetud oli vinnastus- päästemehhanismi, mis toimis ka sihikuna. Toodeti septembrist 1944. Eelseeria toodangut võidi Eestisse vägedes katsetamiseks ka varem saata. Sel teemal on siin arutletud.
4. Panzerfaust 100. Lasketoru läbimõõt 60 mm. Sihiku seaded 30, 60, 80 ja 150 m. Vägedesse tarnima hakati novembris 1944.
5. Panzerfaust 150. Täiesti uus konstruktsioon. Loodud 1945 jaanuaris. Lasketoru korduvkasutatav kuni 10 lasuks. Muudetud lõhkepea esikoonus.
6. Panzerfaust 250. Korduvkasutatav. Seeriatoodanguni ei jõutud.
Pzf 100 ja 150 eksemplare võis Kuramaalt Eestisse sattuda.
2. Panzerfaust 30 (Faustpatrone gross, Faustpatrone 2). Lasketoru läbimõõt 44 mm.
3. Panzerfaust 60. Lasketoru läbimõõt 50 mm. Sihikul pilud laskmiseks 30, 60 ja 80 m. Muudetud oli vinnastus- päästemehhanismi, mis toimis ka sihikuna. Toodeti septembrist 1944. Eelseeria toodangut võidi Eestisse vägedes katsetamiseks ka varem saata. Sel teemal on siin arutletud.
4. Panzerfaust 100. Lasketoru läbimõõt 60 mm. Sihiku seaded 30, 60, 80 ja 150 m. Vägedesse tarnima hakati novembris 1944.
5. Panzerfaust 150. Täiesti uus konstruktsioon. Loodud 1945 jaanuaris. Lasketoru korduvkasutatav kuni 10 lasuks. Muudetud lõhkepea esikoonus.
6. Panzerfaust 250. Korduvkasutatav. Seeriatoodanguni ei jõutud.
Pzf 100 ja 150 eksemplare võis Kuramaalt Eestisse sattuda.
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:

Et mitte päris uut teemat teha otsisin kõige sobilikuma "pealkirja".
Aga selline küsimus tekkis - kui tundlikud on tänapäevased TT-lasud (eeskätt muidugi CG/AT-4/B-300) lennuteele ette jääda võivatele segajatele, näit. väikestele oksakestele? Meie TT doktriin on ju suuresti selline varitsuse põhine, et istub aga jalaväelaste paarike kuskil võsas ja muudkui kõmmutab pahaaimamatu vaenlase soomuse pihta.. Nali-naljaks, aga tõesti huvitab, et kuidas granaat käitub kui mingi põõsas ette jääb. Kas teeb kohe kõmaka ära või läheb läbi nagu siga rukkist?
PS. sobiva positsiooni valik ja laskesektorite puhastamine on omaette teema, pole vaja mind siin kohe hurjutama hakata
Aga selline küsimus tekkis - kui tundlikud on tänapäevased TT-lasud (eeskätt muidugi CG/AT-4/B-300) lennuteele ette jääda võivatele segajatele, näit. väikestele oksakestele? Meie TT doktriin on ju suuresti selline varitsuse põhine, et istub aga jalaväelaste paarike kuskil võsas ja muudkui kõmmutab pahaaimamatu vaenlase soomuse pihta.. Nali-naljaks, aga tõesti huvitab, et kuidas granaat käitub kui mingi põõsas ette jääb. Kas teeb kohe kõmaka ära või läheb läbi nagu siga rukkist?
PS. sobiva positsiooni valik ja laskesektorite puhastamine on omaette teema, pole vaja mind siin kohe hurjutama hakata

Samas näiteks õhutõrjekahurit ZU-23-2 "Sergei" ei lasta kildmoonaga isegi siis kui vihma/lund sajab, sest mürsk võib isegi niivõrd kerge objektiga kokkupuutudes plahvatada.
Mis puudutab erinevaid TT torusid, siis mida kaasaegsem rakett, seda suurem on võimalus, et ta märgist mööda minnes ei plahvata. Esiteks on see tingitud loomulikult igast OT nõuetest ning kaasaegsemad tüübid on ka piisavalt targad ja saavad aru kui palju soomust peab läbima, et õhku lennata, eriti käib see tandemlõhkepeaga vidinate kohta.
Mis puudutab erinevaid TT torusid, siis mida kaasaegsem rakett, seda suurem on võimalus, et ta märgist mööda minnes ei plahvata. Esiteks on see tingitud loomulikult igast OT nõuetest ning kaasaegsemad tüübid on ka piisavalt targad ja saavad aru kui palju soomust peab läbima, et õhku lennata, eriti käib see tandemlõhkepeaga vidinate kohta.
Seda tahaksin täpsustada: kui ikka märgini välja lendab ja mööda läheb, siis tavaliselt panevad ikka litaka ära(kui traadiga juhitavad ja traat otsa saab). Laserjuhitavad aga on ettearvamatud. Olen näinud kuidas mapatsi rakett maa põrkest 90 kraadi suunda muutis ja õhus mõnusalt loperdades 200 meetrit kõrvale ja üle vallide lendas ning ei plahvatanud! Vägagi kaasaegse raketiga teguToddie kirjutas:Mis puudutab erinevaid TT torusid, siis mida kaasaegsem rakett, seda suurem on võimalus, et ta märgist mööda minnes ei plahvata. Esiteks on see tingitud loomulikult igast OT nõuetest ning kaasaegsemad tüübid on ka piisavalt targad ja saavad aru kui palju soomust peab läbima, et õhku lennata, eriti käib see tandemlõhkepeaga vidinate kohta.

Samuti on ettearvamatu RPG või M-69 granaat. Kord lendab läbi telliskivi seina, teinekord aga initsieerub pisikese oksa peale.
VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
Mapats võib küll hädapärast kaasaegne olla, aga oma kõikidelt muudelt omadustelt on ta ikka üks paras nikerdis küll. Neid kordi kui sellega on kunagi mingile märgile pihta saadud võib minu teada ühe käe sõrmedel üles lugeda. Loomulikult võib selles ka süüdistada seda, et peale seda kui neid rohkem harjutustes kasutada juleti oli neid rakette juba tubli 10 aastat laos mäendatud.
seda küll, et pihta saadud on ühe käe sõrmede jagu, minu teada esimesel katselaskmisel saadi 4 tk pihta.
Teisel korral küll mitte ühtegi, kuid seal ei olnud kindlasti viga laos olemisest vaid pigem laskmise algasendist. Rakett langeb peale lasu sooritamist tublisti ja seepärast peab positsioon olema kõrgemas maastikupunktis. Peale lasku tuleb rakett "kinni püüda" ja sihtmärgini juhtida. Relv ju loodud kõrbe-mägi tingimusteks, kuid meil neid võimalusi väga palju ei ole.
Esimesel laskmisel lasti pankrannikult saarele ja asi toimis, kuid sirgalas lasti väikse künka otsast ja raketti ei jõutud peale lasku enam üles tõsta.
Teisel korral küll mitte ühtegi, kuid seal ei olnud kindlasti viga laos olemisest vaid pigem laskmise algasendist. Rakett langeb peale lasu sooritamist tublisti ja seepärast peab positsioon olema kõrgemas maastikupunktis. Peale lasku tuleb rakett "kinni püüda" ja sihtmärgini juhtida. Relv ju loodud kõrbe-mägi tingimusteks, kuid meil neid võimalusi väga palju ei ole.
Esimesel laskmisel lasti pankrannikult saarele ja asi toimis, kuid sirgalas lasti väikse künka otsast ja raketti ei jõutud peale lasku enam üles tõsta.
VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Jutuks hea küll, et "häälestamata". Eks spetsialistid tegidki selgeks, kuidas luuavarrest pauk kätte saada 

VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
Nõus, aga eks ka sellel omad puudused, kuid kindlasti on tegemist seni tunduvalt töökindlama süsteemiga.
VAATA SAADAOLEVAT NÄNNI KA SIIT: http://album.ee/album/289244/50103302
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist