Eks enamus sõdib ja kaitseb oma riiki ka ainult pädevate kommentaaridega.KategorieC kirjutas:Tehnika nägemine on mingi määrav faktor? Siin on piisavalt palju pädevaid kommentaare, kus on arvestatud ka soomusüksuste taktikat erineva intensiivsusega konfliktides. Ja kui sa nüüd ütled et see on parim kommentaar, kus arvatakse et on olemas idioote kes hakkavad BMP üksusele kuulipildujaga varitsust tegema, siis tõesti ei jää muud üle kui saunas õlut lürpida.T-62 kirjutas:Härra KategorieC-le: tunde järgi pole mõtet tehnikat soetada. Pealegi olen lugenud selle teema kõiki postitusi ja erinevalt osadest tulihingelistest vaidlejatest, olen näinud nii BMP-d kui teisi plekist kirste.
BMP
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikult on selle 73 mm kahuri siunamine A4 poolt paras nihilism. Seda just põhjusel, et mis relvastus siis on meil endal soomusmasinate peal olemas?A4 kirjutas:
BMP-1 torn sobib vaid 73mm kahuri jaoks, mis on siiski suht kasutu relv (hiljem pole seda relva enam mitte kuskil kasutatud, põhjusega). Ühesõnaga - ma ei näe, et kõrge intensiivsusega konfliktis oleks BMP Pasist eriliselt parem, pigem vastupidi.
Kui Pasid osteti, siis esialgsel kujul olid nad üldse ilma igasuguse relvastuseta. Keegi ei karjunud, et milleks osta soomustatud kasti, kuus ratast all. Sinna peale ehitati täiendava raha eest stabiliseerimata, 12,7 mm Kp-dega hädapärased pooltornid, mis tagavad kuulipildurile kaitset vaid juhuslike horisontaalis lendavate kuulide-kildude eest. Mis ei ole reaalses intensiivses sõjas eriti kasutatavad, sest kaitse on vaid osaline ja relva kasutamine eeldab, et KP mees upitab end poolest kerest luugist välja (loe muutub vastase märklauaks).
Lisaks on meil mõningaid BTR-e, millest osa on üldse relvastuse vabad.
Isegi oma suurte puuduste juures on see 73 mm selgelt võimsam relv kui meie enda hädapärased podjobkad. Vastase IFV võtab see kahtluseta rajalt maha, sama ka punkrite, kindlustatud hoonete vms kohta, mille vastu on Browning sama hea kui kasutu.
Ei ole mõtet kõvatada Piranha või Panduri relvade paremusest, kui neid masinaid meil ei ole ega tule. Nagu elu näitab ostetakse juurde vähehaaval second-hand kraami lahingukaotuste katteks ja kogu moos.
Loomulikult on IFV skaalal BMP paras kirst "bratskaja mogila"...aga kui see meie konteksti panna, siis meie teine alternatiiv on "mitte midagi". Täis muna on parem kui pool muna, kuid pool muna on parem kui tühi koor, lihtne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mis puudutab soomustatud Unimogi, siis kuidagi märkamatult on kõrvale jäänud järgmised tõsiasjadLarry kirjutas: BMP-ga kannatab siiski lahingut pidada, Unimogiga ei kannata, isegi mitte soomustatud variandiga. Ja nii ongi see mõeldud - BMP on lahingumasin, Unimog on transpordivahend. Põhimõtteliselt missioonidel on soomus- Unimog IMO parem masin, Eesti kaitse seisukohast aga BMP. Aga veelkord - see soomus- Unimog ei ole halb masin, neid võiks rohkem olla.
1. Unimog on ilma kõrgel asuva soomusetagi juba kaunis kipakas aparaat, mis kõlbab heal juhal Sab-al-Booris patrullis 30 kmh mööda asfaltteed töristamiseks, kuid nt Aegviidus mingite hit-and-run taktikate praktiseerimiseks on ta ikka väga kipakas. Kui jalaväejagu on kastis (1000 kg), siis kipub järskudes kurvides juba kurvisisene ratas maast lahti tõusma.
On nähtud soomustamist käepäraste vahenditega - st liivakottidega. Seda saab kahjuks kasutada üksnes portede kõrguseni (st kast jääb ülevalt pool ikka kaitsetuks) ja kabiini korralikult soomustada ei saagi. Ja kui panna masinale way raskuspunktist kõrgemale kaks tonni liiva ja siis tonnine jagu kasti, keerab selle esimeses kurvis külili.
2. Soomustatud Unimogil on soomuskaitse WWII aegsete soomukite tasemel - ta on ju ülevalt avatud. Jalaväe vastased moonad - nt shrapnell tabavad aga just ülevalt.
3. Kipaka ja vähese kandejõuga masina soomustamiseks saab kasutada efektiivselt üksnes kalleid ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi - kevlarit. Ühe Unimogi soomustamise hinna eest on võimalik osta kasutatud Pasi või vähemakt kolm kasutatud BMP-1.
Soomustatud Unimog on kasutatav üksnes vähese intensiivsusega sõdades asustatud piirkondades patrullimiseks. Afganistanis seda eriti ei kasutata ja Eestis pole sellega midagi teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
http://www.foto24.ee/album/36042/s163
Kes tahab oma silmaga vaadata- käega katsuda peab sõitma Soome. Parola tankimuuseumi.
BMP1-he tornikomplekt on seal veel eraldi vaatamiseks välja pandud.
Kes tahab oma silmaga vaadata- käega katsuda peab sõitma Soome. Parola tankimuuseumi.
BMP1-he tornikomplekt on seal veel eraldi vaatamiseks välja pandud.
Pole siin teemas tahtnud ammu sõna võtta.
Mida peab mainima, et soomustatud veoautode võrdlus jalaväe lahingumaisnatega on mõttetu aja raiskamine. Need kaks asjandust on liiga erineva otstarbega. Veoauto on veoauto ja lahingumasin on lahingumasin.
Nagu juba varem olen kirjutanud, siis BMP-de hanget ei siiski ei poolda. Vana vene lahingutehnikat pole mõtet kaela võtta. Küllap saab tahtmise korral muresteda veel ka vanemat lääne lahingutehnikat. See ühildub vähemalt süsteemidega paremini. Lääne roomikmasinate juures meeldib veel asjaolu, et neil on igapäevases kasutuses roomikupadjad, mis võimaldab sõita pingevabalt mööda linnatänavaid ja maanteid ilma, et kurvides ja mujalgi kivitolm üleval oleks.
Nagu ka varem kirjutasin, siis teeks panuse Puma vastu vahetatavatele Marderitele ja seda esialgu ainult Scoutspataljoni jagu, ehk u 50 masinat. Kütusekulu ei tundu olevat väga palju suurem, kui Hägglundsi Bv-l (130 ltr = 100 km) ja meeskond 3+5...6 sobib scoutsile. Seal ongi sõdurite puudus. 20mm automaatkahur pole ehk väga keerukas remontida ja hooldada ning MILAN on siinmail juba tuntud riist. Samuti võimaldab MILAN-i olemasolu igal masinal ära koondada eraldi TTRK-allüksuse. Masina soomuskaitse tundub IFV kohta üldiselt rahuldav ja automaatkahur mulgustab ilmselt km pealt kõik BTR-id, BMD-d ja BMP-d. Puudusteks on suur täismass ja ebapiisav maamiinikaitse, kuid selle elab üle.
Jalaväebrigaadi võiks panna esialgu ikkagi soomustransportööridele. Kui saaks põtradelt juurde osta XA-180 pasisid, oleks hea.
Aga võib-olla oleksid ka ukrainlased nõus midagi NATO standardi järgi modifitseerima, et oma kaubale ostja saada. Näiteks kaablite ühendused-pistikud. Ukraina asjade juures meeldib mulle slaavi relvatööstusest päritud tradistiooniline lihtsus ja robustsus. Lääne uued masinad on juba standardis tuubil täis über-elektroonikat ja mugavusvidinaid, mis teevad hinna ise juba 2x suuremaks.
BTR-4 http://www.morozov.com.ua/eng/body/btr4.php ilma tornita tavaline versioon tundub üsna mõistlik, kuigi kahjuks katsetamata. Samas saaks seoses sellega tingida õppustele kaasa jooksma tehase personali ja odavalt läbi suruda parandusi. Relvastuse puudumine seab vähem standardiseerimispiiranguid. Tegelikult saame sinna monteerida peale näiteks jalaväejao 7,62 kuulipilduja lafeti väikese ülevalt lahtise torniga - küllalt. Muljet avaldab mootori firma DEUTZ - tundub lääne tehnika, mis töökindlam ja millele saab juppe ka läänest.
Veel jäi silma firma lehelt soomusauto DOZOR-B http://www.morozov.com.ua/eng/body/dozorb.php See sobiks samuti brigaadi jao autoks. Ilmselt on ka odavam ja lihtsam remontida, kui see BTR. Kõik need navigatsiooniseadmed ja kuulipilduja võib algatuseks samuti välja visata. Kerge kaal tähendab C1 kategooriat, kuid väike masin ei mahuta isikkoosseisu ega rühma varustust ja nii peab rühmas ilmselt olema ka korralik 5 t kandejõuga taktikaline veok.
Kui hakata arvutama, siis brigaadi jalaväekompaniide soomustamiseks selles stiilis läheks vaja u 100 masinat... Kasutatud pasi maksis u 2 milj tükist vist. Vaevalt, et neid ukrainlaste imesid odavamalt saaks.
Mida peab mainima, et soomustatud veoautode võrdlus jalaväe lahingumaisnatega on mõttetu aja raiskamine. Need kaks asjandust on liiga erineva otstarbega. Veoauto on veoauto ja lahingumasin on lahingumasin.
Nagu juba varem olen kirjutanud, siis BMP-de hanget ei siiski ei poolda. Vana vene lahingutehnikat pole mõtet kaela võtta. Küllap saab tahtmise korral muresteda veel ka vanemat lääne lahingutehnikat. See ühildub vähemalt süsteemidega paremini. Lääne roomikmasinate juures meeldib veel asjaolu, et neil on igapäevases kasutuses roomikupadjad, mis võimaldab sõita pingevabalt mööda linnatänavaid ja maanteid ilma, et kurvides ja mujalgi kivitolm üleval oleks.
Nagu ka varem kirjutasin, siis teeks panuse Puma vastu vahetatavatele Marderitele ja seda esialgu ainult Scoutspataljoni jagu, ehk u 50 masinat. Kütusekulu ei tundu olevat väga palju suurem, kui Hägglundsi Bv-l (130 ltr = 100 km) ja meeskond 3+5...6 sobib scoutsile. Seal ongi sõdurite puudus. 20mm automaatkahur pole ehk väga keerukas remontida ja hooldada ning MILAN on siinmail juba tuntud riist. Samuti võimaldab MILAN-i olemasolu igal masinal ära koondada eraldi TTRK-allüksuse. Masina soomuskaitse tundub IFV kohta üldiselt rahuldav ja automaatkahur mulgustab ilmselt km pealt kõik BTR-id, BMD-d ja BMP-d. Puudusteks on suur täismass ja ebapiisav maamiinikaitse, kuid selle elab üle.
Jalaväebrigaadi võiks panna esialgu ikkagi soomustransportööridele. Kui saaks põtradelt juurde osta XA-180 pasisid, oleks hea.
Aga võib-olla oleksid ka ukrainlased nõus midagi NATO standardi järgi modifitseerima, et oma kaubale ostja saada. Näiteks kaablite ühendused-pistikud. Ukraina asjade juures meeldib mulle slaavi relvatööstusest päritud tradistiooniline lihtsus ja robustsus. Lääne uued masinad on juba standardis tuubil täis über-elektroonikat ja mugavusvidinaid, mis teevad hinna ise juba 2x suuremaks.
BTR-4 http://www.morozov.com.ua/eng/body/btr4.php ilma tornita tavaline versioon tundub üsna mõistlik, kuigi kahjuks katsetamata. Samas saaks seoses sellega tingida õppustele kaasa jooksma tehase personali ja odavalt läbi suruda parandusi. Relvastuse puudumine seab vähem standardiseerimispiiranguid. Tegelikult saame sinna monteerida peale näiteks jalaväejao 7,62 kuulipilduja lafeti väikese ülevalt lahtise torniga - küllalt. Muljet avaldab mootori firma DEUTZ - tundub lääne tehnika, mis töökindlam ja millele saab juppe ka läänest.
Veel jäi silma firma lehelt soomusauto DOZOR-B http://www.morozov.com.ua/eng/body/dozorb.php See sobiks samuti brigaadi jao autoks. Ilmselt on ka odavam ja lihtsam remontida, kui see BTR. Kõik need navigatsiooniseadmed ja kuulipilduja võib algatuseks samuti välja visata. Kerge kaal tähendab C1 kategooriat, kuid väike masin ei mahuta isikkoosseisu ega rühma varustust ja nii peab rühmas ilmselt olema ka korralik 5 t kandejõuga taktikaline veok.
Kui hakata arvutama, siis brigaadi jalaväekompaniide soomustamiseks selles stiilis läheks vaja u 100 masinat... Kasutatud pasi maksis u 2 milj tükist vist. Vaevalt, et neid ukrainlaste imesid odavamalt saaks.
Neid Mardereid peaks saama vajadusel ka tuunida parema torni, miinikaitse, 30 mm automaatkahuri ja muude elektrooniliste vidinatega.


mina olen seda kirjanduse läbi jooksmas näinud kui marder 2Felix kirjutas:Neid Mardereid peaks saama vajadusel ka tuunida parema torni, miinikaitse, 30 mm automaatkahuri ja muude elektrooniliste vidinatega.
kes saksa keelt jagab siis väike link
http://de.wikipedia.org/wiki/Marder_2
Vene soomusmasinatele nagu BMP ja MT-LB saab kummipadjakesi Poolast Stalowa Wola tehasest. Selle taha ei jääks pidama midagi. http://www.hsw.pl/eng/s_nakladki_p.php
Marder meeldiks aga mullegi rohkem, mis seal salata.
Marder meeldiks aga mullegi rohkem, mis seal salata.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Paistab, et see Marder 2 on ikka hoopis täiesti teine masin. Marder 2 pidi alguses Marder 1 välja vahetama aga külm sõda lõppes enne ära siis peale seda Marder 2 prototüüpide arendamine lõpetati kuna teda ei peetud enam vajalikuks ja edasi mindi juba Puma projektiga või kuidagi nii...urmo25 kirjutas: mina olen seda kirjanduse läbi jooksmas näinud kui marder 2
kes saksa keelt jagab siis väike link
http://de.wikipedia.org/wiki/Marder_2

Kui muretsetaks näiteks Scoutsile u 50 Marderit, siis väga oluline osa selle tehingu juures on kindlasti hind. Isiklikult ei kujuta ette, kuipalju saksmannid nende kolakate eest võiklsid nõuda, kuid alla pasi hinna kindlasti mitte. Seega kui ministeeriumis keegi "kukuks" ja kui siis ostuks peakski minema, jäävad igasugused 30mm kahurid ja lisasoomuse komplektid esialgu ära.
Küll on aga veel mureks asjaolu, et minuteada pole tehtud Marderist side-/juhtimissoomuki ega medistiinisoomuki versioone, mis tähendab, et vajadusel tuleb meil hakata neid ise käepäraselt modifitseerima, mis poleks ka ilmselt päris võimatu, või tellida see töö sakslastelt. Saksalsed on seda nõus kindlasti tegema - mõistagi piisava raha eest.
Paar evakueerimistanki (Leo 1 baasil) kuluks vist ka juurde. Kui see 35t kord kaelani mutta upub, siis naljalt tavalise recoveryga kätte ei saa.
Scoutsi pasid saaks iseenesest anda brigaadi üksustele üle ja hankida samapalju veel juurde, et kõik jalaväepataljonid varustet oleksid.
Kõigest hoolimata oleks nende masinate hange suur samm edasi kaitseväe arengus. Relvasüsteem:
1) vastab täiesti NATO standardile,
2) on lahinguliselt piisavalt võimekas,
3) on veel kasutuses (vs "vanaraud"),
4) ilmselt mitte eriti kallis hankida.
Siiski kahtlustan, et ohvitserile, kes julgeks selle projektiga ministeeriumi uksest sisse astuda, kutsutaks kiirabi ja politsei.
Küll on aga veel mureks asjaolu, et minuteada pole tehtud Marderist side-/juhtimissoomuki ega medistiinisoomuki versioone, mis tähendab, et vajadusel tuleb meil hakata neid ise käepäraselt modifitseerima, mis poleks ka ilmselt päris võimatu, või tellida see töö sakslastelt. Saksalsed on seda nõus kindlasti tegema - mõistagi piisava raha eest.
Paar evakueerimistanki (Leo 1 baasil) kuluks vist ka juurde. Kui see 35t kord kaelani mutta upub, siis naljalt tavalise recoveryga kätte ei saa.
Scoutsi pasid saaks iseenesest anda brigaadi üksustele üle ja hankida samapalju veel juurde, et kõik jalaväepataljonid varustet oleksid.
Kõigest hoolimata oleks nende masinate hange suur samm edasi kaitseväe arengus. Relvasüsteem:
1) vastab täiesti NATO standardile,
2) on lahinguliselt piisavalt võimekas,
3) on veel kasutuses (vs "vanaraud"),
4) ilmselt mitte eriti kallis hankida.
Siiski kahtlustan, et ohvitserile, kes julgeks selle projektiga ministeeriumi uksest sisse astuda, kutsutaks kiirabi ja politsei.
Kood: Vali kõik
... minuteada pole tehtud Marderist side-/juhtimissoomuki ega medistiinisoomuki versioone, mis tähendab, et vajadusel tuleb meil hakata neid ise käepäraselt modifitseerima, mis poleks ka ilmselt päris võimatu, või tellida see töö sakslastelt. Saksalsed on seda nõus kindlasti tegema - mõistagi piisava raha eest.

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Täpsemalt öeldes, niigi teadaolevate käiguosa probleemidega masinale istutati juurde KP torn (lisakaal), mis on kindlasti kiirendav faktor sellele, et keskmised sillad on seal kulumaterjal. Õnneks on erinevalt BTR-ist seda suhteliselt lihtne vahetada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Arvan et me ülehindame ametnike mõjujõudu. Loomulikult ei hakka nad iseendale tööd juurde tegema...kuid selleks et see(või mistahes projekt) käiku saaks minna tuleb see eelkõge poliiitiliselt huvipakkuvaks muuta.Üksiku (või grupi) ohvitseri võib muidugi kuu peale saata, poliitikute ja nende esindajatega ametnikkond aga vaielda niiväga ei julge.....pealegi kus nüüd kokkuhoid ja koondamised terenduvad....hummel kirjutas:Siiski kahtlustan, et ohvitserile, kes julgeks selle projektiga ministeeriumi uksest sisse astuda, kutsutaks kiirabi ja politsei.
Kas polnud ministeeriumi seisukoht Soome 122-mm. torude vastuvõtmises algul selgelt eitav....."Suurtükiväegrupp on täielikult varustatud ja teist operatiivstruktuurus pole ette nähtud".....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Naised saunas rääkisid, et 122 mm hange olla suuresti Laaneotsa initsiatiiv, millega ta ise Aaviksoo juures käis. Vahepeal olnud ametnikud ajasid mõistagi tuttavat udujuttu "vajadustest", "arengukavadest", "suurtest ülalpidamiskuludest " ja "prioriteetidest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma jahutaks natukene foorumlaste pessimismi selles osas, et keegi ei taha kaitseväele romikutega masinaid osta. Olgu tankidega kuidas on, aga samas on selge, et Scoutspataljon ei saa igavesti Pasidega ringi kärutada - masinad aeguvad moraalselt aeglaselt ning ei paku suurepärase miinikaitse kõrval eriti head kaitset kumulatiivlaenguga RPG-de vastu (BMP on selles osas muidugi sama nigel). Ma arvan, et ma ei paku üle, kui ütlen, et järgmise kümnendi lõpuks vurab vähemalt Scoutspataljon ringi jalaväe lahingumasinatega või siis vähemalt uuemate soomustransportööridega, millel on ka enam-vähem RPG-vastane kaitse.
Mis jalaväebrigaadile lisa-BMP-de ostmist puudutab, siis vaatamata Eesti kaitseministeeriumi pingutustele rääkisid naised mulle saunas, et Pasisid ei saa Soomest juurde osta (neid ei toodeta enam) ning liisimine läheks tarbetult kalliks.
Mis jalaväebrigaadile lisa-BMP-de ostmist puudutab, siis vaatamata Eesti kaitseministeeriumi pingutustele rääkisid naised mulle saunas, et Pasisid ei saa Soomest juurde osta (neid ei toodeta enam) ning liisimine läheks tarbetult kalliks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist