TÜRI 1941 suvi

[Jants]

Põnev lugemine! Enda vanaisa ja sealtpoolne suguvõsa Türilt ja Arukülast pärit. Tahaks ühe seigana välja tuua oma vanaisa mainingu, et '41 aastal plaanis punt Türi ja ümberkaudseid mehi võtta vankade käest tagasi saatejaama. Enne sakslaste kohale jõudmist, kuna eeldati, et venelased selle masti õhku kavatsevad lasta. Mu vanavanaisa, kes pärast oli tegev ka Türi omakaitses, laitis aga selle mõtte maha, kuna risk oli liiga suur. Ja õieti tegi, sest Saksa vägede kohale jõudmine viibis eeldatavast kauem, lisaks jäi rinne ka Türi kanti seisma. Suure tõenäosusega oleks mehed küll saatejaama ära võtnud, ent siis ka tümaks tehtud.

Ja selline seik ka, et Türilt (või Paidest) saadetud hävituspataljon Põikva, Laupa, Aruküla (võis veel olla, ei mäleta enam täpselt, mis külasid jahiti) küladesse, ei saanud oma ülesandega hakkama. Ülesanne oli need külad siis põhimõtteliselt maatasa teha. Kolonn veoautodega (3-4 ilmselt) sõitis küll välja, ent Põikva tee äärses küünis olnud Saksa tulejuht (vanaisa mälestuses küll kasutatud sõna "parašütist") tellis Türi taga positsioonil olnud patareilt nii täpselt tule peale, et paar masinat pühiti kohe minema. Allesjäänud (mitu või 1, ei tea) keerasid otsa ringi ja panid padavai tuldud teed tagasi.

Siukest asja ka rääkind vanaisa, et 1944 käis värske rüütliristi kavaler Nugiseks Türi peal poosetamas ja naisi hullutamas. Oli siis juba nii kõbus, et haiglast väljas aga ilmselt siis (ravi)puhkusel. Nugiseks ju kah Türi lähedalt pärit.

Peaks veel küsima mälestusi, ehk miskit meenub vanal. Mõtlen, mis just Türi asju puudutab. Kuigi ise ta oli enamusaega Arukülas. Muidu ta igast olmelisi pajatusi jaganud. Näiteks kuidas saksa ajal puskarit ajasid, et '41 saksa mobiilne raadiojaam tegi endale pesa meie talu juurde (tõmbasid masti mööda kuusetüve üles ja masina maskeerisid samas puu all ära) ja igast muud. Huvipakkuvamana pean üle küsima jutu meie perekonna tuttavast Eesti lendurist, kes '41 end mõnda aega meie juures varjas. '44 oli tegelane Tallinnas Ülemiste lennuväljal ja väitis, et sakslased ei lubanud kaitselennukeid õhku, kui Tallinnat pommitati. Nagu koha kätte näitamise mõttes. Eesti lendurid olevat vihast nutnud aga midagi teha ei saanud. Mees leidis oma märja haua 1944, kui Soome lahe kohal alla tulistati. Mõned nädalad enne seda oli käinud jälle meie juures Arukülas ja väitnud, et teda kavatsetakse rüütlirisi kavaleriks esitada. Mõlema klassi raudristid olid mehel igastahes olemas. Aga eks sellega võis olla sama asi nagu praegu on igast tankide ja lennukidega soos Nime ei mäleta, pean üle küsima. Aga see juba eraldi teema.

[gnadenlose]

Kui aega saan, tsiteerin siin oma kadunud mälestustekogu Türi ümbrusest sõjapäevil. Huvitavaid kohti ja märke sõjategevusest seakandis palju, olen isegi korduvalt otsiretkedel aega veetnud.

[gnadenlose]

Palun väga, minu poolt varem mainitud sarja esimene raamat tasuta saadval: https://www.osta.ee/5173346
Lk.-del 96-105 siis juttu 41.a. sõjasuvest (mul omal kõik sarja raamatud olemas, kõigis on samast perioodist juttu).

[MOrav]

Mis ime kohast neid osasid osta saab? (Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust. I-IV 1996-2008).

Või seda:

Kilde Anna kihelkonnast : pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale / koostanud Elle Näppo ; [kujundanud Mariann Einmaa]
[Türi] : Saarakiri, 2008

[gnadenlose]

Mis ime kohast neid osasid osta saab? (Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust. I-IV 1996-2008).

Jään vastuse võlgu Mul nimelt vanemad elavad Türil ja soetavad neid alati, kui uus ilmub. Usutavasti on Türil võimalik neid raamatukauplusest ja muuseumist (miks mitte ka Righäälingumuuseumist) osta.

[onlyone]

Neid raamatuid on jah võimalik tellida,usun ,et igast endast lugupidavast raamatupoest,Tahtsin ainult pärida veel nn.tänapäevases kontekstis asjatundjatelt-Kes oli ja mis osa ettendas 1941 a.suvesõjas Türil Tukumsi rajooni punaparteilene ja sealne miilitsaülem Lätist Eestisse taandunud väidetavalt kõrgel kohal olnud isik August Zunis...1966 a.anti isegi ta nimi ühele Türi tn.-le ja kooliaegu oli mingi salk või mida iganes ta nimeline...Neid läti hävitajaid oli üle 2000 isiku olnud 41 a.Türil.Mingi 200.-jõudnud vaid juulilõpp Paide,kuna jäis saksa miinipilduja tule alla Türi-Paide vahel Kirnas.Kohalikud ja üsna paiksed inimesed ei mäleta keski seda nime respect:loomulikult ega need läti punased ka end isiklikult arvatavasti ka tutvustanud rõõvimiste ja rekvireerimiste käigus.On üks huvitav raamat mulle autoripoolt kingitud 98.-a.Hr,Mart Arold ..Sortside Saladused..VIII osa e.Järvamaa kommunistid kutsetööl.Kirjastus Tungal 1998.seal on endiste eesti punatõõtajate mälestused,mis kijapandud 1942 Venemaal ja üsna adekvaatne materjal.Huvipakkuv see,et seal kirjas,et raadiomast Türil lasti õhku varem,kui plaanisid punased olla omade peale suisa pahased olnud nagu ka aus väide.et läti pataljon koosnenud enamast vaid pättidest,kes ei olevat mitte kellelegi eriti allunud.Endised krimkad.luuserid.Riia allilmakiht jne.Suht segane lugu või hoopis eneseõigustus oma kuritõõdele...

[toomas tyrk]

Alati abiks foorumi otsing

Augusts Zunis, kirjatükis kasutatud ka Žunis.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 1780#41780

[gnadenlose]

Neid raamatuid on jah võimalik tellida,usun ,et igast endast lugupidavast raamatupoest,Tahtsin ainult pärida veel nn.tänapäevases kontekstis asjatundjatelt-Kes oli ja mis osa ettendas 1941 a.suvesõjas Türil Tukumsi rajooni punaparteilene ja sealne miilitsaülem Lätist Eestisse taandunud väidetavalt kõrgel kohal olnud isik August Zunis...1966 a.anti isegi ta nimi ühele Türi tn.-le ja kooliaegu oli mingi salk või mida iganes ta nimeline...Neid läti hävitajaid oli üle 2000 isiku olnud 41 a.Türil.Mingi 200.-jõudnud vaid juulilõpp Paide,kuna jäis saksa miinipilduja tule alla Türi-Paide vahel Kirnas.Kohalikud ja üsna paiksed inimesed ei mäleta keski seda nime respect:loomulikult ega need läti punased ka end isiklikult arvatavasti ka tutvustanud rõõvimiste ja rekvireerimiste käigus.On üks huvitav raamat mulle autoripoolt kingitud 98.-a.Hr,Mart Arold ..Sortside Saladused..VIII osa e.Järvamaa kommunistid kutsetööl.Kirjastus Tungal 1998.seal on endiste eesti punatõõtajate mälestused,mis kijapandud 1942 Venemaal ja üsna adekvaatne materjal.Huvipakkuv see,et seal kirjas,et raadiomast Türil lasti õhku varem,kui plaanisid punased olla omade peale suisa pahased olnud nagu ka aus väide.et läti pataljon koosnenud enamast vaid pättidest,kes ei olevat mitte kellelegi eriti allunud.Endised krimkad.luuserid.Riia allilmakiht jne.Suht segane lugu või hoopis eneseõigustus oma kuritõõdele...

Vaevumata Toomase antud lingiga tutvuma, vastan eelnimetatud raamatusarja esimesele osale tuginedes, Türi kaitsel olid tollal NKVD 22. motoriseeritud laskurdiviis ja Läti 1. Töölispolk. Lisaks baseerus Türil ka surmarongi nime all tuntud üksus.

See, et raadiomasti õhkimise pärast üksteise peale pahased oldi, võib isegi tõsi olla puht pragmaatilistel põhjustel. Sest ähmi täis peaga lasti mast ja saatejaama hoone 11. juulil vastu taevast, viimasest aga poldud veel ära vedada varem demonteeritud ja kokku pakitud sisseseadet. Esialgu säilisid ka generaatorihoone ja diiselkütuse tsistern- "/.../õhkijad olid lootnud, et mast purustab kokku langedes need nagunii, kuid kuna üks laengutest jäi plahvatamata, siis langes mast "valesse" suunda." Kaks päeva hiljem lahkus linna senine juhtkond tagalasse ja linn jäi marodööritsevate punaarmeelaste meelevalda.
18. juuli: "Keskpäeva lasti Säreveres õhku kõik, millel näis olevat väärtust- kogu Baltikumi ulatuses unikaalne kondenseeritud piima ja piimapulbri tehas, piiritusvabrik, elektrijaam, sae- ja jahuveskid, villatööstus, sillad ning veskitamm."
Türi linnas: "Lasti õhku 1899. aastal rajatud Türi paberi- ja puupapivabrik, mis andus tööd ligi 500 türilasele. Süüdati vabriku puuhoov, kus seisis 11000 ruumimeetrit metsamaterjali. Hiigeltulekahju kuumuses tõusid suured põleva pebri rullid kõrgele õhku/.../ Nendest "sädemetest" süttis mitu elumaja ja hulgaliselt kõrvalhooneid. Lisaks puidule põles vabriku ladudes tuhaks 600 tonni paberit/.../ Üksteise järel lendasid õhku piimatalituse uus hoone, raudteejaama kiviosa, milles paiknesid postkontor ja telefonikeskjaam, veduridepoo, veetorn, Majandusühisuse õliladu, raadiojaama generaatorihoone koos kütusevarudega."

Tulisem lahingtegevus algas sakslaste suurrünnakuga 23. juulil, linn käis käest kätte ja tehti suures osas maatasa suurtükiduellide käigus. Viimane tulelöök linnale oli 30. juulil. Nende nädalate jookul kaotas Türi ligi 30% oma hoonetest ja 42. aastal koostatud kokkuvõtte kohaselt 3% elanikkonnast (neid viimaseid ei maksa tõsiselt võtta, sest paljud neist tulid hiljem siiski tagasi; samas ei kajastu selles arvus näiteks sakslaste endi poolt juuli lõpus-augusti alguses maha lastud 46 inimest).

[FW Anton]

Väike täpsustus:
Raudtee jaamahoone kiviosa on küll sõjast puutumata jäänud, selle peale võib kohe kihla vedada aga puuosa hävis tõesti.

[gnadenlose]

Väike täpsustus:
Raudtee jaamahoone kiviosa on küll sõjast puutumata jäänud, selle peale võib kohe kihla vedada aga puuosa hävis tõesti.

Müürid võisid ju püsti jääda, aga kas ta seepärast puutumata jäi, küllap seestpoolt ta ikka hävitati. Näiteks mainitud piimatalitus on ka tänapäevani püsti ja töötab nagu milenki, aga ometi kaotas ta neil päevil kogu müüride vahele jääva ja teise korruse.

[FW Anton]

Ei vaidle vastu, et kiviosas võis olla põleng mis on ka tõenäoline kuna puitosa põles maani maha aga pauku kiviosas kinldasti ei tehtud, siis olek müürid ka laiali lennanud ning taastamise jäljed oleks tänapäeval näha olnud.
Aga veel võin lisada, et Türil tegi oma tegusid ka kitsarööpmeline hävitusrong ja läks sealt edasi ka Tamsalu poole.

[gnadenlose]

Väike pildiretk saatejaama ja masti endisesse asukohta eelmisel sügisel (vabandust piltide ebameeldiva suuruse pärast ):






Infostend toetub masti originaaldetailidele:


Siin asus jahutusbassein:






Suhteliselt lähedal Kõrgessaares, punategelaste hukkamispaigas, asub mälestuskivi:


Idüll sõjaarmidega kirikuaias:

...ja lõpuks üks kilp, mille leidsin sealtmailt eelmisel aastal:

[nublu]

Huvipakkuvamana pean üle küsima jutu meie perekonna tuttavast Eesti lendurist, kes '41 end mõnda aega meie juures varjas. '44 oli tegelane Tallinnas Ülemiste lennuväljal ja väitis, et sakslased ei lubanud kaitselennukeid õhku, kui Tallinnat pommitati. Nagu koha kätte näitamise mõttes. Eesti lendurid olevat vihast nutnud aga midagi teha ei saanud. Mees leidis oma märja haua 1944, kui Soome lahe kohal alla tulistati. Mõned nädalad enne seda oli käinud jälle meie juures Arukülas ja väitnud, et teda kavatsetakse rüütlirisi kavaleriks esitada. Mõlema klassi raudristid olid mehel igastahes olemas. Aga eks sellega võis olla sama asi nagu praegu on igast tankide ja lennukidega soos Nime ei mäleta, pean üle küsima. Aga see juba eraldi teema.

Evald Mardo?

Pärit Türilt, sündis seal 1915. 1934 lõpetas Türi Gümnaasiumi. Lennukooli lõpetas 1937. Jäeti Lennuväkke teenima ja läks Sõjakooli. Sõjakooli lõpetas 1940. Eesti lennuväes kuni selle lõpuni, pärast veel ka 22. territoriaalkorpuse eskadrill.

Edasi Hirvlaane pataljon. Sonderstaffel Buschmann'is kevadest 1942. Hiljem jõudis teenida nii ööpommituslennukite kui mereluure salgas. Kokku jõudis sooritada üle 130 lahinglennu. Hukkus 6. juulil 1944 koos lendurvaatleja Johannes Roometsaga lennuülesande täitmisel Keri saare lähedal.

Autasud: kõik kolm rindelennu pannalt (pronks kuni kuld), EK I ja II.

RK-le esitamise kohta ei oska midagi kommenteerida. Avalikult on lendureist räägitud vaid Laanekõrbe esitamisest sellele. Kuid temale jäi see andmata tänu sellele, et Eestist lahkudes panid paljud alluvad "prääma". Sai selle asemel Ehrenpokal'i.

[luki]

Mis ime kohast neid osasid osta saab? (Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust. I-IV 1996-2008).

Või seda:

Kilde Anna kihelkonnast : pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale / koostanud Elle Näppo ; [kujundanud Mariann Einmaa]
[Türi] : Saarakiri, 2008

Kilde Anna kihelkonnast : pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale / koostanud Elle Näppo ; [kujundanud Mariann Einmaa]-Selle raamatu saad Annast, Elle Näppo käest.Helista ette ja saate kaubale.Tema number on:5268287
Tema käest saab ka infot Türi kihelkonda puudutava raamatu kohta.

[Vaikal]

Represseeritu küsib: kes lasi õhku Türi raadiomasti?
Vastuse leiad ühe minu poolt varem avaldatud kirjutisest:

http://www.hot.ee/lvpfoorum/havitus_0.htm#0001