Jutt tõesti absurdne, kuid siin võib tõepoolest arvata, et aeg on teinud inimese mäluga oma töö ja kas sõjamees kunagi asja olemust saigi selgeks, kui õppimine toimus ilmselt võõras keeles?
Kuna aga see jutt on avaldatud ajakirjanduses, siis on pool süüd ajakirjanikul, kes tobeduste avaldamise eest veel head palka saab

.
Artikli autoriga on selle konkreetse väite teemal vesteldud ja talle asja püütud selgitada, kuid ajakirjanik on kõigutamatult iseteadev ja põikpäine ning ükskõikne.
Kohe meenub vana rahvatarkus: kes ajakirjanduses avaldatust veeranditki usub, saab ikkagi poolega petta...
Lause, millest käib jutt, oli järgmine:
...Kuidas kõrvad pärast miini torru lükkamist alla tuli tõmmata, et mitte kurdiks jääda,
ja kuidas tuli miini sappa raskusi seada, et see vajalikule kaugusele lendaks. (Minu rõhutus)
Juures oli mu mäletamist mööda ka mingi joonis, kust võis aru saada, et mõeldi ikka lisalaenguid.
Tervikuna leiab artikli aadressilt:
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... udised.htm
Lugupidamisega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...