google jah. Mul selline küsimus - need 3 saart on kahe naaberriigi vahel hulga hõõrumisi tekitanud, kuni sõja puhkemise ohuni välja. Viimati 1970.ndatel. Et siis saarte nimed ja riigid.
Lohetapjal täitsa õigus, riigid on teadagi Argentina ja Tshiili. Oluline moment kuskohast piir täpsemalt kulgeb on selles, kust tõmmata joon Lõunanabani ja seega Antarktikast suuremat tükki taodelda. Ootame järgmist küsimust.
Patrullkaater Grif meie Meremuuseumi laevastikust, http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=32 mille Kaitseliit omal ajal venelastelt rekvireeris. Sai siis meie esimeseks laevaks tollel lähedasel-kaugel ajal. Midagi ise küsida ei oska, jätan järje vabaks....
Tänud Tuxile!
Võtaks teemaks maailma esimese sõjaväe tarbeks loodud programeeritava masina. Küsiks siis selle masina valmistamise aastat või otstarvet. Kes on ühe või teise ära arvanud peaks Googlist väga lihtsalt leidma ka tolle andeka Prantslase nime kes on masina looja ja ka põhjuse miks ta oma tasu Prantsuse armeelt ei saanud.
Vihjeks niipalju, et masinale anti programm paberisse auke pressides nii nagu hilisemal ajal kasutati arvutitel perfokaarte. Neid augulisi pabereid liimiti üksteisega kokku pikema programmi vajadusel ja 20 sajandil on olnud teadaolevalt ühe sellise programmi paberi pikkus isegi üle miili.
Pagan, perfolindiga pianiino ega kangasteljed, millega sõduritele püksiriiet kooti vist ikka ei ole military machine, kangesti tahaks pakkuda Z1 aga Zuse oli sakslane... Annad äkki vihjeid?
Kusjuures ma siiski julgeks pakkuda Joseph Marie Jacquard-i ja tema progetavaid kangastelgi... Ma ei imestaks kui ta oma masinat muu hulgas ka sõjaväele pakkus
Pihtas põhjas Some!
Ma arvasin, et mõistatamist jätkub kauemaks... 1801 oli Pariisis masina tudvustus just nimelt Napoljoni armee ohvitseridele riidekanga odavamaks ja massilisemaks valmistamiseks ja see kiideti ka heaks. Töötava masina eest lubati 20 000 franki. Reaalselt valmis masin aga 1804.
