Kolonelleitnant Tilgre

[drachenheim]

Kas kellelgi on andmeid antud isiku tegevuse ja saatuse kohta?

[MOrav]

TILGRE (TILGER -1936), Aleksander Robert. 23. I 1897 Võrus. Isa kaupmees Johan T., ema Leena Urb. Abiellus 1927 Thekla Klavan'iga. Õppis: Tartu reaalkool -1916, Peterburi Pauli sõjakool 1917, Balti tehn. ülikool kaubandust 1918-, TÜ jur 1925-26- (lõpetamata), matrikkel 7276, alalisväe ohvitseride kursus -27, EV Kõrgem Sõjakool 1936-, kuulus "Vironiasse". Sõjaväes Peterburis 1916-18, lipnik 1917, Vabadussõjas s/r nr 1 k/p. komando n.-ohv 1918-19, s/r div. staabi käsundusohvitser ja operatiivadjutant 1919-22, reservis 1922-23, piirivalves 1923-25, siseministri adjutant 1925-, kohtu-sisemininistri käsundusohvitser, sisekaitseülema asjadevalitseja, major 1931, peaministri adjutant 1938-40 (1939 nimetati peaministri sekretäriks), 1940 kol.-ltn, Saksamaale 1940, Eestisse 1941, Tallinna-Harju prefekt, ülendatud koloneliks, Võru-Valga-Petseri kaitseväeringkonna ülem, 18.08.1944 nimetati Viljandi kaitseväeringkonna ülemaks; VR I/3, II/3, tasuta maa, Kr IV, Vr, Pr II/2, Läti KTO II. Uppus selgitamata asjaoludel (lehes väideti, et õnnetuse tagajärjel uppus) 20. VIII 1944 Viljandi järve, maetud 29.08 Viljandi vanale (Jaani) kalmistule.

PS. Nekroloogis on 1944 kolonel, abikaasa surmakuulutuses mälestab kolonel-leitnanti. Ma praegu mujalt ei otsi, kuidas selle ülendusega oli.

[drachenheim]

Tänud Mäe oma memuaarides on kirjutanud, et Tilgre liikus koos Sandbergeri komandoga ning nõustas Sandbergerit politseinike ametissemääramisel (ka Roland Lepik)

[Shiim]

Tilgre oli Vabadussõjas Anton Irve adjutant. Sümboolne on seetõttu asjaolu, et Tilgre maeti Anton Irve ette.

[OveT.]

Üks foto Tilgrest Vabadussõja ajal.


Tilgre Eenpaluga.


Tilgre koos ?? lendur-ohvitser (kes on see lendur?)

[metssiga]

1941 formeeris ja juhtis Tilgre Viljandi-Põltsamaa kandi meestest moodustatud Eesti Julgeolekupolitsei kompaniid. Hirmuäratavast nimest hoolimata see kompanii tegi ainult haaranguid Virumaal ja võitles Narva-Jamburgi ruumis, siis pärast Eesti ruumi hõivamist lasti lahti mehed.

[OveT.]

Tilgre juhtis kohaliku sõjaväelise võimu kehtestamist Võrumaal punaste lahkumisel 1941 suvel. Eks ta tõenäoliselt varjas ennast Võrus, kuna tema kodu asus linna lähedal Roosisaarel.

Kui ma ei eksi, siis on sellest juttu ka Võrumaa raamatukogus asuvas Arvo Johari käsikirjas "Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni jaanuarini 1942. a.”

[metssiga]

See Arvo Johari käsikiri on üks selline nõder vanainimese mälestustejutt. Küll on Riigiarhiivis (fond R-358) Omakaitse Võru maleva ajalugu kuni 1942, seal väga täpselt kirjas ka Tilgre ajaliselt väike roll Võrus.

[metssiga]

Pagan, nüüd ei lugenud eelmist postitust lõpuni ja kirjutasin segast jama. See Johari käsikiri Võru malevast 1941-1942 on väga hea. Kuid tal on ka hoopis hiljem kirjutatud Võru maleva ajalugu aastatest 1943-1944 ja see pole just suurem asi.

[nublu]

Tilgre koos ?? lendur-ohvitser (kes on see lendur?)

Foto pole just teab mis, aga paistab Kitvel olevat.

Ratsutada too kindlasti oskas. Vabadussõjas jõudis lühikest aega teenida ka ratsamaakuulajate komandos.

[OveT.]

Tilgre koos ?? lendur-ohvitser (kes on see lendur?)

Foto pole just teab mis, aga paistab Kitvel olevat.

Ratsutada too kindlasti oskas. Vabadussõjas jõudis lühikest aega teenida ka ratsamaakuulajate komandos.

Tänan! Huvitav, mis neid kahte ühele pildile tõi?

[nublu]

Huvitav, mis neid kahte ühele pildile tõi?

Ilmselt vana tutvus

Ja/või ühine teenistus Vabadussõjas. Hans Hansu poeg oli samuti soomusrongidel nagu Tilgregi.

Hans (Hansu poeg) Kitvel sündis 21. oktoobril 1901 Albu vallas Järvamaal. Õppis Tallinnas poeglaste gümnaasiumis. Astus 27. oktoobril 1918 Kaitseliitu. 28. novembril 1918 saadeti kooliõpilaste salgaga Narva, kus sai samal päeval Peeterristil võitluses enamlastega jalga haavata. Olevat olnud kolmas sõjaväelane, kes Vabadussõjas haavata sai. Kuul jäigi tookord välja opereerimata ning põhjustas hiljem H Kitvelil 15% töövõime kaotuse. Oli 29. novembrist kuni 15. detsembrini 1918 ravil ning 16. detsembril 1918 vabastati Kitvel Kaitseliidust ning ta asus samast päevast Tallinna kooliõpilaste pataljoni. 20. detsembril 1918 läks oma pataljonist soomusrongile nr. 1. 30. novembrist 1918 oli juba soomusrongiga tagasi rindel. 3. jaanuaril 1919 jõudis Kitvel rindelt tagasi kooliõpilaste pataljoni, kuid lahkub sealt uuesti juba 9. jaanuaril 1919 1. jalaväepolgu staabi ratsamaakuulajate komandosse. 23. jaanuaril 1919 saadetakse sealtki tagasi kooliõpilaste pataljoni ning 23. aprillil 1919 asub Kitvel õppima Sõjakooli esimesel lipnike kursusel. 3. augustil 1919 lõpetab selle ning määratakse teenistusse laiarööpmelisele soomusrongile nr. 5. Asub seal teenima 23. augustist 1919 ning määratakse 2. dessantroodu nooremaks ohvitseriks. 9. septembril 1919 määratakse ta luurajate komando ülemaks. 14. oktoobrist kuni 8. detsembrini 1919 oli haiglas ravil ning naasmise järel soomusrongile määratakse ta taas 2. dessantroodu nooremohvitseriks. Peale Vabadussõja lõppu saadetakse ta 20. veebruaril 1920 Piirivalvesse ning määratakse 7. piiriküti pataljoni 3. kompaniisse nooremohvitseriks. 1. juunil 1920 viiakse ta sealt üle Tallinna linna komandandi käsutusse.

[OveT.]

Soomusrongide divisjoni (diviisi) operatiiv-adjutant alam-leitnant Tilger (Tilgre) ja sama üksuse staabiülem alam-polkovnik J. Poopuu.