Qtec kirjutas:Pidasin siin omaette aru ning tuleksin välja järgmiste plaanidega:
1. Suurendada aastast kutsealuste hulka vähemalt 50% alates 2009 - eeldab kohest tegutsemist nende ära mahutamiseks (ehitus! ,vanade baaside uuesti kasutusele võtt) ning väljaõppe tagamiseks (see on vist tõsisem probleem!!), tervisnõuete üle vaatamist ning asendusteenistuse loomist (hirmutusvahendiks viilijatele a'la 1,5 aastat haiglas siibrite vahetust ja pesu).
2. Suurendatud kutsealuste hulk peaks andma baasi, millele saab hakata rajama uute relvasüsteemide juurutamist.
Punktid 1 ja 2 hõlmavad iseenesest palju lahendamist vajavaid probleeme ning raskusi ning ei hakkaks nendel pikemalt peatuma, kuna ei haaku tegelikult teemaga.
3. Koheselt (2008) alustatakse hanget õppelennukite soetamiseks (L-39, -59 või -159 - ei oma vist erilist tähtsust) ning Gripen'i simulaator. Nende jaoks peaks meil piisav baas olemas olema edukaks haldamiseks. Edasi tuleks Gripen NG hange, kus lennukid tarnitaks kiirusega 2tk aastas alates 2011 või 2012 (ka maksmine toimuks analoogselt jao kaupa) - eesmärgiks saavutada tase RA 4tk (SA 12tk).
4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.
Miks olen valinud Gripen'id ja Archerid, kui on olemas veel palju igasuguseid huvitavaid asju (Pzh-2000 jne jne)? Olen lähtunud nende kaasaegsusest, võimekusest, toetuse saamise lihtsusest - kaugusest ning ülalpidamiskuludest. On ju Kapten Trumm ise rääkinud, et relvasüsteemi lõpphinnast moodustab 80% tema ülalpidamiskulud, mis järele mõeldes on igati loogiline! Archer ja Gripen'id on mõlemad tehnika viimased sõnad, samal ajal suure rõhuga ülalpidamiskulude minimiseerimise kohapeal. Seega, hoolimata esialgsest kõrgest hinnast võrreldes mitmete second-hand või lihtsalt kergemate süsteemidega, peaksid nad lõpptulemuseks andma siiski vastuvõetaval tasemel kulude-efektiivsuse suhte.
5. Koheselt peaks võtma tõsiselt luubi alla kodumaise relvatööstuse ning välja tuleks töötada ka järgmised võimekused:
a) oma mehitamata luurelennuvahendid (võimalikult väiksed, odavad, ning lihtsad opereerida, et neid saaks massiliselt kasutada)
b) miinipildujate tootmine, koos moonaga!
Heietaks siin edasi, mida kõike oleks koheselt vaja aga ka ülaltoodud punktides olevad mõtted nõuavad äärmiselt pingsat, tarka ning kiiret tegutsemist. Ei usu, et nende punktide elluviimise kõrvalt ning olemasolevate riigikaitse süsteemide töökorras hoidmise kõrvalt, meil järgmise paari aasta jooksul millekski muuks auru üle jääks (kuhu suruda siin vahele veel tsiviilkaitse ning mob. süsteemi välja arendamine!?!?).
Mis puutub kutsealuste värbamist, siis siin on 2 probleemi, mis vajavad lahendamist:
1. Iga kutsealune, kes teenima tuleb peab saama majutatud, riietatud ja toidetud. Pluss muidugi väljaõpe. Ma ei tea, kuidas sellega praegu lood on. Üks võimalus siin on lühendada teenistusaega.
2. Tuleb lahendada see tervislikel põhjustel kõrvale hiilimise probleem
Viimase lahendamiseks on minu arvates vajalik luua taastusravi laagrid, kus siis taastusravi meedikute käe all viiakse poisid Kaitseväe teenistuseks sobivasse konditsiooni. Laagris veedavad poisid aega seni kaua kuni vajalik tervislik tase on taastatud, kuid mitte rohkem kui näiteks 2 aastat.
Eelduseks on see, et luuakse nimekiri terviseriketest, mida saab taastuslaagrites parandada (eelkõige igasugused südame-, seede, naha ja rühihädad ning osad psüühhikahäired. Näiteks kõiksugu vitamiinivaegused, toitumisvaegused, rasvumus, hüpotüreoos, migreen vm. peavaluhood, unehäired, madal koormustesti tulemus, reuma, kõrgvererõhk, igasugused hammaste haigused, osad lihas- ja luukonna haigused jne.) ja mida ei saa.
Sellega tekiks taas normaalne olukord, kus terve olla on noormehele kasulikum kui haige olla. Isegi juhul kui ajateenistust kardetakse.
Mis puutub hävitajate hankesse, siis oleks siinkohal siiski ilmselt õigem jääda F-16 juurde. Seda eeldusel, et Ameeriklased aitavad tugevalt väljaõppele kaasa ning piloodid saavad algkoolituse USA-s. Ei ole mingit mõtet oma lennukooli looma hakata.
Archer võib olla tore toru, kuid arvestades hinda ning laskeulatust, eelistaks ise Deneli G6-e. Võib-olla õnnestub Deneliga kokkuleppele saada, et need (jm. edaspidi Euroopasse müüdavad G6-d) pannakse Eestis kokku ja siin oleks ka nende hooldusbaas. Aga see selleks. Selge on, et suure laskeulatusega kiireid ja moodsaid liikursuurtükke on vaja.
Mehitamata lennuvahendeid meil minu teada juba tehakse. Justnimelt EKV tarbeks. Miinipildujate tootmine oleks küll hea mõte, kuid kindlasti tuleks siinkohal leida ka mingi lisaväärtus, miks neid just siin toota. Äriidee stiilis "teeme siin, sest nii tuleb odavam" on tänases maailmas surnud idee.
)
