Uued relvasüsteemid EKV-le

[kaur3]

Kpt Trummile lihtsalt meeldetuletamiseks.

Eesti kaitseväelased võitlevad maailma parimate relvadega

Kaitseväele Saksamaalt läkitatud 1500 kuulipildujat on esimene Eestile osutatud relvaabi, mis vastab maailma tipptasemele.

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... udised.htm

[Pärtel]

tsiviilkaitse on tõesti süsteem, mida peaks taaslooma. mäletan ise mingist 1985-86 aastast, kui kogu meie linn tehti öösel pimedaks ja lasti õhuhäiret. lisaks sai kooli ajal mitmeid kordi harjutatud evakuatsioone. lisaks oli näiteks meie koolil piisav varu gaasitorbikute näol. praegusel ajal see kõik puudub. võib vaid ette kujutada, mis juhtub siis, kui üks võõramaa lennuk üle lendaks ja ühe pommikese maha pillaks. kõigepealt jooksevad osa rahvast auku vaatama ja teine pead laiali otsas niisama ringi. on küll harjutatud ühistegevusi tulekahjude puhul, aga ka siis on näha olnud, et osa rahvast naerab selle peale ja ei kuula käsklusi. 1 kord kolme aasta jooksul sellist õppust harjutades ei jää muidugi midagi meelde ning asi teeb rohkem nalja, aga siis tuleks neid harjutuskordi tihendada. lisaks teadsin omal ajal (õigupoolest on siiani meeles), millise maja keldrisse pidin ma koolist välja joostes peitu pugema. oli olemas oma teavitussüsteem jm. see kõik tuleks kindlasti taastada.

[Kapten Trumm]

Kpt Trummile lihtsalt meeldetuletamiseks.

Eesti kaitseväelased võitlevad maailma parimate relvadega

Kaitseväele Saksamaalt läkitatud 1500 kuulipildujat on esimene Eestile osutatud relvaabi, mis vastab maailma tipptasemele.

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... udised.htm

Tutt-uued 1992 aastal ?

Neil pritsidel, mida tassida on tulnud, on peale pressitud aastaarvud kõikunud küll 1970ndate kandis

[Lupus]

Ma ei tea Trumm palju sul neid tassida on tulnud. Endal on MG-3 piisavalt palju tegemist olnud. Olen tassinud ja lasknud nii vanu kui ka täiesti tutikaid . Olen neid tehase pakendist välja koukinud . Valmistamis aasta on kõikidel uutel olnud 1992! Ja trummel salved on MG - 3 ka täitsa olemas. Kahjuks KL need vist ei jõudnud.

[urmo25]

Ma ei tea Trumm palju sul neid tassida on tulnud. Endal on MG-3 piisavalt palju tegemist olnud. Olen tassinud ja lasknud nii vanu kui ka täiesti tutikaid . Olen neid tehase pakendist välja koukinud . Valmistamis aasta on kõikidel uutel olnud 1992! Ja trummel salved on MG - 3 ka täitsa olemas. Kahjuks KL need vist ei jõudnud.

meie malevas on mg asemel ksp kasutusel.aga ise olen pohiliselt mg lasknud paldiskis olles ja katte on sattunud igasugu relvi osad on otse pakendist ja moni on nii ara ruunatud,et torkeid on paris tihti.

[Lupus]

Need ära ruunatud mis Paldiskis on need tulevad ju soojadelt maadelt tagasi . Ja seal neid kasutatakse ju päris tihti.
KL malevates nüüd on jah KSP varasemalt olid MG d

[Some]

Jää hakkas liikuma härrased?

===========

Homme allkirjastavad kaitseministeerium ja AS Merko Ehitus Ämari lennubaasi renoveerimistööde ehitushanke, mille maksumus ulatub ligi 700 miljoni kroonini.

http://www.postimees.ee/?id=35552

===========

Kaitseministeerium sõlmis täna Hollandiga lepingu üle 200 erineva veoki ja haagise ostmiseks, mida kasutatakse Eesti kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri varustamiseks.

http://www.postimees.ee/?id=35528

============

Muidugi kommentaarid on vastavad

[A4]

Ei hakanud jää liikuma, jää liigub pidevalt. Nii Ämari lennubaasi arendamine kui ka Saksamaalt ja Hollandist kasutatud liiklusvahendite hankimise programmis on asjad, mis on alguse saanud "rahvavaenlane" Jürgen Ligi aegadel või isegi varem (kuigi ma olen vastu lähenemisele, et riigikaitses on nii kõik edusammud kui ka läbikukkumised ühe konkreetse inimese teene või süü).

Ämari puhul on ehituslepingu allkirjastamine tegelikult ühe pika protsessi eelviimaseks sammuks, millele on eelnenud aastatepikkune töö vastavate projekteerimistingimuste ja projektide endite koostamiseks, NATO-ga raha-asjade üle läbirääkimiseks ning hanke endi läbiviimiseks (mis on samuti ca poole-aastane projekt).

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et kaitseministeeriumis alanud "simmani" valguses võib suure tõenäosusega unustada vähegi salajast sisaldavate relvade või relvasüsteemide ostu.

[Kilo Tango]

Ma arvan, et kaitseministeeriumis alanud "simmani" valguses võib suure tõenäosusega unustada vähegi salajast sisaldavate relvade või relvasüsteemide ostu.

Pigem vastupidi. Kogu Eesti saladustega tegelev ladvik tuulatakse praegu nii läbi, et see on üks kindlamaid kohti saladuste hoidmiseks kogu Euroopas. Loe näiteks seda lugu: http://www.postimees.ee/?id=35639

[Mobutu]

Kui Simm süüdi mõistetakse, siis kuulub vist ka tema vara või osa sellest konfiskeerimisele. Selle raha (pärit siis Venemaalt) peaks kulutama kaitseotstarbeliselt.

[Qtec]

Proovisin teha kokkuvõtva jutu kaasfoorumlaste kommentaaridest, et kujuneks terviklik üldpilt. Kas tundub loogilisena??

STRUKTUUR

Uuele RA/SA koosseisule ülemineku 1. etapi nö vahepealne RA koosseis, mis küll suuruselt (ka kaitse-eelarveliselt) praegusele sarnane, kuid idee ja paigutuse poolest praegusest erinev.
Nagu ka Kunnas, pean mina vajalikuks 2. jv-brig väljaarendamist, 11-kuulist ajateenistust kõigile ning 1 tankipataljoni muretsemist.

Kõige esimene etapp oleks "minu äriplaanis" aga olemasolevate RA üksuste teenistuse ümberkorraldamine kaitseväe RA/SA suurusjärku muutmata. Maaväe väeosi tuleks ümber formeerida nii, et tulemus oleks umbes järgnev:

KIRDE KRK

1. jv-brig staap (Rakvere)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Brig staabile allub otse Kv keskpolügoon ja samuti kontrollib brig staap Sirgala õppevälja kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Viru üksik-jalaväepataljon (Jõhvi)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Pataljon on soomustransportööridel, mis võimaldab koosseisu teatava vähendamise võrreldes tavalise jv-pataljoniga. Jalaväekompaniid on ilma 81mm mp-rühmadeta. Soomukite arv ei tohiks ületada rühmas 3, kompaniis 14, pataljonis 50. Ajateenijate koosseis võiks olla u 550-650.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 1. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid.
### Infrastruktuur vajab täiustamist. Ehitada tuleks 2 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut ja lammutada vana 5-kordne kasarmu (riviplats). Ilmselt tuleb täiustada autopargi ehitisi, et tagada tingimused soomukite hoiuks, remondiks ja hoolduseks.

Lahingutoetusüksuste õpperügement (Tapa)
> Rügemendi staap
Rüg staap on RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest ltt väeosad ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks lähtuvalt linnaku planeeringu eripäradest. Operatiivvõimekuse ebavajalikkus lubab vähendada staabi koosseisu ja tõsta pat staapide op-võimekust.
> Pioneeripataljon
>> A-, B- pion-komp, EOD- komp, stt-komp, pion-kool
Pataljoni pion-kompaniid on korda-mööda poole aasta kaupa õppekompaniid/erialakompaniid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv u 400. Pion-koolis saavad ettevalmistuse ka jalaväepataljonide pion-nooremallohvitserid.
> Õhutõrjepataljon
>> A-, B- õt-patr, stt-patr, õt-kool
Pataljoni õt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa.
> Suurtükiväepataljon
>> A-, B- srt-patr, stt-patr, srtv-kool
Pataljoni srt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate keskmine maksimaalarv on 325. Mõlemas srt-patareis on 2x4 relva. SA formeeritakse pat kaadri baasil 2 jv-brig srt-pataljoni.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur vajab kõige suuremaid täiustusi. Vaja on 3 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut, suurendada söökla läbilaskevõimet ja eeldatavalt tugevdada veevärki. Samuti on vaja juurde mõningaid logistilisi abiehitisi.


LÕUNA KRK

2. jalaväebrigaadi staap (Tartu)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Võru Taara)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Kompaktne jalaväepataljon ajateenijate arvuga 800-900.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid ja täiendatakse brig staapi.
### Infrastruktuur peaks vastama 95% vajadustele ja nõuetele. Märkimisväärseid juurdeehitusi vaja teha ei ole.

NAK KVLK-s (Võru Meegomäe)
Ei kuulu küll Maaväe koosseisu, kuid on maaväe igapäevase väljaõppega seotud.
Kursusel õpiksid jalaväekompaniide tulevased ajateenijad-nooremallohvitserid, moodustades õppekompanii. Võimalik, et ka 120mm miinipildurite õpe oleks kasulik sinna viia õpperühma näol. Pioneeride, luurajate, sidemeeste ja tt-raketsikute õpe peaks jääma vastavatesse erialaväeosadesse.


PÕHJA KRK

3. eriotstarbelise brigaadi staap (Tallinn)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap krk õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Soomusrügement (Jägala)
> Rügemendi staap
Operatiiv- ja administratiivvõimekusega.
> Scoutspataljon
>> A-, B-, C- soom-jv-komp, mp-patr, stt-komp.
Kaadriväeosa jalaväe lahingumasinatel. Kompaniis 11 lahingumasinat, pataljonis 40-45. Isikkoosseis ligikaudu 500-600
> Tankipataljon
>> Tankikomp, stt-komp
Ajateenijate baasil. Kompaniis SA 10-11 tanki, pataljonis 35-40 tanki, lisaks 3 evak-tanki, 2 pion-tanki, 2 sillatanki, 4 õt-tanki/soomukit. Kokku 46-51 tanki-roomikmasinat RA tankikomp on komplekteeritud 2 tankirühmaga ja juhtimisrühmaga (7-8 tanki). Stt-komp on komplekteeritud 35% ulatuses. RA on kasutuses ka 2 õt-soomukit, 1 sillatank, 1 pion-tank ja 1 evak-tank. Kokku on RA kasutuses 12-14 roomikmasinat-tanki. Ajateenijaid kokku 75-100.
> Raketiheitjate patarei
>> 1. rakh r, tag-r, juht-r
Ajateenijate baasil. Komplekteeritud RA 1 rakh rühmaga (4 raketiheitjat), tag-r ja juht-r komplekteeritud 35%. Kokku 50-75 ajateenijat.
> Soomusvägede kool
Tanki- ja soomusjalaväe nooremallohvitseride, vanemallohvitseride ja nooremohvitseride erialakursused. Samuti masinajuhtide kursused.
> Rügemendi staabi- ja tagalakompanii
Kaadriallüksus väljaõppe ja linnaku administratiivtegevuse üldiseks logistiliseks toetuseks.
### Olemasolev infrastruktuur vajab märkimisväärset renoveerimist ja täiustamist. Juurde on vaja ehitada 2 uut 180-kohalist (Tapa tüüpi) kasarmut – tankistidele ja raketiheitjatele. Samuti sõdurikodu. Hea, kui linnaku ajateenijate ja kaadrisõdurite paiknemisosad oleks eraldatud. Linnaku läheduses tuleb ette valmistada esmased sõidupolügoonid roomikmasinatele. See võib tähendada uue mitme km2 suuruse polügooni asutamist.

Üksik-vahipataljon (Tallinn Rahumäe)
> A-, B- sp-komp, stt-komp, üksik sp-r
Ühte sp-kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv 250-300.
### Infrastruktuur ei vaja märkimisväärseid täiustusi.

Lahinguteenindustoetuse pataljon (Tallinn Marja)
> Trsp-komp, med-komp, rem-komp, lah-varust-komp, õ-komp.
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja tagalaallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse 35-45 % ulatuses. Pooled ajateenijatest on korraga teenimas õ-kompaniis, ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Õppekompanii koosseisus toimub ka NAK, kuhu liituvad eri relvaliikide tagalaallüksuste ajateenijad-nooremallohvitserid. Ajateenijate koguarv 200-250.
Märkus: Muud kv kesksed tagalaüksused viiakse Marjast üle Paldiskisse. Nii soodustatakse logistilist tegevust ja lahendatakse ruumikistikuse probleem.


LÄÄNE KRK

Lääne krk staap (Pärnu)
Kuna Lääne krk territoorimil ei ole võimalik formeerida oma brigaadi, on staap nö rügemendi õigustes, ehk madalamal tasemel, kui brig staabid ja lihtsama ülesehitusega. Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosa ja SA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutused tegelevad ka reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega ja staap kontrollib õppeväljade kasutamist.

Pärnu õppepataljon (Pärnu)
> Pataljoni staap
Pat staap on põhiliselt RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest linnaku allüksused ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks. Operatiivvõimekuse puudumine lubab vähendada staabi koosseisu.
> Si-komp, lu-komp, tt-komp, õ-komp
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja toetusallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis, mille alluvuses toimub ka NAK. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse u 35-50 % ulatuses. Kokku on teenistuses 175-225 ajateenijat, neist pooled õppekompaniis. Ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Jalaväepataljonide lu-, tt- ja si nooremallohvitserid saavad samuti koolituse antud pataljonis. Sinna liituvad eeldatavalt ka üksikud muude relvaliikide si- nooremallohvitserid.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur ei vaja esialgu märkimisväärseid täiustusi. Samuti ei ole vaja antud allüksute õppeks eriliste nõudmistega suurt polügooni.


ÕPPEKORRALDUS

Ajateenistus on mõeldud 11-kuusena, kuid praeguse pornograafia süsteemis toimiks struktuur samuti. Ajateenistusse võtmine toimuks 2 lendu aastas. Juulis võiksid õppetsükliga alustada kergejalaväelased kuperjanovis ja jaanuaris soomusjalaväelased Viru pataljonis ning soomusrügemendi ajateenijad. Ülejäänud väeosades toimub teenistusse võtmine mõlemal ajal.
Juulis teenistusse võetutele koondõppus Kevadtorm maikuus, jaanuaris teenistusse võetutele Sügistorm novembris. Brig staabid saavad suurõppustel teineteise vastu sõdida, korda-mööda reaalseid üksusi omades. Scoutspat saab toetada rohelisi mõlemal õppusel ja novembris lisanduvad ka tanki- ja rakh rühm. Rohelisi saavad teatud määral toetada ka samal ajal teise brigaadi NAK erialakursust läbivad ajateenijad ning muidugi KL.
Soomustatud üksuste õppe kulminatsioon on jäetud meelega novembrisse, sest siis on maapind tugevam ja põllutööd lõpetatud.
Reservväelaste õppused põhiliselt juunis ja detsembris, kui pea pooled ajateenijad on just reservi arvatud.

Traditsioonist niipalju, et brigaadid peaksid olema vastavate ennesõjaaegsete EW diviiside õigusjärglased ja soomusrügement auto-tanki rügemendi õigusjärglane.

Kui iga aasta läbib ajateenistuse vaid 25% meeskodanikest, siis hästi koolitatud reserv jääb üsna niruks. Kui suudaksime tänase 2500 ajateenija asemel koolitada välja aastas 3500, oleks juba tubli edasiminek.
Aga seda arvukust ei saa suurendada ajateenistuse aega poole võrra lühendades ega ka olemasolevaid RA üksusi ebaloomulikult üle paisutades.
Kui me suudaksime lähiajal ajateenistusest läbi lasta ligi poole keskmisest aastakäigust, oleks tegemist väga suure eduga.

Eesmärgiks tuleks pikas perspektiivis vist siiski võtta, et valdav enamus (vähemalt 80%) teenistuskõlblikke poisse läbiks ka ajateenistuse e. u. 8000 poissi aastas. Seda vist 2-e brigaadi ei suru kuidagi ära ning ka 3-ga läheb veidi kitsaks.

... meil kaitseväes natukene levimas ebaterve suhtumine kaadrikaitseväelaste roteeriumisse. Normaalne oleks see (eriti Eesti-suguses väikeriigis), et kaadrikaitseväelane teenib seal, kuhu teda parajasti suunatakse - kui vaja, siis Võrru kompaniiülemaks, kui tarvis, siis Tallinnasse staabitööle. Loomulikult on see ebamugav, kuid see on asi, millega inimesed peaksid arvestama, kui nad elukutselise kaitseväelase elukutse valivad ja tegevteenistuslepingule alla kirjutavad.


TSIVIILKAITSE

Üks oluline "relvasüsteem" on ka tsiviilkaitse. Seda võib minna vaja isegi suurema tõenäosusega kui hävitajaid või tanke.

Ajada seda teemat alarahastatud ja alamehitatud päästeameti või korraliku vastava ettevalmistuse/alarahastatud KL kraesse on ka nagu totter. Samuti omavalitsuse kraesse.

Küsimus on

a) tervikliku hoiatussüsteemi loomises - omavahel lingitud õhuvaatluskeskus - laual asuv punane häirenupp - nupu vajutuse peale üürgama hakkavad õhuhäiresireenid/eetrisse minevad erakorralised teadaadned. Lisaks on tarvis radareid või linke vastavate NATO radaritega, mis suudavad avastada ballistiliste rakettide starte siia suunas.
b) elementaarse varjendite/isikukaitse vahendite süsteemi loomises (varjendite arvelevõtmine, elanike koolitus, jaotatavad materjalid jne).
c) evakuatsiooniskeemid ja -plaanid hädaolukordade tekkeks (nt Suur-Tallinnas madistamiseks tuleks enamik Tallinna elanikkonnast (400 000 inimest) evakueerida või nende kaotused ja saatus saab olema sama, mis Berliinis 1945.

Ilma toimiva tsiviilkaitseta on elanikkonna kaotused kohutavad. See külvab allaandmise meeleolulisid ja tingib surve poliitikutele õudus lõpetada allaandmise teel (kuigi armee peaks veel vastu).

Mina olen sellist asja koolis õppinud - häiresignaalid, varjumine, varjendite ehitamine, hoonete varjeks kohandamine, massihävitusrelvade liigid ja kahjustusomadused jne.

Tegelikult on see suhteliselt odav nali võrreldes nt õhutõrjega ja palju sellest tehakse ära vaid paberil- nt evakuatsiooniplaanid või staabiõppuste faasis. Reaalselt peaks sellega tegelema Kaitseliit, kellele tuleb vastav papp ette näha.

RELVASTUS

jalaväele ratassoomukite hankimine on mõnes mõttes palju lihtsam ettevõtmine. Neid kannatab hankida juba brigaadi jagu - pataljoniga pole midagi teha. Läänest kasutatud ratassoomukeid pole saada, sest neil on endalgi vaja. Moodsad masinad maksavad aga hingehinda - u 10+ milj EEK tk, mis teeks 150 transportööri hinnaks 1,5 miljardit = utoopia.
Minu promo on suunatud ukrainlaste BTR-4 -le. Mitte, et ma oleks nagu ukraina fänn, vaid ma lihtsalt ei näe hetkel teist taskukohast lahendust. Vene BTR-80 on läinud kaubaks vist hinnaga 2,5-3 milj EEK tk ja ma usun, et ka uus BTR-4 ei ole eriti kallim, kui 3-4 milj EEK - uue taktikalise lääne veoauto hind. BTR-4 oleks võimalik ilmselt varustada nii, et vastab hädapäraselt NATO standardile ja ära jätta kallis (+ vene moona peal) tornimoodul. Kui vaja, võime kodumaal pärast Pasi, Unimogi või MANi tüüpi kp-torne ehitada. 500-600 miljonit brigaadi soomukite eest oleks rahaliselt vast meie võimete piir.

Lähiperspektiiv (ca. 2 a.)
1. TT miinivõimekus koos võimega kiiresti luua miinivälju maksumusega ca. 50 mil EEK (mida iganes selle raha eest saab. Miinidele ei raatsi rohkem kulutada)
2. .50 kaliibriga tehnikavastased snaiperrelvad (ca. 300 tk. hinnaga ca 70 000 EEK/tk ehk kokku 24 mil. - .50 cal moon on meil juba olemas) - mingi osa nendest on praeguseks ilmselgelt vist kasutusele võetud
3. Suure laskeulatusega kaugtule võimekusega LOAL (lock-on-after-launch) tankitõrje raketid Spike-ER (maksumus 220 000 EEK/tk - 300 tk= 66 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel 10 mil. e. kokku 76 mil.). Spike-ER-i saab kasutada ka rannakaitseks
4. Intelligentset 155mm TT moona FH70-ele näit. BONUS või SMART 155 (hinnanguline maksumus 500 000 EEK/tk - 300 tk=150 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel ca. 20 mil. e. kokku 170 mil EEK
5. Lasu parameerite arvestuse kompuutrid kaugtule relvadele (educated guess - 100 000 EEK/tk x 211 tk.=21,1 mil;
6. IFV jalaväe kiireks liigutamiseks näiteks 50 Marderit hinnaga ca. 5 mil EEK/tk (laest võetud hind) maksumusega 250 mil EEK jagatuna kahe aasta peale = 125 mil aastas - BTR-4 oleks arvatavasti tõsiselt võetavaks alternatiiviks või vastupidi
7. Piranha-3 soomustransportööre hinnaga 12 mil EEK/tk. - 30 tk. =373mil jagatuna kahe aasta peale on 186,5 mil EEK aastas
8. Wiesel 2 tankette 30 tükki (mix APC-dest, med. sõidukitest, miinpildujaga masinatest jm. eriotstarbelistest masinatest) 8 mil/tk = 240 mil jagatuna kahe aasta peale= 120 mil.
9. Penguin-2 vms. laevavastane rakett: 20 raketti ca. 11 mil EEK/tk.= 220 mil. Autodele paigutamine, laskeseadmed jms. lisab veel juurde ca. 20 mil. e. 220 mil EEK
10. 100 Milanit vms. manpads-i. Hinnaga ca. 170 mil. koos launcheritega


KOKKU ca. 1,16 mlrd EEK Tehtav 2009 aasta jooksul. Selle eest me saame teoreetilise võimekuse hävitada kaugtulega 900 vastase tanki (BONUS-e 2 laengut mürsus x 300 mürsku=600 laengut + 300 Spike-ER-i). Pluss võimekuse peatada vastase IFV-dega tugevdatud varustuse kolonnid, hoida ära dessantlaevade maabumised ning kaitsta oma üksusi lähirünnakute eest vastase õhuväe poolt.
Arvestada tuleb sellega, et lisaks hankekuludele toob see EKV-le kaasa suuremad hoiu-, haldus- ja väljaõppekulud, mis lühikeses perspektiivis moodustavad ca. 50% hanke hinnast, kuid pikas perspektiivis (kogu relvaliigi elutsükli jooksul) on kokku ca. 4 korda kulukam kui relvasüsteem ise.

Pikem perspektiiv (ca. 10 a.)
1. Hävitajad 12 tk. ca. 700 mil EEK tk. koos relvastusega. Hanke kulude hajutamisega üle 15 aasta = 400 mil. EEK aastas. Lisandub hoolduse- ja väljaõppe kulu ca. 200 mil. aastas
2. Liikursuurtükid ATMOS-2000 24 tk ca. 16 mil EEK tk. Hanke kulud hajutamisega üle 4 aasta =96 mil EEK aastas
3. MBT Leo4 ca. 17 mil EEK/tk koos uuendusega Leo5 standardile 40 tk hajutatuna 4 aasta peale = 170 mil EEK aastas
4. 155mm suurtükid M-198 7 mil EEK tk, 24 tk=168 mil EEK hajutatuna üle 2 aasta = 95 mil

Ehk siis iga-aastane lisakoormus eelarvele nendelt relvahangetelt KOKKU 0,961mlrd EEK (aastas).

Kirjutan siis siia väikese selgituse kah juurde.
Anno 2009 saab Eestil olema eelarves relvaostudeks 1,5-2 mlrd EEK raha. Järgmistel aastatel see summa pisitasa väheneb, kuna juurde hangitavad relvasüsteemid suurendavad haldus-, hooldus ja väljaõppekulusid kiiremini kui SKP kasv kaitse-eelarvet.

Aga nüüd punkthaaval. Kõigepealt lähiperspektiivi hanked:
1. TT miinivõimekuse loomine. Vajalik eelkõige aja võitmiseks. Igasugused miinitakistused jms. lõksud ei peata tankikolonne pikaks ajaks, kuid nad viivitavad liikumist ning juba oht miiniväljade olemasoluks muudab tankiväed ettevaatlikumaks. Sama kehtib suundlaenguga külgmiinide jms. juhitavate miinide kohta. Aeglustamise eesmärk on oma vägedele (mis on vähem mobiilsed kui VF väed) ümberpaiknemise võimaldamine ning TT töö lihtsustamine
2. Pooletollised snaiperrelvad. Ma ei tea, kas EKV suudab välja õpetada ja tasemel hoida 300 sellise relva kasutajat, kuid see oleks hädavajalik. Kuna EKV jaoks on rünnaku korral eluliselt oluline suruda tagasi varustuskolonnide ja IFV-de liikumine, on sellise relva kasutamine suurtes kogustes hädavajalik. CG seda ei asenda, kuna kustavi laskeulatus on väiksem ning vähegi adekvaatse laskude arvu juures on gustav koos moonaga kordi raskem.
3. Suure laskeulatusega LOAL TT raketid. Spike-ER on kasutatav nii TT kui rannakaitse eesmärgil. Kaugtule TT võime on vajalik selleks, et see vähendab oluliselt vastutule riski, võimaldab anda TT tuld jalaväel, kes muidu jääks liikuva kolonni tabamiseks hiljaks ning tõstab oma vägede moraali ja mõjub rusuvalt vastasele
4. Intelligentset 155mm TT moona on vaja eelkõige samadel põhjustel, miks jalaväe kaugtule TT rakette. Lisaks on selle hankimine vajalik suurtükiväe enesekaitse jaoks.
5. Ballistikakompuutrite vajadus tuleneb sellest, et suurtükivägi peab lahinguolukorras tihti positsioone vahetama, mistõttu on vaja kiiresti saada värsked lasu parameetrid värsketele märklaudadele. Joonlaua ja nillimeeterpaberi meetod on selleks liiga aeglane isegi kogenud kätes.
6. IFV on vajalik selleks, et muuta meie suhteliselt vähemobiilset jalaväge vähegi mobiilsemaks. Roomikutel selle jaoks, et oleks tagatud võime vahetada positsioone ka siis kui ainus tee viib läbi raskesti läbitava maastiku. Samuti on IFV-dega hea rünnata vastase kolonne, kuna BMP-d on nõrgalt soomustatud ning korraliku toruga varustatud IFV-st on tuletoetusel palju abi.
7. Soomustransportööride vajadust on juba põhjendatud ja sellel eraldi ei peatuks
8. Wieselite kasutamise mõte seisneb nende väiksuses, kiiruses ja läbivusvõimes. Peamine eesmärk oleks anda med. tuge halvasti ligipääsetavatel positsioonidel, kaitsta operatsioonide juhte, tagada kiire miinipildujatugi ning vbl kanda ka õhutõrjerelvastust (ja miks ka mitte eelpoolmainitud Spike-ER-e)
9. Penguing-2 annab oma laskeulatuse tõttu (34 km) oluliselt suurema võimaluse laeva pihta tulistada kui Spike-ER. Lisaks on Ämari lähimast võimalikust tungipunktist merele, kuhu saab ÕT võimekusega laeva parkida vaid ca. 15km kaugusel. Penguini oht suudaks need laevad tõrjuda ca. 60 km kaugusele (Pakri poolsaare tipust 35 km.)
10. Manpadside vajadusest on Juhani palju rääkinud. Praegune hange on lihtsalt liiga õhuke EKV vajaduste jaoks. Kas see saab tingimata olema Milan või hoopis Stinger sõltub konkreetse hankekonkursi tulemustest, kuid arvestasin Milani hindadega, mis on kallimad kui Stingeril.

Pikem perspektiiv.
1. Hävitajate vajaduse üle on väga pikalt vaieldud. Fakt on ikkagi see, et kui Eesti üldse soovib loota mingit tõsist heidutust pakkuda on hävitajate olemasolu hädavajalik. Üks Gruusia kiire kaotuse olulisi põhjuseid oli samuti hävitajate puudumine. Hävitajaid ei saa asendada mitte mingid maapealsed õhutõrjesüsteemid. Lisaks on hävitajate taktikaline võimekus palju laiem kui õhutõrje.
2. Liikursuurtükid. Panin sinna Atmose hinna, kuna see oli ainus, mis ma suutsin leida. Tegelikkuses tuleb eelistada soomustatud varianti, et diversiooniüksused ei saaks suurtükiväge kahjutuks teha. Ehk siis kuna meil on võimalik hankida vaid ratastel soomustatud liikursuurtükke tuleb nende hind kindlasti ca. poole kallim. Variante siin eriti palju ei ole - ZANA, Archer ja G6. Kõik muud on nö. pehmed positsioonid. Liikursuurtükkide vajadus tuleneb tõsiasjast, et vastase manöövritele ja vastutulele reageerimine eeldab suuremat liikuvust ja kiiremat reageerimisvõimet kui mistahes järelveetava süsteemiga on võimalik saavutada.
3. MBT vajalikkusest on samuti palju räägitud, kuid mina näen sellel peamise rollina vasturünnakute sooritamist vastase hõivatud positsioonidele.
4. 155mm liikursuurtükke tuleks juurde hankida lihtsalt selle tõttu, et meil on neid liiga vähe. FH-70-t sellise hinnaga, millega me need 24 kunagi saime (7 mil € kogu ports), ei õnnestu enam iial hankida.

[kuido20]

Proovisin teha kokkuvõtva jutu kaasfoorumlaste kommentaaridest, et kujuneks terviklik üldpilt. Kas tundub loogilisena??

Aga nüüd punkthaaval. Kõigepealt lähiperspektiivi hanked:
5. Ballistikakompuutrite vajadus tuleneb sellest, et suurtükivägi peab lahinguolukorras tihti positsioone vahetama, mistõttu on vaja kiiresti saada värsked lasu parameetrid värsketele märklaudadele. Joonlaua ja nillimeeterpaberi meetod on selleks liiga aeglane isegi kogenud kätes.

"Ballistikakaompuutri" annab teha ka pihuarvuti baasil Eestis.
Üks programm, mis saab pihuarvutisse laadida.

[Kilo Tango]

Proovisin teha kokkuvõtva jutu kaasfoorumlaste kommentaaridest, et kujuneks terviklik üldpilt. Kas tundub loogilisena??

Aga nüüd punkthaaval. Kõigepealt lähiperspektiivi hanked:
5. Ballistikakompuutrite vajadus tuleneb sellest, et suurtükivägi peab lahinguolukorras tihti positsioone vahetama, mistõttu on vaja kiiresti saada värsked lasu parameetrid värsketele märklaudadele. Joonlaua ja nillimeeterpaberi meetod on selleks liiga aeglane isegi kogenud kätes.

"Ballistikakaompuutri" annab teha ka pihuarvuti baasil Eestis.
Üks programm, mis saab pihuarvutisse laadida.

Kindlasti saab, kuid sedalaadi asjade puhul on tark arvestada nö. "worst case" stsenaariumiga, mis tähendab seda, et näiteks mingi Nato nõuded vms. juriidika nõuab spetsiaalsete kompuutrite ostmist.

[paharet]

9. Penguin-2 vms. laevavastane rakett: 20 raketti ca. 11 mil EEK/tk.= 220 mil. Autodele paigutamine, laskeseadmed jms. lisab veel juurde ca. 20 mil. e. 220 mil EEK

Tõenäoliselt jääb 20-st raketist väheks terve Eesti jaoks oleks vaja vähemalt 3 patareid,1 patarei 4-6 laskeseadet a´4 raketti ja tulejuhtimisauto radariga.1 patarei peaks asuma kas Saare või Hiiumaal,et neutraliseerida ohtu Kaliningradi suunalt ja 2 tükki põhjarannikul 1 Tallinna-Paldiski rajoonis ning 1 Loksa -Kunda rajoonis.Kolme patarei baasil võib moodustada rannakaitse divisjoni mis võib alluda mereväele.Peguini asemel võib kasutada ka muid rakette millest on rannakaitse versioonid olemas Harpoon,Exocet,RBS-15.[/quote]