Läti ja Leedu kaitsejõud

[tommy]

Sattusin sellistele piltidele





Vähemalt ühe pataljoni on lätlased korralikult varustanud, aga see on ka vist kõik...

[Toddie]

Need on kahtlemata erakordselt meeliülendavad pildid, aga kui lätlastel on sellisel tasemel relvastatud vendi 300, siis ma ei ütleks, et nendest oluliselt kasu oleks. Mina paigutaksin ennem oma usu 1500 eesti ajateenijasse, kes AK-4 ja Carl Gustaviga relvastatud kui 300 lätlasesse, kellel kõik need imevidinad käes, mis pildi peal. Ainult kvaliteet ei ole, kvantiteeti on ka lahingus vaja.

[AddressUnknown]

G36-ed ja MK249? need mehed tunduva olevat pigem läti airsofterid, kui sõdurid
Juba punased rõngad leegisummutil reedavad seda...
ma võin küll eksida.......

[Lupus]

Naljakad vennad on. Kevadtormil jooksid oma kõrbevormiga mööda meie metsi:-)

[Epaminondas]

G36-ed ja MK249? need mehed tunduva olevat pigem läti airsofterid, kui sõdurid

Neil puuduvad silmakaitsmed, seega ei saa olla. Samuti on pildil sõjaväe transportöörid, mida lihtsatele airsofteritele vaevalt jagatakse.

Ega relv mehest meest ei tee. Kuid kindlasti võiks Eesti KV sellest eeskuju võtta ja muretseda G36-d oma sõdurtele.

[Toddie]

need "transportöörid" on kõige harilikumad mersu 250 GD maasturid, mis meiegi kaitseväel olemas. Siisk pidasin oma eelmises postituses silmas rohkem seda, et lätlased, olgu nad nii moodsalt relvastatud kui tahes, panid ajateenistuse kaotamisega oma kaitsevõimele tõelise kabelimatsu.
Need ilusas vormis ja läikivate relvadega poisid ei oleks enam võimeline kaitsma tervet riiki ja rahvast kui puudub totaalkaitse ja üleüldine rahva mobiliseerimine ning sõda on ainult mingi väikese grupi hobi.

ja airsofterid need ka kindlasti pole, sest see punane rõngas leegisummuti ümber on ka nendel läti kaitseväe "airsofteritel", kes figureerivad uues tehnika maailmas mõne pildi peal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Muuseas, see heledam digikamo seal ühel pildil on Läti sõjaväe uus n-ö universaalne kamovorm, mis peab ühtviisi hästi vastama nii metsa, linna kui ka kõrbeoludele... Krt teab, võib olla vastab ka

Ülejäänud mehed neil piltidel lippavad aga vanas Läti kamovormis (mis lihtsalt USA woodland-copy). Ja G36-d on nad tõesti ostnud, Läti maaväele põhirelvaks nimelt. Alumisel pildil ühel võitlejal aga G36 all koguni vintraualune HK-granaadiheitja

[A4]

Need ilusas vormis ja läikivate relvadega poisid ei oleks enam võimeline kaitsma tervet riiki ja rahvast kui puudub totaalkaitse ja üleüldine rahva mobiliseerimine ning sõda on ainult mingi väikese grupi hobi.

Mina küll ei ütleks, et lätlaste REAALNE kaitsevõime oleks pärast ajateenistuse kaotamist eriliselt langenud. See, et aastas võetakse aega teenima 1000-1500 meest, ei anna iseenesest mingeid julgeolekugarantiisid ega tähenda totaalkaitset.

Lätlaste ajateenistuse/reservarmee seis oli sellises olematus seisus, et minu arvates nende kaitsevõime ajateenistuse kaotamisega eriliselt ei kaotanud. Lätlased võtsid aastas vaid 1000-1500 kutsealust (Eesti võtab tunduvalt väiksema rahvaarvu juures üle 2500) - st aega teenis umbes üks noormeest kümnes, mis tähendas, et loogilistel põhjustel oli ajateenistus Läti noorte seas väga ebapopulaarne. Ajateenijate teenistus- ja olmetingimused olid üldjuhul nigelad, väljaõppetase (võrreldes vähemalt meiega) suht madal (ajateenijat allusid formaalselt mitte Läti kaitseväele, vaid kaitseliidule), esines määrustikeväliseid suhteid. Tudengid ei pidanud Läti seaduste kohaselt ajateenistusse minema, mistõttu oli ajateenijate haridustase allpool igasugust arvestust ning suure osa ajateenijatest moodustasid kaheldava lojaalsusega vene noored. Mingeid reservõppekogunemisi ei toimunud, inimestel puudus kindel teadmine, et ajateenistusets on ka reaalselt riigikaitsele ja ühiskonnale kasu. Selle kõige tõttu oli ajateenistusel Läti ühiskonnas väga madal renomee ning keegi ei tõstnud kisa, kui Läti valitsus otsustas sellele palaganile pärast NATO-ga liitumist lõpu teha.

Seega ei saa öelda, et lätlased jäid ilma reservarmeest või iseseisvast kaitsevõimest, sest neil polnud seda varem niikuinii. Ma ei taha öelda, et lätlased toimisid kindlasti õigesti (nad loobusid probleemist tervikuna, selle asemel, et seda püüda parandada), kuid ma arvan, et me ei peaks lahmivalt pilduma kommentaare "lätlased loobusid kaitsevõimest", tundmata sisuliselt seda, millises kehvas seisus Läti ajateenistuse süsteem oli. Tuleks süüvida sellesse, MIKS lätlased valisid sellise tee, nagu nad valisid.

Põhimõtteliselt arutavad Läti riigikaitseametnikud ja sõjaväelased järgmiselt: Läti on maailma võimsama sõjalise koalitsiooni NATO liige, kellega ükski teine riik naljalt tüli ei julge norida. Igal juhul on sõjaline sissetung Läti territooriumile nähtavas tulevikus väga vähetõenäoline, küll aga nõuab rahvusvaheline julgeolekuolukord panustamist välismissioonidesse väiksemate ja professionaalsemate üksustega. Aega teenib ja reservüksustesse suunati igal aastal nii vähe mehi, et isegi kui puhkeks konventsionaalne sõjaline konflikt Venemaaga, oleks Läti territooriumi efektiivseks kaitseks lisaks Läti enda vägedele tarvis NATO liitlaste üksuseid. Sellises olukorras otsustati loobuda ligadi-logadi ajateenistusest ja keskenduda ühe elukutselise jalaväebrigaadi loomisele (meil on sisuliselt üks ajateenijatest koosnev brigaad). Ühesõnaga - teha vähem, aga teha kvaliteetselt ja nii, et sul on käepärast alati üks elukutselistest koosnev jalaväebrigaad, mis on võimeline võrdsel tasemel sõdima nt USA või Inglise samasuguse brigaadiga.

Jah, lätlaste brigaad on praegu tugevalt alakomplekteeritud ja kui sõda puhkeks homme, oleks neil reaalselt olemas vaid paarsada elukutselist sõdurit ja paartuhat kaitseliitlast (Zemessarze).

Mõeldes selle kõige juures nüüd korraks Eesti kaitseväe peale, ja parastades "lolle lätlasi, kes esmasest kaitsevõimest loobusid", muudab selle kõige irooniliseks järgmine fakt: Aga mille poolest meie praegusel hetkel, juulis 2009, paremas seisus oleme kui lätlased? Mitte millegi poolest.

Meie reservarmee süsteemist on kasu peamiselt vaid siis, kui meil on sõja algamine piisavalt pikalt ette teada, et me jõuame oma reservväelased mobiliseerida, varustada, tuletada aastaid armeest eemal olnud meestele meelde, kuidas käib kaitse või rünnak jao, rühma, kompanii, pataljoni koosseisus.

Kui venelane peaks homme, 10. juuli varahommikul kell 4.00 üle idapiiri tulema, siis polegi nagu kedagi, kes neile kohe saaks vastu astuda peale paarituhande kaitseliitlase. Scoutspataljoni alakomplekteerituse, missioonide ja kollektiivpuhkuse tõttu seda väeosa praktiliselt ei eksisteeri. Väljaõppekeskustes on meil paarsada jaanuaris teenistust alustanud meest ning 1000 eelmisel nädalal teenistust alustanud noorsõdurit, kes on tänaseks heal juhul ühe korra oma teenistusrelva saanud kätte võtta ning keda seetõttu lahingusse saata ei saa.

Üle jäevadki paaruhat paremas vormis ja väljaõppega kaitseliitlast, aga selles osas on meil lätlastega pariteet - ka nende kaitseliidus Zemessarzes on u 10 000 meest nagu meil, mistõttu võib arvata, et reaalseid sõdijaid oleks neil sama palju.

Ühesõnaga, ei maksa irvitada purjus naabrimehe üle, kui endal on kah rinnaesine okset täis.

P.S. Loomulikult on meie riigikaitsesüsteem kokkuvõttes siiski tunduvalt paremas seisus, sest meil on ajateenistus vaatamata suuretele probleemidele siiski ühiskonnas enamvähem tunnustatud institutsioon, reservüksused on reaalselt olemas ja kutsutakse õppekogunemistele. Samas ei ole ka lätlased laiapõhjalise reservarmee mõttest täielikult loobunud - kõik meeskodanikud pannakse neil endiselt võimalike kutsealustena kirja ning eksisteerivad kõik seadusandlikud võimalused ajateenistuse taastamiseks rahvusvahelise julgeolekuolukorra kardinaalse halvenemise korral.

[kala]

Läti territooriumile nähtavas tulevikus väga vähetõenäoline, küll aga nõuab rahvusvaheline julgeolekuolukord panustamist välismissioonidesse väiksemate ja professionaalsemate üksustega.

Ja nüüd ütle kes on väikseim missioonidel osaleja Balti riikidest?

Reservõppekogunemiste kohta võib nii palju öelda, et see aasta oktoobris(vist oli oktoober) kutsutakse kokku reserv pataljon, eks näis kuidas tollega läheb, järgmine aasta peaks kogunemisi 3x korda rohkem olema, kuid eelarve probleemid võivad näkku panna.

[Kapten Trumm]

Aga mille poolest meie praegusel hetkel, juulis 2009, paremas seisus oleme kui lätlased? Mitte millegi poolest.

Kõige suurem ja olulisem eelis on see, et kaitsevägi on ühiskonnas usaldatav ja austatud nähtus. Lätis see nii ei ole.

Teiseks: vaatamata hädadele on kaitsevägi kõvasti populaarsem kui Lätis, meil on tänaseks välja juuritud NSVL armee pahed, millega lätlased (tänu omakorda venelaste suurele osakaalule armees) pole tänini hakkama saanud.

Kolmandaks: Lätis puudus ja puudub ka tulevikus igasugune kaitsetahe. See oli juba näha Vabadussõjas - mingi saamatu sõdimine, mingid punased kütid, mingi jura. Eestlased tulid ja lõid platsi puhtaks.

Neljandaks: kui vaadata nt kpt Väli arutlusi Sõdur'is, siis võib arvata, et see brigaad jääbki neil saavutamata põhjusel, et kogu papp hakkab kuluma personalile ja missioonidele, mille komplekteerimisega on alaloogselt Scoudiga suuri raskusi. Läti brigaad on rohkem roosa unistus kui reaalne stsenaarium (erinevalt Eestist, kus brigaad on suures osas komplekteeritud).

Meie reservarmee süsteemist on kasu peamiselt vaid siis, kui meil on sõja algamine piisavalt pikalt ette teada, et me jõuame oma reservväelased mobiliseerida, varustada, tuletada aastaid armeest eemal olnud meestele meelde, kuidas käib kaitse või rünnak jao, rühma, kompanii, pataljoni koosseisus.

Kogemused on näidanud, et viie aasta tagant (mida näeb Eestis ette seadus) ei ole vaja nii mahukaid drille. 5a peale teenistust RÕKi kutsutavatel meestel on nädalaga ju asjad täiesti ajateenistuse tasemel meelde tuletatud.

Pealegi A4, sa räägid endale vastu. Sest kõikides teemades, kus juttu on olnud kiire reageerimisega tehnilistest vägedest nagu lennuvägi ja tankid on su argument olnud: sõjad ei alga üleöö, pingete kogumine, NATO jõuab abi saata - ja nüüd järsku 180 kraadi pööre

Kui ????? peaks homme, 10. juuli varahommikul kell 4.00 üle idapiiri tulema, siis polegi nagu kedagi, kes neile kohe saaks vastu astuda peale paarituhande kaitseliitlase.

Kui meil oleks lennuvägi, siis annaksime löögi kogunemiskohtadele tiibrakettidega, hävitaks laserjuhitavate pommidega vastase teele jäävad sillad ja külvaks võimalikud sillapead puistmiinidega üle. Ühe väljaõppel oleva tankikompanii saadame Sinimägedesse, kus nad lukustavad Narva maantee.

Oleks tädil till, oleks onu. Neid asju meil ei ole ega tule, sest samasuguse retoorikaga sõdivad kaitseametnikud nende vastu. Küll NATO tuleb

Scoutspataljoni alakomplekteerituse, missioonide ja kollektiivpuhkuse tõttu seda väeosa praktiliselt ei eksisteeri.

Aga kui meil oleks Scoutsbrigaad, mis see muudaks? Istuks see missioonil ja kodus oleks kaks õppekompaniid, kellest 50% Ida-Viru muulased.

Väljaõppekeskustes on meil paarsada jaanuaris teenistust alustanud meest ning 1000 eelmisel nädalal teenistust alustanud noorsõdurit, kes on tänaseks heal juhul ühe korra oma teenistusrelva saanud kätte võtta ning keda seetõttu lahingusse saata ei saa. Üle jäevadki paaruhat paremas vormis ja väljaõppega kaitseliitlast, aga selles osas on meil lätlastega pariteet - ka nende kaitseliidus Zemessarzes on u 10 000 meest nagu meil, mistõttu võib arvata, et reaalseid sõdijaid oleks neil sama palju.

Siinkohal oleks sobilik küsida kaminast, kuidas edeneb uue, palju kiidetud mobilisatsiooni teavitussüsteemi rakendamine. Ja millal KRA kavatseb ükskord tööle hakata. Nt Tallinna KL formeerib varude olemasolul kompanii väljasõiduvalmidusse loetud tundidega (läbi käidud). Samas hädavaresed kaitseringkonnast või KRA-st ei saa lehte paberitki tehtud kui vaja.

Ühesõnaga, ei maksa irvitada purjus naabrimehe üle, kui endal on kah rinnaesine okset täis.

Minuarust lätlaste puhul pole see ülekohtune. On nad olnud kogu aeg Eesti "lõunarinde pehme kõhualune" ja on ka praegu. Sõltumata 300 "profist" G36 automaatidega. Riik, mis pole enda eksistentsi suutnud ise õigustada ja mida ilma Eesti Rahvaväeta täna poleks.

PSamas ei ole ka lätlased laiapõhjalise reservarmee mõttest täielikult loobunud - kõik meeskodanikud pannakse neil endiselt võimalike kutsealustena kirja ning eksisteerivad kõik seadusandlikud võimalused ajateenistuse taastamiseks rahvusvahelise julgeolekuolukorra kardinaalse halvenemise korral.

Erinevalt Eestist pole Lätis kaitsetahet. Selles on oma osa nii ülitiblastunud ühiskonnas kui ka ajaloolises luuserikogemuses 20ndatest aastatest. Laidoneril oli 1939 õigus, kui ta lätlaste peale ei lootnud.

[Kapten Trumm]

Reservõppekogunemiste kohta võib nii palju öelda, et see aasta oktoobris(vist oli oktoober) kutsutakse kokku reserv pataljon, eks näis kuidas tollega läheb, järgmine aasta peaks kogunemisi 3x korda rohkem olema, kuid eelarve probleemid võivad näkku panna.

Tulen tunnistada, et peale Laaneotsa tulekut on kaitsejõud saanud kohe uue hingamise. Isegi aastaid soostunud KL-s on inspireerivad ajad ma ütleks

[A4]

Kapten Trumm, ma loodan, et sa ei saanud valesti aru minu kommentaarist. Minu arvates on Eesti riigikaitse võrreldes Läti omaga tunduvalt paremas seisus, praktiliselt igas mõttes. Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu sellele, miks on lätlased objektiivsetel põhjustel valinud teistsuguse tee kui meie. Ja ma usun endiselt, et sõjad ei puhke üleöö, vaid suht pika etteteatamisajaga. Tuua näidet Eestist juulist 2009 on küll mõnevõrra utreeritud, kuid ei erine millegipoolest kindralleitnant Laaneotsa hinnangust, kes eelmise aasta suvel ütles, et kui sõda peaks homme puhkema, saab Eesti koheselt välja panna vaid paarsada Scoutspataljoni meest.

Mis puudutab lätlaste kaitsetahet, siis praegu suhtutavad nad sellese tõesti nii, nagu nende naabriks poleks Venemaa. Aga 1918-19. aastal tulenes nende sõjaline nõrkus sellest, et riik oli peaaegu pidevalt okupeeritud kas punaste või baltisaklaste poolt. Teises maailmasõjas näitasid lätlased aga ülesse erakordset tahet ja valmisolekut oma riiki kaitsta - ärgem unustagem, et tollal oli neil Relva-SS-is terve Läti armeekorpus, mitte diviis nagu meil.

[wudu]

Ja kui Läti küttid oleks olnud kodumaal siis oleks nad saanud jagu igast vaenlasest.

Läti küttid, kes otsustasid 1920 paiku kodumaale tagasi sõita, olid nii sõjakalt meelestatud, et nad pakkusid välja, et nad võiksid Smolenski Lätile vallutada.

[Kapten Trumm]

. Tuua näidet Eestist juulist 2009 on küll mõnevõrra utreeritud, kuid ei erine millegipoolest kindralleitnant Laaneotsa hinnangust, kes eelmise aasta suvel ütles, et kui sõda peaks homme puhkema, saab Eesti koheselt välja panna vaid paarsada Scoutspataljoni meest.

Jätaks need lätlased kõrvale, enda nahk on kallim

Kui nüüd mõelda selle "ootamatu juuli 2009" üle, siis kuidas algab mehhaniseeritud rünnak EV vastu? Kas esimese asjana kuuleme Pihkva poolt tankiroomikute kolinat?

Esimese asjana täitub Ämaris üks õhuruumi kajastav sinine ekraan rohkete punaste sümbolitega, mis tulevad idast ja liiguvad lääne (st meie poole). Seal on nii vastase taktikalised pommitajad, transpordilennukid õhudessandiga kui ka kopterid spetsnazi gruppidega. Esimesed asuvad tasandama Eesti kaitse organiseerimise võimekust, teised maandama õhudessante maismaavägedele koridorite puhastamiseks ning kolmandad asuvad hõivama vajalikke sildu ja hävitama vastupanu koordineerimise keskusi. Samaaegselt ilmuvad merele laevad, mis asuvad teostama mereblokaadi.

Vot sedasi hakkab. Roomikud hakkavad kolisema hiljem, 24 kuni 48 tunni jooksul.

Kui nüüd mõelda, mis imevägi hoiab tagasi nimetatud tegevust näiteks järjekordse aprillimäsu ajal teostamast "kaasmaalased on ohus!!!")?

Vastus ei ole a)miinipaadid 800M eest b)transpordilennukite osak 600M eest c)SAR üksus teadmata sadade miljonite eest, isegi mitte 1,2mld eest brigaadi ÕT süsteem.

Vastus on üks sõna, algab kas l- või h-tähega

[Kapten Trumm]

Kaitseväe juhataja annab A4 ideedele vastulöögi:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=19318677

Kaitseministri ülesandeid täitev välisminister Urmas Paet allkirjastas kaitseministri määruse, millega kutsutakse 2009. aasta 2. veebruari ja 16. novembri vahelisel ajal õppekogunemistele 3615 reservväelast. Lisaks kehtestatakse vabatahtlike reservväelaste (Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu liikmed) üldarvuks 320, teatas Delfile kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Suurimaks reservõppekogunemisele kutsutavaks üksuseks on 2009. aasta juunis teenistusse tulev jalaväepataljon, mille koosseisus on üle tuhande kaitseväelase. Lisaks sellele jalaväepataljonile kutsutakse aasta jooksul õppekogunemistele hulgaliselt väiksemaid, peamiselt kompaniisuuruseid jalaväe-, side-, logistika-, tankitõrje-, pioneeri-, sõjaväepolitsei ja muid üksuseid.

„Kaitseväes ja Kaitseliidus käib praegu tõsine tegevus riigi kaitsevõimekuse kiireks ja oluliseks tõstmiseks,” sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. ”Õppekogunemistele kutsutakse nii palju reservväelasi just selleks, et oluliselt tõsta ja tagada reservarmee sõjalist võimekust.”