Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kilo Tango]

Minumeelest vähemalt reaalselt eksisteerivatesse Su-35'te sabadesse ei mahu küll ükski radar. Selleks, et SARH rakette peale ümber pööramist juhtida, peab see olema vähemalt poole põhiradari suurune aparaat. Kui seal taga on mingid raadiolingi antennid, millega antakse lendu lastud rakettidele kursi update'i (siis tekib muidugi küsimus, kuskohast võetakse selleks vajalik info, kui kogu üksus on taguotsa ette keeranud ja mingi muu radari infot pole), siis võiks asi veel usutav olla.

Muidu Lääne inimesed, kes ei tunne vene värgi iseärasusi, on varmad ka igasugu crappi uskuma. f-16.net'is rääkisid osad vennad tõsimeeli, et Su-27 sabas see valge jublakas on teine radar ja venelased lasevad rakette selja taha ka.

Ninas asuva suundradariga on asi ju suhteliselt lihtne, kui tegemist ei ole mingi eendi otsas asuva parabooliga (selleks peab lennuki nina radome olema vist poole pikem), siis sellise radari maksimaalne vaatlusnurk ei saa olla suurem kui 90 kraadi lennuki teljest. Seega igasugune info, et venelaste radari vaatlusnurk on 240 kraadi (120 kraadi teljest) ei ole lihtsalt võimalik.

Ei vaidle vastu. Juhin vaid tähelepanu tõsiasjale, et iga radar koosneb kahest elemendist - kiirgur ja vastuvõtja. Kiirgur eraldi ei pea nii suur olema. SARH rakettide juhtimiseks piisab kiirgurist.

Aga selle asjaga võib olla samamoodi nagu kunagi Il-2 tagumise kuulipildujaga, kuhu pahatihti oli torgatud vaid puupulk.

[Lemet]

Kõvasti OT,sry, aga allantud videolõigul saab näha, kui kähku kooleb ära tavapärane keskeas õllekõht juba hävitaja mitte väga ränkadel manöövritel 450 sõlme juures. Vähemalt põsed veel ei ripu...
http://www.youtube.com/watch?v=stXm4xzd ... re=related

[Kilo Tango]

Kõvasti OT,sry, aga allantud videolõigul saab näha, kui kähku kooleb ära tavapärane keskeas õllekõht juba hävitaja mitte väga ränkadel manöövritel 450 sõlme juures. Vähemalt põsed veel ei ripu...
http://www.youtube.com/watch?v=stXm4xzd ... re=related

Selleks pole vaja olla mingi õllekõht. isegi NFL staarid kaovad pildilt: http://www.youtube.com/watch?v=SYVAhX49bDc&NR=1

Üldiselt on see risky business. Kui piloot üle pingutab laseb ta juhise lõdvaks ja normaalolukord taastub. Tagaistmel võib sedasi kaela murda. Huvilised võivad tunnet proovida. Laske pea trennisaalis rinnale ja paluge siis kellelgi 2 50-st ketast kuklale laduda. Vaadake, mis laulu te pärast laulate.

[kari lumppio]

Tere!

Su-35 anusradarist sain kuulda kordusõppustel piisavalt usaldatavalt härralt. On või ei ole igatahes sellega arvestatakse.

lugupidades,
Kari

[Kapten Trumm]

Ei vaidle vastu. Juhin vaid tähelepanu tõsiasjale, et iga radar koosneb kahest elemendist - kiirgur ja vastuvõtja. Kiirgur eraldi ei pea nii suur olema. SARH rakettide juhtimiseks piisab kiirgurist.

Aga selle asjaga võib olla samamoodi nagu kunagi Il-2 tagumise kuulipildujaga, kuhu pahatihti oli torgatud vaid puupulk.

Jah, ainult see kiirgur peab olema a)piisavalt võimas ja piisava tegevuskaugusega b) piisava vaateväljaga, et lubada lennukile elementaarseid manöövreid. Sellised supitaldriku mõõtu radarid on kasutusel igasugu lühimaasüsteemidel ja nende tegevuskaugus on alla 10 km. Vene R-27 SARH rakettide laskekaugus on aga kuni 130 km. Kui me nüüd võtame 130 km kauguselt kindlalt träkkida suutvad lennukiradarid, siis üks pisemaid on selline, mis asub F-16 ninas. Nüüd edasi võrdleme F-16 nina ja Su-35 saba mõõdu. "kausist" ei pääse juba seepärast on kiirata on vaja ruumiliselt küllalt laialt.

Mina isiklikult arvan, et kui seal midagi on, siis on tegemist aktiivsete (mitte SARH) rakettide kursi updade raadiolingi antennidega ja töötada saab see sedasi, et trakkimise infot söödab lennukile raadiolingi kaudu sisse mõni maapealne radar või A-50. Poolaktiivsele raketile pole mingit raadiolinki tarvis, tema vajab sihtmärgi piisava võimsusega valgustamist (mis omakorda eeldab päris võimsat kiirgusallikat, mis on suur ja raske, vähemalt vene teostuses).

Isegi tänapäeva tehnilises teostuses on radar, mille 3 m2 RCS avastamise kaugus on 100-130 km vähemalt meetrise läbimõõduga antenniga ning kogu krempel kaalub vähemalt 200 kilo. Lisaks on seda vaja ka jahutada, sest sellise võimsuse juures tekib kena kogus soojust.

Ja konstruktuktiivselt on sellist asja olemasoleva prototüüpide hulgast võimalik panna ainult Su-34 peale.

Vaata millise mõõduga on Tu-22M3 sabas olev kahurite juhtimise radar ja milline (kui väike) on tema tegevuskaugus.

[Kilo Tango]

Jah, ainult see kiirgur peab olema a)piisavalt võimas ja piisava tegevuskaugusega b) piisava vaateväljaga, et lubada lennukile elementaarseid manöövreid...
...
Poolaktiivsele raketile pole mingit raadiolinki tarvis, tema vajab sihtmärgi piisava võimsusega valgustamist (mis omakorda eeldab päris võimsat kiirgusallikat, mis on suur ja raske, vähemalt vene teostuses).

Ma ei tea tõesti radaritest suurt midagi, kuid nii palju kui ma raadiotehnikast taipan, on radarite suuruse peamine põhjus ikkagi selles, et vastuvõttev antenn peab suur olema. Kiirguriga on asi lihtsam. Pmst. saab näiteks kiirguse genereerida kasvõi lennuki keres ja siis selle saba kaudu välja juhtida. Tõsi, suunadiagramm on vilets aga seda saab kompenseerida võimsuse lisamisega. Kiirguri enda jaoks parabooli vaja ei ole kui sa seda suunata ei taha. Ja antud funktsioonis pole suunamiseks eriti nagu vajadust.

Muide, ega ei ole kuulda, kuidas venelastel amraamski relvastusse võtmine edeneb? Mulle tundub see küll rohkem sarnanevat prantslaste Meteoriga.

[Kapten Trumm]

Selleks, et sellist ülesannet lahendada, on vaja sisuliselt ehitada lennuki sappa terve radarisüsteem. Kiirata piisavat võimsust kaugele saab üksnes kitsa kiirena.

Selleks et hoida lennuki liikumisest sõltumata sihtmärki "kinni", selleks on vaja ka vastuvõtjat. Vajalik selleks, et jälgida sihtmärgi asendit radari apertuuri suhtes. Ehk kui lennuk keerab eemaldudes nii, et sihtmärk hakkab minema apertuurist välja, siis keeratakse radari parabooli mehhaaniliselt talle järgi.

Sedasi küll see asi ei tönka, et kiirgame sabast lihtsalt ütleme 90 kraadise ja 100 km kõrgusega koonuse välja. Selleks on vaja tohutut energiat. Isegi tänapäevased radarid ei valgusta seda ala pidevalt, vaid skanneerivad kitsa kiirega, koondades energia kitsale alale.

Sisuliselt tähendab, et lennuki sabas peab olema ca 100 km singe-target capable radarisüsteem, mis suudab hoida kitsast kiirt sihtmärgil sõltumata lennuki liikumisest. Ei ole ju võimalik sõita ära ja hoida lennukit grammipealt otsejoones. Kui lennuki asend muutub ühe kraadi võrra, mitu meetrit nihkub kiir kõrvale 100 km kaugusel?

[Qtec]

http://www.epl.ee/artikkel/448187
kas võib loota, et mõned neist sebitaks Eestisse??

[Kilo Tango]

http://www.epl.ee/artikkel/448187
kas võib loota, et mõned neist sebitaks Eestisse??

Ei, sest soomlased lendavad need lennukid ilmselt lõpuni.

[Oma_Mees]

Ebays müügil Mig29, kes ees, see mees.
http://global.ebay.com/gbh/viItem?ItemI ... 4955#photo

[Kapten Trumm]

Ei saagi aru, kumb müüa on, kas see, mis on airforce.ru-st näpatud fotodel või see roostes utiil, mis ühel pildil on? Küsitud hind on selle eest ikka selgelt soolane.

[Hydrazine]

Vaata millise mõõduga on Tu-22M3 sabas olev kahurite juhtimise radar ja milline (kui väike) on tema tegevuskaugus.

Mis sest radari tegevusraadiusest kui kahurite endi praktiline laskekaugus on paar kilomeetrit?

[Kapten Trumm]

Mis siin ikka vaielda, kompaktseim seeriaviisiliselt toodetud kaasaegne vene lennukiradar, mille tegevusulatus lubaks enam-vähem selliseid ülesandeid täita, on Kopjo, mida on paigaldatud India MiG-21'dele.



Selleks, et seda tühise 60 km tegevuskaugusega radarit lennuki sappa paigutada ja tagada seal jahutus, selleks peab lennuki saba olema umbes sama jäme kui on reaktiivmootori düüs.

Ja isegi see on pool lahendust, sest R-27 seeria rakettide laskekaugus ulatub 130 km-ni.

Vähemalt avalikult kättesaadavad pildid Su-35-st näitavad, et seal sabas midagi võrreldavat ei ole. Arvestades, kui aktiivselt venelased oma relvi praegu turundavad, on versioon "on, aga igaüks ei tea" vähevõimalik.

Ainuke jäme sabapoomi ots on Su-34-l, mis aga teadupärast pole ette nähtud air superiority ülesanneteks.

Radari suurus on aga lausa ruutsõltuvuses tema tegevuskaugusest. Ei ole lihtsalt olemas supitaldriku suuruse parabooliga radarit, mis suudab katta piisavalt laia sektorit 50-100 km kaugusele, et sellist ülesannet täita.

[Hydrazine]

Mis siin ikka vaielda, kompaktseim seeriaviisiliselt toodetud kaasaegne vene lennukiradar, mille tegevusulatus lubaks enam-vähem selliseid ülesandeid täita, on Kopjo, mida on paigaldatud India MiG-21'dele.

Ei ole hea võrdlus. Ma ei hakka tehniliseks minema aga kas sa ei vaevuks mõtlema siinkohal õhk-õhk rakettide radaritele, mis on veelgi väiksema diameetriga kui standartne su-27 sabapoom.

[Kilo Tango]

Mis siin ikka vaielda, kompaktseim seeriaviisiliselt toodetud kaasaegne vene lennukiradar, mille tegevusulatus lubaks enam-vähem selliseid ülesandeid täita, on Kopjo, mida on paigaldatud India MiG-21'dele.

Ei ole hea võrdlus. Ma ei hakka tehniliseks minema aga kas sa ei vaevuks mõtlema siinkohal õhk-õhk rakettide radaritele, mis on veelgi väiksema diameetriga kui standartne su-27 sabapoom.

Tead sa mõnda õhk-õhk raketti, mille pardaradar oleks suuteline vaatama kaugemale kui 20-30 km?