Teema, mis otsapidi peaks ka meid puudutama. Kuna Ukraina tahab ka NATO liikmeks saada. Ja teistpidi-kuidas siis plaanitakse seda kaitsta. Kui näituseks Saksamaa leiab, et tema ikka ei soovi kandidaatriigi kaitseks lillegi liigutada.
http://nvo.ng.ru/realty/2008-07-04/1_sevastopol.html
Sihuke huvitav lugemine...
Sihuke huvitav lugemine...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Siin siis nii hästi-halvasti kui mu oskused lubavad tõlgitud versioon artiklist. Artiklil on 661 kommentaari.
Uue Sevastoopoli lahingu stsenaarium on valmis.
Pentagoni analüütikud kinnitavad, et võidab Venemaa.
Nagu on maailmale teada andnud ülemaailmselt tuntud ajutrust RAND Corporation, kelle arvamusest lähtuvad oma otsustes Ühendriikide võimustruktuurid, lõpeb aktsioon Krimmi vallutamiseks Ukrainalt, juhul kui Venemaa sellisele sammule otsustab minna, vältimatult Venemaa võiduga.Ameerika analüütikud, kellele tehti ülesandeks küsimusega tegeleda, toovad oma seisukohtade kaitseks mitmeid argumente.
Ameerika spetsialistide järeldused
Ameerika analüütikute stsenaariumi kohaselt kulgeb võitlus Krimmi pärast järgmiselt. Venemaa annekteerib Sevastoopoli ning okupeerib Tuzla saare. See omakorda annab võimaluse kontrollida Kertši väina, mille kaudu Kubanist toimub vene vägede saabumine Ukrainasse. Novorossiiskist Krimmi saadetakse dessant, mille maabumist katab Sevastoopolis baseeruv vene laevastik. Linna enda vallutamine ei kujuta endast kuigivõrd keerukat ülesannet, kuna elanikkonnas on valdavad venemeelsed meeleolud. Vene dessandi maabumiskohtades püüab kaldajoont blokeerida Ukraina armee. Dessandi vastu rakendatakse Kertši mehhaniseeritud- ja Simferoopoli suurtükiväebrigaadi. Dnepropetrovskist ja Nikolajevist võidakse Krimmi saata õhudessantvägede ründebrigaadid, väeüksused Otšakovist ja Kirovogradist, aga ka eriotstarbelised mereväe ja jalaväe väeosad. RAND-i spetsialistid ei välista ka võimalust, et poolsaarel võidakse formeerida vastupanusalkasid krimmi tatarlaste hulgast.
Ameerika ekspertide arvates on konflikti lahendus siiski juba ette ära määratud. Ukraina kaotab vältimatult ning on sunnitud abi saamiseks pöörduma Lääne poole. Nagu arvavad eksperdid, võivad nii Lääne- kui ka Ida-Ukrainas tekkida vabatahtlike salgad, mis toetavad erinevaid sõdivaid pooli, ning maa võib osutuda kodusõja lävel olevaks.
Õpetatud mehed RAND Corporationist arvavad, et Saksamaa, soovimata olla tõmmatud sõjategevusse, soovitab Ukraina jagamist. Seda arvamust toetavad ka enamus EU ja NATO riike. Washington, London ja Istanbul aga toetavad Ukraina abistamist. Nendega võivad ühineda Ungari, Tšehhi, Poola ning Baltimaad. Mis aga puutub Poola konkreetset tegevust, siis on see ookeanitaguste spetsialistide arvates võimalik vaid “Saksa väegrupeeringu” aktiivse osaluse korral. Varssavil pole lihtsalt võimalik olla ainsaks baasiks Ukrainast põhjustatud Venemaa ja USA vastasseisu puhul.
Siinkohal jääb üles küsimus- ons Ühendriikidel soovi jääda sellises situatsioonis üksi kaitsma Ukraina suveräniteeti ning saata oma sõdureid Ukrainasse. Washingtonile saab olema küllaltki keerukas seletada ameerika maksumaksjale selle sammu vajalikust ja seotust riigi rahvuslike huvidega. Pealegi, sündmuste selline pööre ei tähenda midagi muud kui otsest sõjalist konfrontatsiooni Valge maja ja Kremli vahel. Aga see on tuumarelvade ajastul vägagi riskantne asi.
RAND märgib, et Venamaa ja Ukraina vahelised suhted muutuvad järjest pingelisemaks. Samuti kasvab relvastatud konflikti tõenäolsus. Ekspertide arvates puuduvad Ukrainal selles vastasseisus igasugused võidušansid. Samuti märgitakse, et ilmselt püüab Lääs sellest situatsioonis jääda kõrvaltvaatajaks, seletades sellist poliitikat oma suurte siseprobleemidega.
Tüliõunast poolsaar
Samal ajal võeti mai lõpus Ukraina Ülemraada poolt vastu seadus, mille kohaselt keelatakse peale 2017 aastat igasuguste sõjaväe formeeringute, kaasa arvatud Ukraina enda omade viibimine Krimmi poolsaare territooriumil, välja arvatud piirivalve. Ukraina liidrid on teada andnud soovist muuta Sevastoopol demilitariseeritud tsooniks. Ukraina võib anda “tugevaima löögi neile, kes hirmutavad rahvast NATO baasidega” – teatavad Kiievi massiteabevahendid- “Võimalik, et just sellest ideest sündis tuleviku Sevastoopoli mudel, mitte “Vene kuulsuse linn”, vaid linn, millel on tuhandeaastane ajalugu, antiik- ja keskaegsed traditsioonid, linn, millelt meie silme all varastati poliitilistes tõmbetuultes 90% tema ajaloost, pühitsedes küüniliselt 2500 aastase ajalooga linna 225 asutamiskuupäeva, lausus üks ukraina ekspertidest. “Aga võib-olla demilitariseerida kogu Krimm”, märkis spetsialist. “Selleks tuleb sulgeda mõned polügoonid, loobuda rahvusvahelistest õppustest, eeskätt legendaarsest Sea Breezist, muuta paarikümne sõjaväeosa dislokatsiooni. See pole muidugi odav, kuid kasu oleks kolossaalne. Sõjalise ohuolukorra vähendamine, tuntava osa Krimmis elava nõukogudemeelse elanikkonna meelsuse demilitariseerimine. Kui Sevastoopolis kasvab üles kasvõi üks põlvkond , kes pole kuulnud impeeriumimeelsete paraadide relvakõlinat- see saab olema juba hoopis teine Sevastoopol. Ning Krimm tervikuna suudab võtta vastu ja ära seedida Ukraina NATO- liikmelisuse.”-arvas spetsialist
Rõhuv enamus Krimmi elanikest eitab kategooriliselt Kiievi püüdlusi teha Ukrainast NATO liige. Nad on korduvalt aktiivselt protesteerinud Ukraina-NATO ühisõppuste vastu Mustal merel ja USA sõjalaevade sisenemise vastu Musta mere sadamatesse. 2007 aasta märtsis vastustas 99% Sevastoopoli elanikest Ukraina astumist alianssi. Terve rida Krimmi linnu kuulutas ennast “NATOvabaks territooriumiks”. Siiski kuulutasid ukraina kohtud need avaldused õigustühisteks. Möödunud kuu algul algas Krimmis allkirjade kogumine “rahvahääletuse korras” Venemaa Musta mere laevastiku laevadele Sevastoopolis baseerumisõiguse andmiseks.Pole teada, kui paljud elanikest on oma allkirja andnud, kuid spetsialistide väitel on neid enamus. Tõsi, mõnevõrra varem garanteeris Ukraina president Viktor Juštšenko, et Ukraina kavatseb järgida lepingut Venemaa Musta mere laevastiku staatusest ja Ukraina territooriumil viibimise tingimustest, mis kehtivad 2017 aastani...
Väärib meenutamist, et nüüdsete lahkhelide seemned pandi mulda juba 1954 aastal, mil Nikita Sergejevitš kinkis vaid ühe suletõmbega poolsaare Ukrainale. Otsuse kinnitas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrus. Selle otsuse kohta liikus ohtralt kuulujutte. Nende hulgas oli ka selline:Ukraina seltsimehed olla esimesele sekretärile meenutanud mineviku patte, tema allkirju Ukrainas läbi viidud repressioonide paberitel, ning lubanud selle kõik avalikustada. 1997 aastal kirjutasid Moskva ja Kiiev alla sõpruse- koostöö- ja partnerluslepingu. Vastavalt sellele tunnistas Venemaa Ukrainat selle 1991 aasta piirides. Vastuteenena lubas Ukraina arendada venemaaga sõprussuhteid ning arvestada tema huve.
Tatari faktor.
Nagu kinnitavad RAND Korporatsiooni eksperdid, ei hakka Krimmi pärast võitlema vaid Moskva ja Kiiev. Poolsaarel tegutsevad tänapäeval vägagi aktiivselt ka muud jõud. Krimmi noorteühenduse “Läbimurre”( vene keeles “Prorõv”) liider Aleksei Dobõtšin kinnitab, et Krimmis lavastatakse hetkel “Kosovo stsenaariumit”. Dobõtšini sõnul teatas Krimmi ülemmufti, et tema andmetel on poolsaarel üle 30 vahhabistliku grupi, mis on väga hästi relvastatud . Juba kolm aastat tagasi viisid nad läbi õppusi linnalahingute pidamiseks. Ja siiani leiavad õiguskaitse organite töötajad mägedes relvapeidikuid.
Krimmi tatarlaste relvastatud terroristlikud grupeeringud luuakse krimmi Majalise struktuurile toetudes ja selle toetusel. Selle organisatsiooni ridu täiendab põhiliselt noorsugu, kes viimase nelja-viie aasta jooksul on langenud tõsise ideoloogilise töötluse alla. Noored krimmi tatarlased kuulutavad avalikult, et tegu on nende maadega ning kõiki teisi kavatsevad nad poolsaarelt ümber asustada. Krimmi poolsaare põliselanike vanema põlvkonna esindajad, kes on oma kodudesse tagasi pöördunud, pole selliste avaldustega nõus, ei suuda aga noorele põlvkonnale vastanduda, kartes oma julgeoleku pärast.
Dobõtšini arvamuse kohaselt “erinevalt Kosovost ei õnnestu krimmi-tatari separatistidel ülemnõukogu kaudu eralduda” seetõttu püüavad nad pigem jõuga võimu haarata, et seejärel kasutada Krimmi Ülemnõukogu seadustamaks juriidilist fakti Krimmi Ukrainast eraldumise kohta. Pärast seda tooksid NATO väed sisse rahutagamisjõud ning Kiievil ei jääks üle muud kui leppida väljakujunenud olukorraga.
Dobõtšin arvab, et rahvusvaheline üldsus tunnistab krimmi tatarlased analoogselt Kosovo albaanlastega tagakiusatud ja rõhutud rahvaks, ning lääne riigid osutavad neile igakülgset toetust. “Krimmi tatarlastega on seda isegi lihtsam teha, kuna nad on tõepoolest põlisrahvus”-märkis noor liider. Tema sõnul võib lääs kasutada Krimmi kaarti ka Kiievile surve avaldamiseks, kui EU ja NATO peaksid lõplikult kaotama kontrolli Ukraina üle.
Nagu märkid Dobõtšin, toimuvad tatarlaste ja slaavlaste konfliktid Krimmis juba piisavalt kaua. Samuti teatas ta, et Krimmi Majalisel on nimekirjad inimestest, kes võivad osutada tõsist vastupanu ning keda Majalis planeerib füüsiliselt kõrvaldada.
“Läbimurde” juhataja toonitas samuti, et kujunenud olukorras jääb Krimmi mittetatari elanikkonnal loota vaid Venemaa toetusele. Üheks peamiseks faktoriks, mis hoiab tagasi krimmi-tatari separatiste, on Venemaa Musta mere laevastiku kohalviibimine. Kuid isegi see ei suudaks olukorra teravnedes takistada tatari ekstremiste. Meremehed saavad kaitsta vaid mereväe baase, kuid ei soorita reide Krimmi teistesse rajoonidesse.
Seetõttu loodamegi Venemaa aktiivsele vahelesegamisele situatsiooni, sest sõda Krimmis on vältimatu.”-teatas Aleksei Dobõtšin.
Niisiis, kui arvestada fakte, millest räägib Krimmi poolsaare slaavi noorsoo liider, ei tähenda Krimmi poolsaare pärast Moskva ja Kiievi vahel peetava madina ükskõik milline lahendus hoopiski mitte seda, et Krimmi saabuks rahu ja õitseng.
Uue Sevastoopoli lahingu stsenaarium on valmis.
Pentagoni analüütikud kinnitavad, et võidab Venemaa.
Nagu on maailmale teada andnud ülemaailmselt tuntud ajutrust RAND Corporation, kelle arvamusest lähtuvad oma otsustes Ühendriikide võimustruktuurid, lõpeb aktsioon Krimmi vallutamiseks Ukrainalt, juhul kui Venemaa sellisele sammule otsustab minna, vältimatult Venemaa võiduga.Ameerika analüütikud, kellele tehti ülesandeks küsimusega tegeleda, toovad oma seisukohtade kaitseks mitmeid argumente.
Ameerika spetsialistide järeldused
Ameerika analüütikute stsenaariumi kohaselt kulgeb võitlus Krimmi pärast järgmiselt. Venemaa annekteerib Sevastoopoli ning okupeerib Tuzla saare. See omakorda annab võimaluse kontrollida Kertši väina, mille kaudu Kubanist toimub vene vägede saabumine Ukrainasse. Novorossiiskist Krimmi saadetakse dessant, mille maabumist katab Sevastoopolis baseeruv vene laevastik. Linna enda vallutamine ei kujuta endast kuigivõrd keerukat ülesannet, kuna elanikkonnas on valdavad venemeelsed meeleolud. Vene dessandi maabumiskohtades püüab kaldajoont blokeerida Ukraina armee. Dessandi vastu rakendatakse Kertši mehhaniseeritud- ja Simferoopoli suurtükiväebrigaadi. Dnepropetrovskist ja Nikolajevist võidakse Krimmi saata õhudessantvägede ründebrigaadid, väeüksused Otšakovist ja Kirovogradist, aga ka eriotstarbelised mereväe ja jalaväe väeosad. RAND-i spetsialistid ei välista ka võimalust, et poolsaarel võidakse formeerida vastupanusalkasid krimmi tatarlaste hulgast.
Ameerika ekspertide arvates on konflikti lahendus siiski juba ette ära määratud. Ukraina kaotab vältimatult ning on sunnitud abi saamiseks pöörduma Lääne poole. Nagu arvavad eksperdid, võivad nii Lääne- kui ka Ida-Ukrainas tekkida vabatahtlike salgad, mis toetavad erinevaid sõdivaid pooli, ning maa võib osutuda kodusõja lävel olevaks.
Õpetatud mehed RAND Corporationist arvavad, et Saksamaa, soovimata olla tõmmatud sõjategevusse, soovitab Ukraina jagamist. Seda arvamust toetavad ka enamus EU ja NATO riike. Washington, London ja Istanbul aga toetavad Ukraina abistamist. Nendega võivad ühineda Ungari, Tšehhi, Poola ning Baltimaad. Mis aga puutub Poola konkreetset tegevust, siis on see ookeanitaguste spetsialistide arvates võimalik vaid “Saksa väegrupeeringu” aktiivse osaluse korral. Varssavil pole lihtsalt võimalik olla ainsaks baasiks Ukrainast põhjustatud Venemaa ja USA vastasseisu puhul.
Siinkohal jääb üles küsimus- ons Ühendriikidel soovi jääda sellises situatsioonis üksi kaitsma Ukraina suveräniteeti ning saata oma sõdureid Ukrainasse. Washingtonile saab olema küllaltki keerukas seletada ameerika maksumaksjale selle sammu vajalikust ja seotust riigi rahvuslike huvidega. Pealegi, sündmuste selline pööre ei tähenda midagi muud kui otsest sõjalist konfrontatsiooni Valge maja ja Kremli vahel. Aga see on tuumarelvade ajastul vägagi riskantne asi.
RAND märgib, et Venamaa ja Ukraina vahelised suhted muutuvad järjest pingelisemaks. Samuti kasvab relvastatud konflikti tõenäolsus. Ekspertide arvates puuduvad Ukrainal selles vastasseisus igasugused võidušansid. Samuti märgitakse, et ilmselt püüab Lääs sellest situatsioonis jääda kõrvaltvaatajaks, seletades sellist poliitikat oma suurte siseprobleemidega.
Tüliõunast poolsaar
Samal ajal võeti mai lõpus Ukraina Ülemraada poolt vastu seadus, mille kohaselt keelatakse peale 2017 aastat igasuguste sõjaväe formeeringute, kaasa arvatud Ukraina enda omade viibimine Krimmi poolsaare territooriumil, välja arvatud piirivalve. Ukraina liidrid on teada andnud soovist muuta Sevastoopol demilitariseeritud tsooniks. Ukraina võib anda “tugevaima löögi neile, kes hirmutavad rahvast NATO baasidega” – teatavad Kiievi massiteabevahendid- “Võimalik, et just sellest ideest sündis tuleviku Sevastoopoli mudel, mitte “Vene kuulsuse linn”, vaid linn, millel on tuhandeaastane ajalugu, antiik- ja keskaegsed traditsioonid, linn, millelt meie silme all varastati poliitilistes tõmbetuultes 90% tema ajaloost, pühitsedes küüniliselt 2500 aastase ajalooga linna 225 asutamiskuupäeva, lausus üks ukraina ekspertidest. “Aga võib-olla demilitariseerida kogu Krimm”, märkis spetsialist. “Selleks tuleb sulgeda mõned polügoonid, loobuda rahvusvahelistest õppustest, eeskätt legendaarsest Sea Breezist, muuta paarikümne sõjaväeosa dislokatsiooni. See pole muidugi odav, kuid kasu oleks kolossaalne. Sõjalise ohuolukorra vähendamine, tuntava osa Krimmis elava nõukogudemeelse elanikkonna meelsuse demilitariseerimine. Kui Sevastoopolis kasvab üles kasvõi üks põlvkond , kes pole kuulnud impeeriumimeelsete paraadide relvakõlinat- see saab olema juba hoopis teine Sevastoopol. Ning Krimm tervikuna suudab võtta vastu ja ära seedida Ukraina NATO- liikmelisuse.”-arvas spetsialist
Rõhuv enamus Krimmi elanikest eitab kategooriliselt Kiievi püüdlusi teha Ukrainast NATO liige. Nad on korduvalt aktiivselt protesteerinud Ukraina-NATO ühisõppuste vastu Mustal merel ja USA sõjalaevade sisenemise vastu Musta mere sadamatesse. 2007 aasta märtsis vastustas 99% Sevastoopoli elanikest Ukraina astumist alianssi. Terve rida Krimmi linnu kuulutas ennast “NATOvabaks territooriumiks”. Siiski kuulutasid ukraina kohtud need avaldused õigustühisteks. Möödunud kuu algul algas Krimmis allkirjade kogumine “rahvahääletuse korras” Venemaa Musta mere laevastiku laevadele Sevastoopolis baseerumisõiguse andmiseks.Pole teada, kui paljud elanikest on oma allkirja andnud, kuid spetsialistide väitel on neid enamus. Tõsi, mõnevõrra varem garanteeris Ukraina president Viktor Juštšenko, et Ukraina kavatseb järgida lepingut Venemaa Musta mere laevastiku staatusest ja Ukraina territooriumil viibimise tingimustest, mis kehtivad 2017 aastani...
Väärib meenutamist, et nüüdsete lahkhelide seemned pandi mulda juba 1954 aastal, mil Nikita Sergejevitš kinkis vaid ühe suletõmbega poolsaare Ukrainale. Otsuse kinnitas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrus. Selle otsuse kohta liikus ohtralt kuulujutte. Nende hulgas oli ka selline:Ukraina seltsimehed olla esimesele sekretärile meenutanud mineviku patte, tema allkirju Ukrainas läbi viidud repressioonide paberitel, ning lubanud selle kõik avalikustada. 1997 aastal kirjutasid Moskva ja Kiiev alla sõpruse- koostöö- ja partnerluslepingu. Vastavalt sellele tunnistas Venemaa Ukrainat selle 1991 aasta piirides. Vastuteenena lubas Ukraina arendada venemaaga sõprussuhteid ning arvestada tema huve.
Tatari faktor.
Nagu kinnitavad RAND Korporatsiooni eksperdid, ei hakka Krimmi pärast võitlema vaid Moskva ja Kiiev. Poolsaarel tegutsevad tänapäeval vägagi aktiivselt ka muud jõud. Krimmi noorteühenduse “Läbimurre”( vene keeles “Prorõv”) liider Aleksei Dobõtšin kinnitab, et Krimmis lavastatakse hetkel “Kosovo stsenaariumit”. Dobõtšini sõnul teatas Krimmi ülemmufti, et tema andmetel on poolsaarel üle 30 vahhabistliku grupi, mis on väga hästi relvastatud . Juba kolm aastat tagasi viisid nad läbi õppusi linnalahingute pidamiseks. Ja siiani leiavad õiguskaitse organite töötajad mägedes relvapeidikuid.
Krimmi tatarlaste relvastatud terroristlikud grupeeringud luuakse krimmi Majalise struktuurile toetudes ja selle toetusel. Selle organisatsiooni ridu täiendab põhiliselt noorsugu, kes viimase nelja-viie aasta jooksul on langenud tõsise ideoloogilise töötluse alla. Noored krimmi tatarlased kuulutavad avalikult, et tegu on nende maadega ning kõiki teisi kavatsevad nad poolsaarelt ümber asustada. Krimmi poolsaare põliselanike vanema põlvkonna esindajad, kes on oma kodudesse tagasi pöördunud, pole selliste avaldustega nõus, ei suuda aga noorele põlvkonnale vastanduda, kartes oma julgeoleku pärast.
Dobõtšini arvamuse kohaselt “erinevalt Kosovost ei õnnestu krimmi-tatari separatistidel ülemnõukogu kaudu eralduda” seetõttu püüavad nad pigem jõuga võimu haarata, et seejärel kasutada Krimmi Ülemnõukogu seadustamaks juriidilist fakti Krimmi Ukrainast eraldumise kohta. Pärast seda tooksid NATO väed sisse rahutagamisjõud ning Kiievil ei jääks üle muud kui leppida väljakujunenud olukorraga.
Dobõtšin arvab, et rahvusvaheline üldsus tunnistab krimmi tatarlased analoogselt Kosovo albaanlastega tagakiusatud ja rõhutud rahvaks, ning lääne riigid osutavad neile igakülgset toetust. “Krimmi tatarlastega on seda isegi lihtsam teha, kuna nad on tõepoolest põlisrahvus”-märkis noor liider. Tema sõnul võib lääs kasutada Krimmi kaarti ka Kiievile surve avaldamiseks, kui EU ja NATO peaksid lõplikult kaotama kontrolli Ukraina üle.
Nagu märkid Dobõtšin, toimuvad tatarlaste ja slaavlaste konfliktid Krimmis juba piisavalt kaua. Samuti teatas ta, et Krimmi Majalisel on nimekirjad inimestest, kes võivad osutada tõsist vastupanu ning keda Majalis planeerib füüsiliselt kõrvaldada.
“Läbimurde” juhataja toonitas samuti, et kujunenud olukorras jääb Krimmi mittetatari elanikkonnal loota vaid Venemaa toetusele. Üheks peamiseks faktoriks, mis hoiab tagasi krimmi-tatari separatiste, on Venemaa Musta mere laevastiku kohalviibimine. Kuid isegi see ei suudaks olukorra teravnedes takistada tatari ekstremiste. Meremehed saavad kaitsta vaid mereväe baase, kuid ei soorita reide Krimmi teistesse rajoonidesse.
Seetõttu loodamegi Venemaa aktiivsele vahelesegamisele situatsiooni, sest sõda Krimmis on vältimatu.”-teatas Aleksei Dobõtšin.
Niisiis, kui arvestada fakte, millest räägib Krimmi poolsaare slaavi noorsoo liider, ei tähenda Krimmi poolsaare pärast Moskva ja Kiievi vahel peetava madina ükskõik milline lahendus hoopiski mitte seda, et Krimmi saabuks rahu ja õitseng.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Alustuseks kiidaks Lemetit - suurepärane tõlge, siis laidaks ennast, alustasin sama asjaga - viitsimisest tuli puudu.
Nüüd asjast: võimalik, et asi ei kulge nii nagu kirjeldatud, aga analüüsige olukorda, arvestage elanikkonna meelsust ja lõpptulemus võib kujuneda sarnaseks küll. Iseasi, kas konflikt kujuneb nii ägedaks, või laheneb vähema verega.
Venemaal ju rauad mitmes kohas soojas, võimalik, et kruvib ainult pingeid ja ootab, et teised teevad esimese sammu. Tänapäeval on vaja ilmselt natuke kaalukamat põhjust kui omal ajal meie okupeerimiseks.
Nüüd asjast: võimalik, et asi ei kulge nii nagu kirjeldatud, aga analüüsige olukorda, arvestage elanikkonna meelsust ja lõpptulemus võib kujuneda sarnaseks küll. Iseasi, kas konflikt kujuneb nii ägedaks, või laheneb vähema verega.
Venemaal ju rauad mitmes kohas soojas, võimalik, et kruvib ainult pingeid ja ootab, et teised teevad esimese sammu. Tänapäeval on vaja ilmselt natuke kaalukamat põhjust kui omal ajal meie okupeerimiseks.
Olukord Krimmis on kahtlemata keeruline, kuid hetkel ilmselt mitte plahvatusohtlikum, kui Georgias. Venelased kasutavad igat välisvaenu õhutamise võimalust oma sisepoliitilises tegevuses edu saavutamiseks.
Huvitav, mida prognoosiks agentuur RAND meie kaitsevõime kohta 1 paikse brigaadi ja paarituhande relvastatud-varustatud-motoriseeritud ning lahinguvõimelise kaitseliitlase puhul? Saadame KRK staabid rindele?
Ja kes meid kuidas ka liitlastest aidata suudaks?
Sellelt saidilt leidsin veel huvitavat lugemist.
http://nvo.ng.ru/history/2008-05-16/6_eagle.html
Huvitav, mida prognoosiks agentuur RAND meie kaitsevõime kohta 1 paikse brigaadi ja paarituhande relvastatud-varustatud-motoriseeritud ning lahinguvõimelise kaitseliitlase puhul? Saadame KRK staabid rindele?
Ja kes meid kuidas ka liitlastest aidata suudaks?
Sellelt saidilt leidsin veel huvitavat lugemist.
http://nvo.ng.ru/history/2008-05-16/6_eagle.html
Viidatud lugu lugesin paar päeva tagasi, ütleks, et erapooletu ja tõepärane kirjutis. Paljud asjad ühes loos ära öeldud.
Ise küsimus, et kas venekeelne seltskond seda ja ka muid teemasid sealt loeb?
Leiab seal veel palju huvitavat, näiteks lugu Lenin-Uljanovi ametlikust eluloost, mis enamuses ainult võltsingutest koosneski.
Siis artikkel T-34 kehvematest külgedest, mitte kui WWII-e parimast tankist.
Ja veel palju-palju huvitavat kuulsusrikkastest Vene armeest, laevastikust, õhuväest jne.
Ise küsimus, et kas venekeelne seltskond seda ja ka muid teemasid sealt loeb?
Leiab seal veel palju huvitavat, näiteks lugu Lenin-Uljanovi ametlikust eluloost, mis enamuses ainult võltsingutest koosneski.
Siis artikkel T-34 kehvematest külgedest, mitte kui WWII-e parimast tankist.
Ja veel palju-palju huvitavat kuulsusrikkastest Vene armeest, laevastikust, õhuväest jne.
Vaat, selles T-34 asjas, kui rohkem maailma vastavat materjali uurida, tuleb ikka kaunikesti huvitavaid asju välja.
Näiteks paljud allikad konstateerivad vägagi konkreetselt, et jah, T-34 oli oma massilisuselt tõesti maailma parim (e. siis parim kvaliteedi ja maksumuse suhe), kuid päris kindlasti mitte üldiselt paremuselt. Ka selles venelaste artiklis oli vägagi hästi üles loetletud selle põhilised puudused, millistest 2 peamist olid - kitsas torn, missugune ei võimaldanud rakendada tankikomandöri, kui lahingüksuse ülemat, vaid oma vahetus funktsioonis, ja lahingukomplektide ning kütusemahutite paigutus, mis tegi need masinad väga haavatavaks vastavate tabamuste korral ja reeglina sellest enam eluga välja ei ronitud.
Mis puudutab aga saksa P-IV, siis ühes kenas artiklis (kahjuks ei tule enam meelde, kus see täpselt oli) oli lugu nende trofeetankidega varustatud nõukogude üksusest (oli ka selline üksus NA-s!!!). Meeskonnad, kes kõik olid varem teeninud T-34-del, olid sellest masinast vaimustunud, ning kui see üksus otsustati ühel heal momendil (varuosade puudus jne.) taas T-34-dele tagasi määrata, sellest ettevõtmisest igasugu võtetega kõrvale püüdsid viilida. Eelkõige meeldis vene tankimeeskondadele nende lahingumasinate töökindlus, juhtimisseadmete täpsus ning käsitsemise kergus, masina siseruumi hea ja funktsionaalne ülesehitus, tankikomandöri võimalusele vaid oma vahetute ülesannetega tegelda määratult tõusnud lahinguvõime ja, mis polnud põrmugi vähetähtis, võimalus, et masina tabamuse korral oli suur tõenäosus, et sellest ka eluga välja sai.
Saksa tehnika maksumus võrreldes nõukogude vastavate artiklitega aga oli muidugi märkimisväärselt suurem, mis lõppkokkuvõttes määraski ära nende arvukuse relvajõududes.
Kui elavjõudu ikka lausa piiramatus koguses kasutada on, siis võib sellega ka hoopis hooletumalt ümber käia, relvastades seda ka vastavalt. Tulevad massiga (mida lahingutes ka korduvalt nähti) ja löövad kas või kiivritega maha.
Veel midagi.
Mis häda neil venelastel Ameerikas oma pingeid kütta? Ta rohkem ikka piiririikidega tegev. Näiteks Gruusia on tal ikka risti ja põiki kogu aja hambus. 
Näiteks paljud allikad konstateerivad vägagi konkreetselt, et jah, T-34 oli oma massilisuselt tõesti maailma parim (e. siis parim kvaliteedi ja maksumuse suhe), kuid päris kindlasti mitte üldiselt paremuselt. Ka selles venelaste artiklis oli vägagi hästi üles loetletud selle põhilised puudused, millistest 2 peamist olid - kitsas torn, missugune ei võimaldanud rakendada tankikomandöri, kui lahingüksuse ülemat, vaid oma vahetus funktsioonis, ja lahingukomplektide ning kütusemahutite paigutus, mis tegi need masinad väga haavatavaks vastavate tabamuste korral ja reeglina sellest enam eluga välja ei ronitud.
Mis puudutab aga saksa P-IV, siis ühes kenas artiklis (kahjuks ei tule enam meelde, kus see täpselt oli) oli lugu nende trofeetankidega varustatud nõukogude üksusest (oli ka selline üksus NA-s!!!). Meeskonnad, kes kõik olid varem teeninud T-34-del, olid sellest masinast vaimustunud, ning kui see üksus otsustati ühel heal momendil (varuosade puudus jne.) taas T-34-dele tagasi määrata, sellest ettevõtmisest igasugu võtetega kõrvale püüdsid viilida. Eelkõige meeldis vene tankimeeskondadele nende lahingumasinate töökindlus, juhtimisseadmete täpsus ning käsitsemise kergus, masina siseruumi hea ja funktsionaalne ülesehitus, tankikomandöri võimalusele vaid oma vahetute ülesannetega tegelda määratult tõusnud lahinguvõime ja, mis polnud põrmugi vähetähtis, võimalus, et masina tabamuse korral oli suur tõenäosus, et sellest ka eluga välja sai.
Saksa tehnika maksumus võrreldes nõukogude vastavate artiklitega aga oli muidugi märkimisväärselt suurem, mis lõppkokkuvõttes määraski ära nende arvukuse relvajõududes.
Kui elavjõudu ikka lausa piiramatus koguses kasutada on, siis võib sellega ka hoopis hooletumalt ümber käia, relvastades seda ka vastavalt. Tulevad massiga (mida lahingutes ka korduvalt nähti) ja löövad kas või kiivritega maha.
Veel midagi.
Kood: Vali kõik
Olukord Krimmis on kahtlemata keeruline, kuid hetkel ilmselt mitte plahvatusohtlikum, kui Georgias. Venelased kasutavad igat välisvaenu õhutamise võimalust oma sisepoliitilises tegevuses edu saavutamiseks. Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
No venelased vist võtavad laialt asja. Kuigi praegu on neil rohkem hambus Gruusia. Kuigi jah, viimasel ajal olen Venemaa uudisteprotaalidest lugenud ka seda, et see Hruštšovi otsuse võib Vene Riigiduuma ju ka tühistada. Kas varsti on saabumas aeg kus Venemaa poliitikud hakkavad tuhrama ka Kiievi-Vene ajas ning tühistama Kiievi vürstide nii tuhande aasta taguseid otsuseid?
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist