Ülistus süsipeasele väiksele sõbrale

[MOrav]

Kalashnikovide õnnistamine tõi meelde sellise raamatu ja luuletuse.

Ilmekaks ja pateetiliseks lugemiseks, näiteks naisele enne ööd









Kes autorit ei tea:

PÄLL, Eduard (ps Siim Sepik, Hugo Angervaks). 15. X 1903 Ta Kavastu v Koosa k-s sepa p. Ae (abik hävitas 1941 TÜ rmtkogu raamatuid). Trt algk 1911-15, komm. k 1916-18, Pb e töölisfak 1919-21, ped. inst 1922-24, Leningr ped.inst -29, filol. kand 1955. Vabat PA koos isaga 1918-19, e algk juh Omski obl-s 1924-26, Leningr e ped. tehn õppeosak. juh 1929-32, KP 1920, aspir Leningr-s 1931-34, keeletead. inst tead. sekr ja dir k.t 1935-38, keele-mõtl. inst v.teadur 1938-40, E-s 1940, Kommunisti peatoim aset 1940-41, TRÜ marksismi lektor, RKN esim. aset 18. II 1941-30. XII 1943 ja riigikontr rk 3.VI 1941-43, NL tagalas 1941-44, Moskva raadiokom e osak toim.juh, EK(b)P KK propag. sekr 1943-47, ÜN pres. esim 5. III 1947-4. VII 1950, TallPedInst e k ja kirj kat. juh 1950-55, TA KKI dir 1955-60, v. teadur 1973-, TA korr. l 1961, ühisk. teaduste osak akad-sekr 1967-73, EK(b)P KK 1948-51, NL ÜN (II-III) 1946-54, ENSV ÜN (II) 1947-51, ENKirjL 1943; teen. teadl 1969, LenO 1973, Tööpunalipp, Isamaasõja I, Punatäht, Austuse märk. Kirjanik. Srn 13. VI 1989 Tall-s. EKBL, ENE1, EKrL, ENE2, VjV, ENE2(14). Koostanud: Jaan Isotamm.

[OveT.]

Need riimis sõnad on kokku seadnud ilmselt raskesti haige inimene. Nii tuleks ka asjasse suhtuda

[Arnold]

Sõnastik okupantidele
Täpselt samal päeval, mil Tributs Moskvast käsu sai, 9. juunil 1940 anti Leningradis trükki “Lühike vene-eesti sõjaväeline vestmik”, koostajaks Venemaa eestlane Eduard Päll. Eessõnast selgub, et vestlussõnastik oli mõeldud punakomandöridele vangide, ülejooksikute ja kohalike elanike küsitlemiseks. Niisiis pidi see raamat olema Eesti vallutamiseks käsku ootavate Vene ohvitseride taskus.

Sõnastiku sisu viitab selgesti sellele, et see oli mõeldud kasutamiseks okupeeritud riigis, mitte aga vabatahtlikult naabriga liitunud maal. Raamat juba algab kurjakuulutavalt: “Rääkige tõtt! Teie peate teadma! Teie pidite kuulma! Teie pidite nägema! Teie ei räägi tõtt!”

Kuidas pidi punaväe komandör rääkima eestlasest vangiga? “Kui jooksed, lasen maha! Ole vait! Kui kära teed, tapan!” Ülejooksikult tuli aga muu hulgas kindlasti küsida “Kas tapsite kellegi oma ülemustest? Keda tapsite? Olete kommunist?”

Kohaliku elaniku puhul tuli ühe esimese asjana kindlaks teha tema rahvus. Palju küsimusi oli juhuks, kui külas peaksid asuma Eesti üksused. Näiteks “Kas võetakse sunniviisil toiduaineid? Röövitakse? Kas tapetakse elanikke? Kas lasevad oma sõdureid maha? Nälgivad?”

Külarahvale tuli ka öelda, et “Ärge kartke punaväelasi! Kõige eest, mis elanikkudelt võetakse, maksab Punavägi!” Kui punaväelasel külm hakkas, pidi külaelanik kuulma järgnevat juttu: “Tooge kütet! Kui palju kõik toodu maksab? Kui peidate, otsime ise üles!” Kui aga punaväelasel oli janu, pidi ta kõigepealt küsima: “Ega kaev mürgitatud ole?”

Vestlussõnastik lõpeb kahe küsimusega, mis selgitust ei vaja. “Kas paremat ei ole? Kas rohkem ei ole?”

Ilmselt trükiti vestmik valmis mõne päevaga, sest 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes lisavägede sisselaskmist ja uue valitsuse moodustamist. Samal päeval teatas Meretskov kindral Johan Laidonerile, et talle alluv armee on saanud käsu okupeerida Eesti. See ei olnud tühi sõnakõlks, Eesti idapiiri taha olid koondunud suured rünnakuvalmis väeüksused. Baasidest Paldiskis ja Haapsalus liikusid aga punaväeosad juba Tallinna suunas, asudes lahingpositsioonidele. Lootusetuna näivas olukorras võeti venelaste nõudmised vastu. 17. juunil algaski Nõukogude okupatsioonivägede sissemarss Eestisse. Käsku sõja alustamiseks Eesti vastu polnud enam vaja anda.
http://195.250.160.49/viewdoc/F404751DB ... 12002C8C12

[igavesti eilne]

Panin mainitud sõnastiku sisu üles uue teemana.

[Kapral Karu]

Täpselt samal päeval, mil Tributs Moskvast käsu sai, 9. juunil 1940 anti Leningradis trükki “Lühike vene-eesti sõjaväeline vestmik”, koostajaks Venemaa eestlane Eduard Päll.

Minu teada oli Eduard Päll selle sõnastiku korrektor, mitte koostaja. Seega isegi vist mitte nende fraaside eesti keelde tõlkija!

Analoogilised sõjaväevestmikud koostati tollal ka inglise, türgi, pärsia, hiina ja paljude teiste keelte jaoks. Seega valmistuti ühe korraga ja paari aasta jooksul (1940-41) vallutama pea poolt maailma ...