Lahingukool

[Toddie]

Tekkis ühel kenal päeval minul üks uitmõte. Tulevikus võiks Lahingukoolil olla lisaks vanemallohvitseride ja reservohvitseride väljaõpetamisele ka mingi kursus, mis annaks keskerihariduse põhihariduse baasilt. St oleks võimalik anda Lahingukoolis sõjaline keskeri haridus nendele, kes lähevad sinna kursusele põhiharidusega olles samal ajal läbinud ka ajateenistuse. Selle kursuse voorus oleks, see et saaks võtta rohkem põhiharidusega poisse ajateenistusse (ja neid meil jätkub) ning lahendada kaks probleemi korraga. Esiteks, neile poistele anda keskeri haridus, mis oleks neile kasulik ja mis oleks võrdne kõikidest kutsekates saadava keskeharidusega. Teiseks, oleks võimalik peale selle kursuse lõpetamist võtta poiss Kaitseväkke tööle, kui aga soovi on (umbes nagu praegu sõjakoolis, lõpetad kooli, sul on kõrgharidus, töökoht ja auaste). Selle kursuse lõpetajal võiks olla näiteks vanemseersandi või nooremveebli auaste, keskeri haridus ning garanteeritud töökoht Kaitseväes rühmavanema või mõne muu ametikoha peal.

[ivanorav]

Mõte on hea,aga lihtsam oleks Võru kutsehariduskeskuse juurde midagi sellist militaareriala teha,sest keskhariduse saamiseks peaks õpetajaid rohkem palkama kui on õpilasi.
Siiamaani ei ole veel kellelegi keskhariduse saamiseks takistusi tehtud.
Kui ajateenistusse tulnud noormehel on siiamaani keskharidus omandamata ja kas see on siis nii kindel,et ta kindlasti lahingukoolis suudab-tahab-saab ta selle omandatud?

[Toddie]

Minu mõte seisneb selles, et oleks üks uus eriala juures, kuidas kutseharidust omanda. Seda esiteks. Teiseks, ei ole poolt, et kutsehariduskeskuse juurde midagi militaarset teha. Kutsekool ei ole lahingukool, puuduvad sõjaväelised traditsioonid ning vastav distsipliin. Ja juriidiliselt on suht raske ühel kutsekoolil järsku hakata välja andma lõpetajatele auastmeid.

[Lemet]

Keskhariduse tavakoolis saab mitme aastaga? Kesk-eriharidus eeldab siis nii keskhariduse kui erihariduse andmist, mis peaks veelgi rohkem aega võtma. Pikalt siis need kursused käima peaksid? Isegi õppimise maksimaalse kontsentreerimise puhul.

[ivanorav]

Ega Tartus ka ei ole traditsioone ega kasarmuid.

[Toddie]

Ma arvan, et 4 aastaga, saaks kõik ära teha ja õpe ei oleks liigselt kontsentreeritud kui õppekava vastavalt kohendada, st eemaldada sealt mõttetud ained ja õpe läbi viia kaitseväe määrustikuga ette nähtud korras st kord nagu lahingukooli teistelgi kursustel.

[hummel]

Suhteliselt mõttetu on hakata andma kutseharidust nooremallohvitseriks saamiseks ja põhihariduse baasil. Milleks või kellele seda vaja peaks olema? Kaitsevägi pole üldharidus- ega sotsiaalasutus ja seeruks peaksid saama parimad, mitte lihtsalt pikalt koolis käinud. Ja parim valik on ajateenistuses SBK jooksul. 2 kuuga on üldiselt selge, kellest saab mida. Põhiharidusega NAK-kõlbulikke on üldiselt väga vähe.
Lisaks oleks sellise "kutsekooli" käimapanek organisatoorselt üsna keeruline ülesanne teiste, hetkel palju olulisemate, niigi keerukate ülesannete taustal.

Keegi ei keela muide peale põhikooli lõpetamist asuda suvalisse kutsekooli, saada kätte kesk-eri ja seejärel omandada ajateenistuses nooremallohvitseri auaste. Seda viimast muidugi juhul, kui isend üldse on väärt allohvitseriks saama eksole. Kutsekoolis saadud teadmised ja kogemused võivad ajateenistuses allohvitserina samuti kasuks tulla.

9-11 klassi haridusega mehe laeks on üldiselt kpr (srs 1. asetäitja) ja neid on võetud aega teenima küll. Kui juba niipalju pole välja vedanud (on see siis rumalusest või laiskusest), et kesk või kesk-eri tsiviilis kuidagi kätte saada, ei ole sellisel tüübil tänapäeval üldjuhul teed ka armees inimesi juhtima.
Nooremallohvitseri/jaoülema koht ei ole miski auamet, vaid teatud sõjalis-metoodilis-pedagoogilistel põhjustel keerukamaid juhiülesandeid allüksuses üldse.

Tegelikult ma suhtun teatud umbusuga ka KL baasil koolitatud seersantidesse, kes pole ajateenistuses olnud. Siin muidugi tuleb teha veel lähiaastatel mööndusi u 30+ a vanustele isikutele, kes mingitel põhjustel ei ole omal ajal Eestis või ka NA-s aega teenida saanud, kuid on end militaarselt tõestanud.

Kutsekates võiks muidugi olla sõjaline algõpetus, ehk riigikaitseõpetus ja seda võiksid südamerahuga anda ajateenistuse läbinud seersandid-õpetajad. Saaksid kindlasti hakkama ja vast paremini ning elulähedasemaltki, kui näiteks miskid isetahtliku reservohvitseri haridusega ohvitserid, kes pole ise kaitseväes teeninud.

[jackpuuk]

Mulle ja eks paljudele teistele on silma jäänud Venemaa projekt, kus korjatakse tänavalapsed pmst. sõjaväkke, kas poleks ka Eestis selline asi mõeldav, see oleks ju parem, korraliku isamaalise kasvatusega väljaõppinud sõdurid. Igatahes on see etem, kui mingid tegelased, kellele ainult vangimaja koidab. See ei käi selle teema alla, võibolla oleks pidanud eraldi teema hoopiski. Aga minu nägemuses selles midagi oleks. Sellega kaasnevad muidugi teatud probleemid, et ei kukuks välja nagu ameeriklastel Vietnami ja Korea meestega. See on muidugi riigi teema juba, aga mis mõtlete teie nende asjade kohta? Muidugi ei tohiks neid kasvatada venemaa kombel, nemad kasvatavad killereid.

[Lupus]

KL baasil tulnud seersandid on huvitav teema:-) Ma ei ütle ,et sealt tulevad kõik pidurid ja tainad. ON väga tublisid ja võimekaid . Aga paraku on suurem osa selliseid kes lähevad sinna ainult sellepärast , et kaks triipu on vormil nii seksikad. Jao juhtimisel on nad paraku 0!

[Toddie]

Minu idee langeb jackpuugi omaga kokku. Me võiks läbi analoogse Lahingukooli kursuse avada lihtsalt ühe võimaluse, kuidas inimestele haridust anda ja samal ajal oleks sellest ka riigile kasu. Kindlasti oleks sellest rohkem kasu kui kahju ja kui korralikult promo teha, oleks ka tahtjaid.

[jackpuuk]

Promo polegi vaja, piisab, kui lastekaitse inspektorid tegeleksid sellise asjaga, ropp ja ränkraske töö jääks kaadri osaks

[Toddie]

Aga miks mitte. Kui sellisel kursusel oleks kord majas, siis oleks see alternatiiviks suvalistele kutsekatele, kus miinimumpingutusega ka suvalised pätid oma keskeri kätte saavad. Selliselt kursuselt ei tuleks 4 aasta järel välja mitte pätid, aga korralikult kasvatatud ja haritud kodanikud, kellel on soovi korral edasi ka Kaitseväes tulevikku ja riigikaitseline haridus juba maast madalast sisse harjutatud.