E.Medijaineni retsensioon P.Petrovi "PBL ja Eesti 1939

[Prinz Eugen]

Eero Medijainenil on mitmeid originaalseid mõtteid, sealhulgas Talvesõja ja Eesti kohta (tsitaat):


Eriti küüniliseks või hoopis reaalpoliitiliseks minnes võiks kõlada kahjutunne – Eesti seisukohalt tagantjärele tarkus –, et punalaevastikul ei vedanud 1939.-1940. aasta karmi talve ehk liiga paksu jääga Soome lahes. Samuti polnud nad valmis manööverdamiseks Ahvenamaa saarestikus ja seepärast jäid nende võimalused Soome vastu Talvesõjas kasutamata.

Kas Soome võimalik vallutamine 1940. aasta kevadel oleks olnud Eesti seisukohalt ebasoovitav samm? Lisaks võiks küsida, kas Eesti huvides olekski olnud protestida siia rajatud baaside kasutamise vastu Talvesõjas. Eesti ei tahtnud, saanud ega ka oleks vist suutnud oma liitlast N Liitu tollal sõjaliselt aidata.

Kuid siiski pole välistatud mõtteline spekulatsioon – kui seda oleks tehtud ja Punaarmee oleks Soome 1940. aasta kevadel okupeerinud? Võimalik, et see oleks Eesti olukorda parandanud ja võib-olla isegi 1940. aasta juunisündmused ära hoidnud. Vähemalt N Liidu ja Saksamaa sõbralikud suhted kiiremini ära rikkunud ning nendevahelise sõja lähemale toonud.

Petrovi raamatus niisuguseid spekulatsioone ei esitata, ta isegi ei osuta momendile, millal Eesti oleks võinud need oma (kahetsust ja tänagi vist veel paineid tekitavad) paugud siiski ära teha. Tundub, et parim võimalus ja õigustus oli selleks 1939. aasta 19. ja 20. septembril mil avalikult ja sihilikult rikuti Eesti mere- ning õhupiiri, aga polnud veel üheselt kindel, kas vastupanu korral ikka kõikide jõududega rünnata või mitte. Seejärel algas juba punalaevastiku hargnemine ja siis oli täismahus sõda ning okupatsioon igal juhul vältimatu.
Kogu artikkel
http://www.sirp.ee/index.php?option=con ... 6&Itemid=2

[oleeg]

Eero Medijainenil on mitmeid originaalseid mõtteid, ...

Paraku piirdub nende mõtete väärtus pelgalt originaalsusega ...

terv
o

[alex]

Viletsa lehelugejana võin tsiteerida vaid oma ajalooõpetajast naist kes sõnas pärast lugemist "et mida ta siis nüüd selle artikli/retsensiooniga ütles"
Ma saan aru et midagi intriigilist aga mitte eriti midagi.

[Reigo]

Eesti, Vene ja paljude teiste ajaloolaste aastate 1939–1941 kohta kirjutatu on minu arvates juba mõnda aega olnud lootusetu ummiktee. Eriti kui seda toetab mõtteviis, et nn ajalooline tõde selgub üksikasjadesse järjest sügavamas sukeldumises ning nn vähetuntud või -kasutatud faktide lõppematus (teadus)käibesse toomises.

Sellist juttu armastavad vesta need, kes ise eriti sukelduda ning fakte otsida ei viitsi, vaid eelistavad mugavalt spekuleerida.