Tervitus kõikidele mudelifriikidele!
Oli viimane aeg suvisest letargiast üles ärgata. Näpud sügelesid juba ammu, kuid asi on vist pealehakkamises, sest masina sain kokku nädalaga, kustutades vana võla rahva ees.
Ei saa ütelda, et kõik läks libedalt, see oli minu jaoks raske töö. Kõigepealt see kamo: Kuna vaoinase sugust pintslivirtuoosi polnud kusagilt appi kutsuda, tuli ise hakkama saada. Pingutusest punnis silma ja väriseva käega said need triibud kuidagi maalitud, aga tulemus ei meeldinud kohe mitte. Kuna teadjad mudelistid soovitavad peaaegu kohustuslikus korras peale toonimisi masin katta mattlakiga, siis talitasingi nii. See oli viga! Masinalt vaatas vastu hall ja karvane ollus, mis muutis pinna täiesti ilmetuks. Minu mattlaki purk lendas peale seda kogemust laia kaarega prügikasti.
Peale õnnetut ülemist osa, oli lintide ja ratastega hulga lihtsam. kõvaks abimeheks oli fossiili poolt soomest toodud imepulber, MIG-i pigment nimeks. Urmasele selle eest tänud!
Panzergrenadier va sunnik pani veel üles paar ajaloolis pilti, kus murdu kola ja mehi tankilael lebotamas. Ju ta andis peene naeru saatel mõista, et hakka tööle. Nende vendade ja kila-kola meisterdamine oleks ületanud mu oskused.
Masina mootorikate iäi ilma meesteta. Oletame siis, et tank peatus kusagil traktorijaama esisel betoonplatsil ja mehed, kasutades juhust, suundusid naabruses asuvasse tarre samakat pommima ja priskeid baabasid lantima.
