Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10222
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

hummel kirjutas:Ma ei tea, kas selle igamehestingerite ja igamehekaitselaengute primaarsuse teema juures on keegi mõelnud ka sellele, et tegemist on mittekonventsionaalse sõja, ehk tänapäeva rahvusvahelises keeles terrorismiga. Selle valguses on vene tugeval ja hästi organiseeritud propagandamasinal ülimalt head trumbid rahvusvahelise avalikkuse ees. Võib arendada igasuguseid demagoogiad ja õigustada oma tegevust terorismivastase võitlusega. Teiselt poolt selliste sisside häält aga maailmas keegi tõsiselt ei võta. ja isegi NATO võib abist kergesti loobuda.

Stingeritega õhuliiklust kinni ei pane. Need on enesekaitserelvad otsese madalrünnaku vastu. Samuti on olemas flared vms, mida võib lennuväljadelt tõustes välja heita ridamisi. Lennuväljade lähiümbruse saab ka rahuldavalt kontrolli all hoida.

Kaitselaengutega saab maanteeliiiklust häirida täpselt seni, kuni:
1) kaitselaenguid ja nende lõhkajaid jätkub,
2) kaitselaengute vastu leitakse rohi jammeri arenduse näol (varsti saadakse üks miin + lõhkaja ka kätte nagunii),
3) pabinas kohalikud hakkavad "sisse" ise välja andma või minema ajama, sest peale igat plahvatust hakatakse ümberkaudsete asunduste inimesi piinama, tapma või deporteerima.

Toetava võitlusmeetodina võiks kaitselaenguid kasutada küll, aga puhtalt nende peale maavägede kaitsestrateegia ülesehitamine ei too poliitiliselt häid tagajärgi ega ka lõplikku lahendust...
Näiteid Tšetšeeniast.

Regulaarvägi peab ka olema, mis taandudes suveräänsust üritab kaitsta ja riigi keskasutusi töös hoida ning aega võita abi saabumiseks.
Kui sa nüüd vaatad seda minu koostatud nimekirja hangetest ja sellele eelnenud juttu, siis keegi ei räägigi tegelikult ju sissisõjast. Räägitakse sellest, kuidas:
1. Harvendada pealetungivat soomusväge ilma selle ees seismata
2. Takistada varustuskolonnide ja jalaväe liikumist tankikolonnide järel võimalusel nii palju, et tankid jääksid tagalata. See sunnib need tagasi pöörduma
3. Tagada läbimurtud rinnetele jäänud võitlejate iseseisev kaitsevõime lähimaa õhurünnakute vastu
4. Takistada meredessantide maabumist

Senikaua kui toimub rindesõda, siis on igasugused kaitsetaktikad lubatud. Niipea kui me läheme Piiteris kirikut õhkama, on see terrorism. Suvaline rünnak sõjaolukorras sõjaväelaste vastu ei ole kohe kuidagi terrorismina kvalifitseeritav.

Üks meetod, kuidas selle teemaga edasi minna, on panna kokku Militaar.net rahva avalik pöördumine Eesti avalikkuse poole Kaitseväe relvastamise üle debati algatamisest. Mina seda nuttu ja hala ei jaga, mis siin käib. Kui see nii oleks, siis Kamin-i eelarve ei suureneks järgmisel aastal miljardi võrra. Eestil on siiani tõepoolest vahendid suhteliselt napid olnud. Nüüd tuleb miljard juurde, mis on üsna suur papp.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Ma ei tea, kas selle igamehestingerite ja igamehekaitselaengute primaarsuse teema juures on keegi mõelnud ka sellele, et tegemist on mittekonventsionaalse sõja, ehk tänapäeva rahvusvahelises keeles terrorismiga.
Oleks terrorism ainult siis kui neid kasutataks tsivilistide mõrvamiseks. Kui nendega hävitatakse sõjalisi objekte nii see pole terrorism.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Kaitselaengutega saab maanteeliiiklust häirida täpselt seni, kuni:
1) kaitselaenguid ja nende lõhkajaid jätkub,
2) kaitselaengute vastu leitakse rohi jammeri arenduse näol (varsti saadakse üks miin + lõhkaja ka kätte nagunii),
Neid distantslõhkeseadmeid on vaja olla hulgaliselt ERISUGUSEID - täiesti eri sagedusaladel, eri kodeerimismeetoditega.

Ja neid on vaja olla nii suures koguses hajutatult üle Eesti, et need ei saa kunagi otsa. Neid külgmiine on lihtne valmistada kas või igas garaasis. Kui distantslõhkeseadmeid ei jätku nii õhkida võib ka elektridetonaatori ja traadiga - või tõmbesütikuga.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Toetava võitlusmeetodina võiks kaitselaenguid kasutada küll, aga puhtalt nende peale maavägede kaitsestrateegia ülesehitamine ei too poliitiliselt häid tagajärgi ega ka lõplikku lahendust...
Loomulikult.

Aga ka vastupidi. Ainult regulaarvägedega Tallinnat ei suudeta kaitsta kuni abivägede tulekuni. Abiks on vaja sissid külgmiinide, suundkildmiinide, distantslõhkeseadmete ning "stingeritega".
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Max Boot Postimehes:

"Meie suuresti teostunud lootus oli, et need riigid aitavad seejärel täita meie sõjalisi kohustusi Afganistanis, Iraagis ja mujal. Kuid lisaks NATO stiilis ekspeditsioonivõimekuse arendamisele peavad need riigid olema valmis ka süvakaitseks.


See nõuab suurt reservi, kes on valmis kiiresti teenistusse asuma, ning ohtralt kaitserelvi, eriti kantavaid raketisüsteeme, näiteks Stingerid või Javelinid, mis suudaksid tekitada suurt kahju Venemaa rohmakatele lennukitele ja tankidele. See on palju tähtsam kui omaenda tankid või hävituslennukid."

http://www.postimees.ee/?id=32822
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

:scratch:
Viimati muutis hillart, 22 Okt, 2013 13:43, muudetud 1 kord kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Oleks terrorism ainult siis kui neid kasutataks tsivilistide mõrvamiseks. Kui nendega hävitatakse sõjalisi objekte nii see pole terrorism.
Venelaste ülidemagoogilisel propagandal on savi, kas hävis sisevägede pataljoni kütuseauto või kombinaadi piimaauto. Kuna luusivate sisside häält on palju keerulisem arvestatavalt kuuldavaks teha, kui massilist organiseeritud propagandat toota, siis tulemus on ikka umbes sama. Süüdistus labases terrorismis.
Kaasnevad lõpuks kättemaksuna lähedaste asulate elanike represseerimised jms jamad, kuini inimesed on põlvili. Nagu Tsetseenias. Ja lisaks infosulule jätkub ka eneseõigustust võitluses terrorismiga ja fašimiga.

Ma ei kahtle nende kaitselaengute ja mapadside vajalikkuses. Kui näiteks laengute tootmine on väidetavalt odav, siis pole probleemi. Tõsi - RA peab nende üle olema väga hea tsentraalne kontroll. Samuti manpadside üle. Hoiukohad peavad olema samamoodi turvatud, eraldatud ja valvatud, kui käsigranaatide ja tt-reaktiivgranaatide omad. Ega siin väga palju valikuid ei olegi - lõhkematerjalide ja relvadega ümberkäimise õigusaktid (ilmselt rahvusvahelised) panevad piirid paika. Välja ei jaga neid ladudest enne mitte keegi, kui hakatakse jagama ka granaadiheitjate moona.

Mis puutub selle Max Boot´i kirjatükki, siis tore muidugi lugeda ja palju asjalikku, kuid ma ei usu, et ta oleks lisaks poliitikale ka eriline sõjanduse spetsialist ja teaks piisavalt relvadest-taktikatest.
Võib-olla ka keegi kaminast veenist teda igaks juhuks enne selle artikli kirjutamist, et tanke ja lennukeid (miks just neid on toonitatud?) me ei tahaks muretseda ja see oleks mingite eesti militaristide äärmuslaste teema.
Keegi polegi mõelnud kunagi kaitseväest-kaitseliidust tankiarmeed teha, kuid kõik väeliigid tuleks siiski täisväärtuslikus armees algatada. Granaadiheitjate ja stingeritega on ka üht-teist teha, kuid kaitsetutel veoautodel armeed ootab liikuva iseloomuga lahingus peatselt häving. Seda näitas Gruusia.

Minu nägemusel oleks rahaline+ajaline esimene prioriteet ikkagi hävituslennuväe algatamine, sest selle reaalseks valmissaamiseks läheb mitu aastat. Sama ajal ilma hävituslennuväge neutraliseerimata ei saa vaenlane meile liiga palju kahju teha. Alustada pilootide koolitusega (on muide juba välja koolitatud üksikuid hävituslennukipiloote, kuid neile pole pärast kooli lõppu Eesti Õhuväes normaalseid lennukeid anda olnud ja nii nad on pettunult ära tsiviili reisilennukitele läinud) Kas-või muretseda esialgu 1-2 lennukit aastas.
Teine prioriteet oleks kindlasti Maaväe suurendamine praeguselt ühelt RA pataljonilt/SA brigaadilt kahele RA pataljonile/SA brigaadile koos vastava infrastruktuuri lisamise, relvastuse ja varustuse muretsemise ning otseloomulikult ajateenijate arvu vastava tõstmisega praeguselt 2500 -lt vähemalt u 3500 -ni. Üks brig peaks olema soomustransportööridel.
Kolmas prioriteet oleks 3 -nda ehk nö eriotstarbelise brigaadi formeerimine Tallinna juurde (Põhja krk), koondades/formeerides sinna alluvusse ÜVP, Scoutspat, Tankipat, Rakh pat ning neile vastava tehnika ning infra muretsemine. Scoutspat asetamine ühtlasi lahingumasinatele.

Manpadsid ja kaitselaengud loomulikult ka, aga need on väike pudi-padi sinna vahele.

Ma arvan, et kui kohe järgmisest (2009) aastast tõsise hooga pihta hakata, on see kõik 5 a jooksul praktiliselt ka valmis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina ei saa sellest kaitselaengute ja külgmiinide jutust ausalt öelda aru. Need asjad, nii jalaväe vastased kui soomuse vastased kumulatiivkülgmiinid on ju Kaitseväes relvastuses ja nendele tehakse ka reaalselt väljaõpet. Olen ka ise nii ühte kui ka teist puu külge monteerinud. Millest see jutt, et neid on hirmsasti tarvis? Nad on ju olemas- kas mõned mehed arendavad teemat 10 aasta taguste teadmiste põhjal või?

Mõlemad on nöörist initsieeritavad ja mingi jammeriga pole seal midagi teha. Nöörist initsieeritava asjaga saab ka väga edukalt igasugu lõkse teha (lihtsalt jutu peale, et me ei saa teha kontrollimata miinivälju).

Samamoodi võid siduda puu külge AT-4, maskeerida selle ära ja panna seda päästma üle tee jooksva traadi.

Miks need asjad pole massiliselt KL käes? Minumeelest ei möödu naljalt ühtegi aastat, mil poleks mingit KL-ga seotud relvaskandaali. Kord kaob mingil õppeväljal rakett, siis kaob terve soomuk, siis avastatakse mõne mehe kodust selline arsenal, nagu olesk Rambo kevadpealetungiks valmistunud. Seepärast ei antagi, praegust kultuuritaset arvestades on selge lagi AK-4 kodus ja sedagi vaid usaldusväärsetel meestel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

hummel kirjutas: Kolmas prioriteet oleks 3 -nda ehk nö eriotstarbelise brigaadi formeerimine Tallinna juurde (Põhja krk), koondades/formeerides sinna alluvusse ÜVP, Scoutspat, Tankipat, Rakh pat ning neile vastava tehnika ning infra muretsemine. Scoutspat asetamine ühtlasi lahingumasinatele.
Omal ajal oli olemas Skaudirügement, mille praegune kehastus on Scoutspataljon. See eriotstarbeline (Suur-Tallinn) brigaad võiks olla näiteks seesama Scoutspataljon, millest võiks taastada Skaudirügemendi, mis koosneb 50-75% ulatuses prof. sõduritest ning 25-50% ulatuses ajateenijatest, kes soovivad teenida just seal-paistnud silma eeskujuliku-edasipürgiva teenistusega või tahavad saada prof. sõjaväelaseks. "Skaudirügement" koosneks min. 2 pataljonist, mis on lahingumasinatel - 1 pataljoni masinatele panekuks kulub ca. 30-35 masinat (Laaneots on vähemalt nii väitnud ühes oma usutluses) ja kokku 60-70 ei oleks vast ületamatu kogus neid hankida?

Lahendaks mitu probleemi korraga - Tallinna kaitse (minimaalsel tasemel); ajateenijatele, kes tahavd saada prof. sõduriteks parimad tingimused-väljaõpe teenistuseks; traditsioonide jätkamine-taastamine; arvestatava lahingvõimelise eliitväeosa tekitamine?


Unustasin llisada, et see eriotstarbeline brigaad moodustuks - Skaudirügemendist ning Vahipataljonist + tankipataljon ja mingist suurtükiväegrupist-pataljonist (nt Gradidel põhinevast üksusest vms). Kokku saaks päris kõva koosluse, millel on kõik olemas, et iseseisvalt manööverdada ja tegutseda oma vastutusalas.
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

Kas mitte sealt ei oleks võimalik saada kasutatud aga siiski töökorras masinaid 2-3 jalaväebrigaadi logistika alustamiseks?

Dutch Prepare for Large Utility Vehicle Buy
The Netherlands’ Ministerie van Defensie has announced a EUR 250+ million project to replace nearly 8,000 light, medium and heavy wheeled logistics and patrol vehicles between 2011-2018.
http://www.defenseindustrydaily.com/cat ... ope-other/
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Mul on kaitseväe "uus struktuur" praktiliselt valmis. Panen selle lähiaegadel Väeosade alamteemasse üles.

Scoutsrügemendi idee on huvitav. Mina planeerisin "oma" 3. eriotstarbelise brigaadi (formeerida siis Põhja krk asemele) koosseisu:
1.0 Soomusrügement (vs Scoutsrügement) - Jägalas
1.1 Rüg. staap
1.2. Rüg. staabi- ja tagalakompanii (kaader)
1.3. Scoutspataljon (kaader) jalaväe lahingumasinatel, kuni 45 masinat pataljonis, Marder 1A3
1.3.1 A-kompanii
1.3.2 B-kompanii
1.3.3 C-kompanii (ajateenijad?)
1.3.4 Lahingutoetuskompanii
1.3.5 Staabi- ja teeninduskompanii
1.4. Tankipataljon - kuni 35 lahingutanki SA, Leo 2A4
1.4.1 Staabi- ja teeninduskompanii, sh lahingutoetusrühmade osad (50%).
1.4.2 Tankikompanii RA 2 tankirühmaga ja juhtimisrühmaga. 7-8 masinat.
1.5. Raketiheitjate pataljon või üksikpatarei - RM-70/BM-21
2.0 Üksik-vahipataljon - Tallinn Rahumäe
2.1 A-sp-kompanii
2.2 B-sp-kompanii
2.3 Staabi- ja teeninduskompanii
2.4 Üksik sp-rühm (kaader)
3.0 Lahinguteenindustoetuse pataljon (ainult Maaväe brigaadidele tagalaüksuste õpetamiseks, muud logistikaosad viia sealt kitsikusest Paldiskisse Scoutsi asemele) - Tallinn Marja
3.1 Brigaadi Ltt pataljonis ette nähtud kompaniid... (kõik komplekteeritud 30-50%)
3.2 Õppekompanii

Tahaks lisada, et üldjoontes olen ma Kapten Trummi eelnenud postitusega nõus. Küsimus on ainult võib-olla taktikas ja väljaõppeteemades.
KL üks väljaõppe osa peab olema sissindus ja iga maleva lahingkompanii (kompanii lahingugrupp) peab olema võimeline transformeeruma üksikuteks tugevdatud (sissi-)rühmadeks.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10222
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Selle aasta kaitseotstarbelised kulutused

Postitus Postitas Kilo Tango »

Sellel aastal olid asjalood nii:
Kaitseväe kogueelarve oli 4 910 127 300 EEK
Sellest:
1. Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (ü) 988 263 000 EEK
2. Kaitseliit sai 341 345 600 EEK
3. Kaitseotstarbeline varustus Kaitsemin-i eelarvest 585 167 493 EEK
4. Kaitseotstarbeline varustus Kaitseväe eelarvest 448 366 600 EEK

Nii palju kui mina aru olen saanud, lähevad Kaitsemin-i eelarvest eraldised uue relvastuse hankeks ning Kaitseväe eelarvest eraldised hoolduseks jms. jooksvateks kuludeks

Kas keegi teab, mis sinna kulunumbrite sisse täpsemalt läks. Kui suure osa sellest kaabivad miinpaadid ja kui suure osa võtab õhutõrjerakettide hange.
kert122
Liige
Postitusi: 624
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

Kapten Trumm kirjutas:Mina ei saa sellest kaitselaengute ja külgmiinide jutust ausalt öelda aru. Need asjad, nii jalaväe vastased kui soomuse vastased kumulatiivkülgmiinid on ju Kaitseväes relvastuses ja nendele tehakse ka reaalselt väljaõpet. Olen ka ise nii ühte kui ka teist puu külge monteerinud. Millest see jutt, et neid on hirmsasti tarvis? Nad on ju olemas- kas mõned mehed arendavad teemat 10 aasta taguste teadmiste põhjal või?

Mõlemad on nöörist initsieeritavad ja mingi jammeriga pole seal midagi teha. Nöörist initsieeritava asjaga saab ka väga edukalt igasugu lõkse teha (lihtsalt jutu peale, et me ei saa teha kontrollimata miinivälju).

Samamoodi võid siduda puu külge AT-4, maskeerida selle ära ja panna seda päästma üle tee jooksva traadi.

Miks need asjad pole massiliselt KL käes? Minumeelest ei möödu naljalt ühtegi aastat, mil poleks mingit KL-ga seotud relvaskandaali. Kord kaob mingil õppeväljal rakett, siis kaob terve soomuk, siis avastatakse mõne mehe kodust selline arsenal, nagu olesk Rambo kevadpealetungiks valmistunud. Seepärast ei antagi, praegust kultuuritaset arvestades on selge lagi AK-4 kodus ja sedagi vaid usaldusväärsetel meestel.

ai saatana, millest arusaamatus, asi on selles et mingit hävituslennukeid ei jaksata osta niikuinii, miinidest käib rahakott üle vast, ja need on ju ainukesed vidinad millega suudaksime midagi siin aeglustada ja need ei vaja mingit erilist inimressursi.

KL- kaitseliitlasi on palju, mõni on lammas ,juhtub igasuguseid asju, kas kaitsejõududes ei ole skandaale? see et lai maailm sellest ei kuule, ei tähenda et neid pole, või kuidas?
paraadil näeme, raisk
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Mis puutub selle Max Boot´i kirjatükki, siis tore muidugi lugeda ja palju asjalikku, kuid ma ei usu, et ta oleks lisaks poliitikale ka eriline sõjanduse spetsialist ja teaks piisavalt relvadest-taktikatest.
Võib-olla ka keegi kaminast veenist teda igaks juhuks enne selle artikli kirjutamist, et tanke ja lennukeid (miks just neid on toonitatud?) me ei tahaks muretseda ja see oleks mingite eesti militaristide äärmuslaste teema.

Keegi polegi mõelnud kunagi kaitseväest-kaitseliidust tankiarmeed teha, kuid kõik väeliigid tuleks siiski täisväärtuslikus armees algatada. Granaadiheitjate ja stingeritega on ka üht-teist teha, kuid kaitsetutel veoautodel armeed ootab liikuva iseloomuga lahingus peatselt häving. Seda näitas Gruusia.
Max Booti kirjatykis on palju olulist:

1. Ei tohi loota, et NATO, USA, võik üldse keegi tottaks kohe appi kui Venemaa tungib näiteks Eesti kallale;

2. PEAB olema suurde reservi põhinev territoriaalkaitse - palgaarmee ei kõlba karu p:gi;

3. Õhutõrje - nende "stingeritega" on vaja esiteks olla korras - alles siis mõelda mingite tankidele ja lennukitele.

Tahaks loota, et kodanik Ligi loeks selle kirjatüki hoolega läbi.

----------

Tasub võtta arvesse ka see, et Goergial oli parasjaku tanke, soomukeid, liikursuurtükke, lennukeid, jne. - aga väike palgaarmee. Ja Georgia sai haledalt lüüa, sest polnud "kaitselaenguid" ega sisse kasutama neid - ega polnud ka dubleerivaid sidesüsteeme sellele hyperkallile Harris-sidele.

Ma olen rõõmus sellest, et need kaitselaengud ja "stingerid" hakkavad tasapisi vähem ja vähem vastustust saama. Läheks veel tegudeni välja.

Ausalt öeldes mind vihastab väga, et Eesti ei valmista ise neid väga odavaid külgmiine (väljaarvatud mis põlve otsas tehakse), suundkildmiine ja distantslõhkeseadmeid. See pole üldse rahaküsimus - paistab, et keegi tähtis putukas lihtsalt ei taha, et Eestit kaitstakse Vene rünnaku eest. Palun vabandust.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Mina ei saa sellest kaitselaengute ja külgmiinide jutust ausalt öelda aru. Need asjad, nii jalaväe vastased kui soomuse vastased kumulatiivkülgmiinid on ju Kaitseväes relvastuses ja nendele tehakse ka reaalselt väljaõpet. Olen ka ise nii ühte kui ka teist puu külge monteerinud. Millest see jutt, et neid on hirmsasti tarvis? Nad on ju olemas- kas mõned mehed arendavad teemat 10 aasta taguste teadmiste põhjal või?
On relvastuses väike partii Rootsist saadud. Kas ma ütlen veel kuhu need on ladustatud nii, et neid pole enam olemas kui oleks vaja.

Ma tean täpselt millised need on. See tõmbesütik tähendab, et selle miini õhkija peab olema väga lähedal seda miini - tal pole kuhugi minna kui kolonn annab igale poole tult igast torust ja kohe hakkab kammima teeääri. Aga kui kasutatakse distantslõhkeseadmeid - ja/või juba rahuajal sügavale maa sisse paigaldatud juhtmeid (traati) - nii õhkija saa olla kas või poole kilomeetri kaugusel vaenlasest ja tal pole mingit häda saada elus ja tervena ehitama järgmist varitsust.

Kui varitsus ehitatakse distantslõhkeseadmetega nii selle saa ehitada väga kiiresti ja ohutult.

Ma olen õpetanud ka Eesti kadette tegema varitsusi nendega - aga ...

Minu arvates Eestil on mingi kuradi NATO-sündroom. Kohe kui oli teada, et varsti Eesti saa NATOsse kadus kõik tahtmine kaitsta Eestit - oodatakse, et NATO selle teeb ja pole enam vaja ise pingutada. Noh, ilmselt see poole sajandi pikkune vene okupatsioon oli väga mõnus. Vabandan väga.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline