Nädalavahetus välitöödel.

[desert eagle]

Nii siis lugu järgmine.Eelneva info põhjal mis laekus ühe inimesega vestlemise käigus saime väikse vihje.Jutu teemaks oli seekord Leon Degrelle ja tema üksus.Saime teada et Sepa talu juurde kus asus 44.augusti lõpul Degrelle staap on maetud neli Vallooni võitlejat.Lisati veel juurde et tegu ei ole reasõduritega.Tänaseks on talu koos kõrvalhoonetega hävinud.Tänu foorumi kasutaja Lionrat otsigutele saime kontakti vanaprouaga kes elas selles talus sõja ajal.Lahingute ajal oli ta ise küll sõjapakku läinud kuid sepikotta maha jäänud pops rääkis talle hiljem mis oli toimunud.Tallu oli Degrelle sisse seadnud oma staabi.Talu taga suures õunaaias oli seisnud neli tanki.Sellest suure õunaaiaga talust kirjutab ka Degrelle oma raamatus"Kadunud leegion".Kuna punaarmee tungis jõuliselt peale siis koliti staap mujale.Vahepeal toimus aga veel üks vahejuhtum.Järsku oli tee ääres seisma jäänud saksa armeele kuulunud sõiduk.Autost toodi välja neli laipa.Ja maeti kiiruga tiigi juurde voolu kraavi põhja.Kõgu tegevusel oli olnud kohutav tamp taga.Tegu oli meestega kes olid samal päeval Päkste lahingus langenud.Pealtnägija rõhutas et tegu ei olnud tavaliste reasõduritega.Degrelle ise kirjutab oma raamatus järgmist.Päkste lahingus sai kolm minu värskelt Tölzist tulnud ohvitseri surma ja üks väga raskelt haavata.Need peaksid olema nüüd samad mehed kes maeti Sepa talu juurde.See et koheselt surma saanuid oli kolm ei tähenda veel seda et neljas raskesti haavatu ellu jäi.Vanaproua ise väidab ka et tegu on just nende nelja noore ohvitseriga kes Päkste lahingus hukkusid.Tulime siis sündmus kohale tagasi koos vanaprouaga kes näitas meile kätte oletatava tiigi otsa kuhu on sõdurid maetud.Alustasime kohe matmiskoha tuvastamisega.Pärast mitut tundi edutuid otsinguid tuli meie jutule naaber talu pere mees kes teadis rääkida et veneajal oli maaparandus tööde käigus mingi osa tiiki kinni aetud.Praeguseks on tiik kuivanud ja maltsa ja võsa täis kasvanud.Nii et on üldse väga raske kindlaid jooni eristada.Naaber talu peremehe jutu põhjal tegime järelduse et tuleb otsida vähe eemalt.Kuna selleks päevaks oli toss juba väljas siis tulime järgmise päeva hommikul kohe tagasi.Esimese poole tunni jooksul oli õige koht käes.Matmiskohta lahti võttes selgus selline lugu et mehed olid auku üksteise otsa loobitud.Pead ja jalad segamini.Oli päris tükk tegemist nende eraldi välja võtmisega.Aga asi laabus sujuvalt.Kahel mehel olid jalaluud mitmest kohast puruks.Jä näha oli et ühel mehel oli pea kehast eraldi.Neljast mehest kahel olid Zetoonid ja need ka väga halvasti säilinud.Praegu Arnold tegelbki nende töötlemisega et sealt mingit infot kätte saada.Vot selline lugu siis inimsaatusest!

[desert eagle]

Lisan väikse pildimaterjali ka.

[LionRat]

Algus oli selline:



"Mäletan,et..."



Läbi kunagise talu värava...



Vanaproua ei pidanud paljuks rassida läbi rägastiku.



Naabrimees teeb asja.Uurib,et kas hakkame postvundamendile suvilat rajama...




Teise päeva,teine auk,õnnelik mina,kõrgemalt tuleb "käsk" surfi auku suurendada,tuvastamaks, kelle luuots paistab...





Minu lugupidamine.

[Slinky]

väga huvitav, selliste lugude käiku on alati põnev jälgida, eriti kui pildimaterjali ka pakutakse, igatahes edu ka edaspidisteks otsinguteks!

[Rebu]

Sellist asja näen esimest korda,väga huvitav oli

[Manurhin]

Pildi järgi otsustades polnud nad ju kuigi sügavale maetud. Huvitav, et (mets)loomad mõni aeg peale matmist hauda lahti ei kraapinud. Aga igatahes au langenutele ja edu tuvastajatele!

[Arnold]

Eks nad olid matmise ajal veelgi kõrgemal, hiljem on maaparandusega mulda veel peale lükatud. Aga loomade poolt väljakaabitud surnutest pole nagu kuulnud - eks neil oleks maapeal vedelenutegagi tegemist olnud, juhul kui sellise mürgli peale ükski metsloom paigale jäi.
Loo alguseks olnud legend on hea näide tegelikkuse ja arvatava segunemisest, mis kohati võtab lausa kindla kõneviisilise vormi, aga faktid räägivad oma ümberlükkamatut keelt - neljast pilla-palla loobitud mehest omas E/M-i ainult kaks, ühel loetav ainult isiklik number 3876 ja üksuse koodist ainult S. See-eest teise mehe E/M oli tohutu silmaväänamise järel siiski lõpuni ära loetud ja valloonidega pole siin tegu
1/Ldsch. Ers. Btl. 11 /7445. Leitud pagunijupp ei viita ohvitserile, munder samblaroheline.
Tore oleks, kui keegi foorumlastest oskaks nendest "Landesschützen" rügementidest miskit kõneleda, endal pole sellisenimelistega varem justkui kokkupuudet olnud.
http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gli ... erungA.htm

[kolp]

Kui viitest lähtuda on selline üksus täiseti olemas:Landesschützen-Ersatz-Bataillon 11,kuulus teine Divisionsstab z.b.V. 411(eriotstarbeline) koosseisu. Pataljon 11 oli, kui ma õigesti aru saan julgestusrügement (Sicherungs-Regiment) 113 täiendamiseks. 113 julgestusrügement oli olnud Narva rindel 11.jalaväediviisi koosseisus Putki all, augustist aga 207.julgestusdiviisi koosseisus.Samas kirjutatakse , et taandumisel Avinurme all kaotati suurem osa rügemendist vangilangenutena. Samas 207. julgestusdiviis oli Emajõe rindel, nii et eks neid võis sinna sattuda küll.

[Arnold]

Jah tõesti, see 113. Julgestusrügement klapib oma sõjateelt küll vähemalt selle ühe langenu üksuseks. Nimelt on suurel osal meestest E/M välja antud formeerimis/väljaõppe üksustes ja ilma lisateabeta ei saa teada mis üksusega tegelikult tegu. See 11 tagavarapataljon pole ju siin Eestiski asunud.