Puhka rahus,Metallidetektor...

[ludvig]

kui ma EW 3-margase või mõne jaapanlase hülsi pärast sinna spetsi tahan kutsuda siis mis sa arvad kuhu see spets mind mu jutuga saadab...

[plekkpea]

Lugesin 5 lehte hetkel juttu ja silma jäi kolm-neli lauset mõlkuma, kaks tooks neist teistelegi kordamiseks:(vabandust, teine ei jäänud copy/pastele külge,kontekst oli teises lauses hoopis teisest killast)
Autor T.Türk.:
Alustuseks postitab mingi idioot oma leiu internetis kusagil foorumis, et teada saada mida ta ikka siis leidis.

Vat leidsin Stroomi rannast hõbesõrmuse, millel mingisugused hieroglüüfid, nii sees, kui väljas. Alul pidasin mõneks armeenlasest putkapidaja sõrmuseks, kuid hiljem interneti abiga selgus, et tegelikult täiesti avalikult USA-s müüdav Tolkeni sõrmus,ehk Sõrmuste Isandate sõrmus.
Küsimus, kas olen ka idioot?

Keskimine sõrmus pärit Strroomi metsast paar aatat tagasi ja parem Lohusalu rannaliivast selleslt suvest.

[toomas tyrk]

kui ma EW 3-margase või mõne jaapanlase hülsi pärast sinna spetsi tahan kutsuda siis mis sa arvad kuhu see spets mind mu jutuga saadab...

Jälle demagoogitsed?

Loe eelnev kirjutis uuesti läbi. Kus on juttu olnud iga leiu juurde spetsi kutsumisest?

Isegi igast leiust teatamise vajadusest ei olnud juttu. Ainult "huvitavate leidude"...

[Janka]

Näide elust enesest,

Janka, Sinu seesamune näide on kole lugeda, aga ilma ühegi nime ja aadressita kuulub sõnumite hulka a´la Jõgeval nähti UFOt! Kusjuures minu poolt pakutud kujuteldav sõnum sisaldab kohanime Jõgeva! Vat ei ole need delfi stiilis heietused eriti maksvad - võta ette tegelased kes niimoodi käitusid, või puudub teil kodanikujulgus? Või asi selles, et kui kõik osapooled saaksid rääkida, siis kooruks midagi muud välja? Ja ei maksa sellest küsimusest otsida lõplikku hinnangut, lihtsalt liiga palju olen selliseid lugusid kuulama pidanud. Ka enda kohta

Selle juhtumi koha pealt olen mina edaspidi vait. Vähemalt niikaua vaikin, kui asjaosalisel enesel tuleb tahtmine lähemalt rääkida (loe: ta ise seda teemat siin märkab).
Mina otsimistega ei tegele. Detektorit olen käes hoidnud, aga kasutada ei mõista. Samuti poleks mul ealeski niipalju aega, et mööda põlde-metsi piiksutades ringi lipata, kuigi metsas olen elanud pea pooled oma eluaastatest.
Relvavennaga on seljataga üsnagi pikad vaidlused detektorismi teemal. Kõigega ma nõus pole ja ei saagi mitte kunagi nõustuda, aga no kurat, kui niimoodi sind pikalt on saadetud, siis ei saa ka mina ametnikest miskit head arvata.

[Arheoloog]

Ei Eesti ajaloole ega teadusele pole vaja mingeid suvalisi leiukohast/kultuurkihist väljatõmmatud "ilusaid asju".

tahes-tahtmata tekib küsimus et kui vaja pole millest siis selline kära??
noja 40. aastat põlluks kasutatud maalt vagude vahelt millegi välja võtmine on sinu arust eseme eemaldamine loomulikust puutumatust kultuurikihist või?? no tule appi.

Sa mu postituse üldse läbi lugesid või piirdusid üksnes esimese lausega? Ma siiralt usun, et oled võimeline lugema ja analüüsima korraga rohkem kui kahte lauset...Kuid kui miski ei meeldi või tõde liiga valusalt pähe lajatad, siis võetakse appi demagoogia, nagu ka sellest postitusest järjekordselt ilmneb.

[Frundsberg]

Ma küsiks ka nüüd ühe rumala küsimuse: paljud detektoristid ei leia iial midagi muud kui viimase paari sajandi münte ja militaarkola viimastest sõdadest. Samuti ei luusi need detektorimehed kuskil kaitsealustel objektidel. Kas muinsuskaitsjate silmis on nende tegevus aktsepteeritav? S.t. et muinsuskaitsjate huvi tekib alates mingist sajandist ja konkreetsetest leidudest (hauapanused jne. näiteks)? Et seni kuni otsid hülsse ja kopikaid, pole nagu probleemi. Kui aga vanemat kraami (s.t. sihilikult asud seda otsima) tekib probleem.

[Jaanus2]

Fundsberg, umbes nii ongi. Lisaks veel võib muinsuskaitse tunda huvi mõne uuema objekti vastu, näiteks Vabadussõjas olnud soomusauto kuulipilduja vastu. Loetakse tehnikamälestiseks. Kui kopikate otsimisel peaks siiski ette sattuma muistne kalme täiesti juhuslikult, tuleb kohe tegevus seisma jätta ja muinsuskaitset teavitada. Mitte pärast esimest muinasleidu suure õhinaga edasi kaevata. Tõenäosus, et selline asi võiks kogemata juhtuda, väga suur ei ole siiski. Kui siiski juhtub, ei tasu muinsuskaitset karta. Arheoloogid on tänulikud, et üks kalme on jälle teada ja kui väga palju ei ole jõutud lõhkuda, ei kaevagi edasi võibolla. Jätavad tulevastele arheoloogidele. Sest iga läbikaevatud muistis on samaaegselt ka hävitatud, kuigi teaduslik informatsioon on kätte saadud. Tulevikus võibolla osatakse kaevamisel saada rohkem informatsiooni.
Sellepärast ei kipugi arheoloogid kibekähku läbi kaevama kõiki teada olevaid muistiseid. Ei ole vaja mitte vanaaegseid asju, vaid teada "kuidas vanasti elati".

[Kessel]

Ise olen sellest foorumist (detektoristide foorumist) mõne mehega tõepoolest ühendust võtnud ja ka tagasisideme saanud. Ma ei tea ja ei oma sellekohast informatsiooni, kas keegi teine ka niimoodi käitunud on. Aga tänud nendele, kes on mulle vastanud!... Minu postituse mõte oli aga tegelikult natukene teine ja nimelt: Muinsuskaitsjad ei hoia sellel foorumil silma peal. Võib olla mõni nendest aegajalt sinna satub, kuid ka selles pole ma niiväga kindel. Muinsuskaitsjal (kui ta teeb tööd hingega), on niivõrd palju töökohustusi, et mingit foorumit jälgida pole lihtsalt jaksu...Lisaks on asi ka seaduslikult väga selgelt reglementeeritud: leiust tuleb viivitamatult teavitada muinsuskatiseametit jne. See, et detektorist ei tunne ära kultuuriväärtusega leidu. Nojah, ega detektorism pole ometigi mingi selline asi, ilma milleta indiviid elada ei saa. See on nagu kalapüük või siis jahilkäimine, kus kehtivad väga ranged piirangud ja mis seal salata, ka trahvid on päris kopsakad, kui mingi sigadusega hakkama saad. Mis see detektorism siis teistmoodi on. Ükssama jaht kõik. Nii et, see risk, mis sa võtad, on su enda vaba valik. See on igamehe enda huvides, et ta eeskirjad endale selgeks teeb või laseb teha...Ma põhimõtteliselt olen seda meelt (nüüd järgneb arvatavasti järjekordne sõim!), et detektoriga leitud asjadele leiutasu maksta ei tohiks. Miks? Sest on kaks vahet, kas aarde leiab kartuleid noppiv Maali või detektoriga mööda põlduv ringituiskav Ville. Viimane läheb teadlikult ju esemeid otsima, võttes endale ka riski sattuda kultuurimälestiste peale...

Lugesin selle teksti mitu korda läbi ja nõustun Margusega.

Selle jutu peale aga küsiks; Kas ei võiks siis olla Muinsuskaitsel mingi maili aadress, kuhu leitud esemetest , mis võiksid MK huvi pakkuda teavitada ?
Iga pisema sõle, käevõru või pronksi tükikesega ju MK ametnikku tüütama hakata tülikas ja ega need vastuvõtu ajad väiksemates linnades neil ju ka tööl käivale inimesele suht halvasti kättesaadavad.
NB !!! Enamik detektoristidest ei ole leiutasu või esemete müügi peal väljas !!!

[Arheoloog]

Selle jutu peale aga küsiks; Kas ei võiks siis olla Muinsuskaitsel mingi maili aadress, kuhu leitud esemetest , mis võiksid MK huvi pakkuda teavitada ?

Siin ei ole mingit kahtlust. Muinsuskaitseamet peaks olema kindlasti rohkem "kättesaadavam" kui ta praegu on...Lisaks meiliaadressile oleks hädavajalik sisse seada ka nädalavahetustel 100% toimiv telefoniühendus, kuhu siis häda korral pöörduda saaks. See puudutab nii maa seest juhuslikult välja tulnud kultuuriväärtustest teavitamist kui ka kaitsealustel objektidel toimetavate tegelaste "ülesandmist".

[Robert]

Teab ehk MargusM ajaloolasena öelda,milline on Muinsuskaitseameti töötajate arvamus sellisest "kättesaadavuse" teemast?

[Arheoloog]

Teab ehk MargusM ajaloolasena öelda,milline on Muinsuskaitseameti töötajate arvamus sellisest "kättesaadavuse" teemast?

Kahjuks eriti ei tea. Eks seal tööta ju igat masti inimesi. Tegemist on lihtsalt ühe läbilõikega meie ühiskonnast. Pole seal ei keskmiselt paremaid ega halvemaid inimesi...Need, kellega lähemalt suhtlen, nemad sellisesse "lisakoormusesse" igatahes negatiivselt ei suhtu. Teiste kohta puudub paraku lähem teave. Aga mis siin siis ikka nii ülejõukäivat oleks. Kõik on lihtsalt suhtumises kinni. Kui oled ametnik, siis ole seda 24 h ööpäevas, mitte 9.00-17.00, nagu meil siin Eestis kombeks...

[medal]

Detektoristide foorumis ollakse asjaga vist paremini kursis:

On üldteada, et pildil olnud mõõk ei ole leitud detektori abil vaid hoopiski kartulivõtul miskite Virumaa külameeste poolt rohkem kui aasta tagasi ja müüdi ta samade lollide poolt kõigile külastajatele avatud ja küllalt tuntud muuseumile.

Mis muuseumiga tegu?

[Robert]

Detektoristide foorumis ollakse asjaga vist paremini kursis:

On üldteada, et pildil olnud mõõk ei ole leitud detektori abil vaid hoopiski kartulivõtul miskite Virumaa külameeste poolt rohkem kui aasta tagasi ja müüdi ta samade lollide poolt kõigile külastajatele avatud ja küllalt tuntud muuseumile.

Mis muuseumiga tegu?

Olemegi jälle i ja kriipsuga nulli juures tagasi.
Kui nimetatud foorumis ollakse asjaga rohkem kursis,siis on mõistlik just sealt foorumist oma küsimusele vastust küsida.

[toomas tyrk]

Lühike vastus oleks, et ei ole seda mõõka üheski ametlikult tunnustatud Eesti muuseumis ning ei leitud seda ka mitte kartulivõtu ajal.

Loll on, kes vabandust ei leia...

[Arnold]

Muuseumiseadust lugedes on näha, et eramuuseumi mõiste on täiesti olemas ja kui see töötab sihtasutusena (näiteks Okupatsioonide muuseum), siis võib riik sellega sõlmida vägagi mõjusaid koostöölepinguid. Kui on tegemist füüsilise isiku muuseumiga, siis on seadus neile kohati soovituslik, või üldse väga lõdva sidususega.
Siiski on antud muuseumi mõiste: § 3. Muuseumi õiguslik seisund ja ülesanne (4) Muuseum kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega asju teatud ainevaldkonnas ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
Palju olulisem on siiski sama paragrahvi järgmine punkt:
(5) Muuseum juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja oma põhimäärusest.
Mõõga ostnud mees on kõrge ja sillerdavkollase kaarega lasknud selle viimase punkti peale, aga kas ka see punkt täidetud on - § 23. Muuseumist teatamine

Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud munitsipaalmuuseumist, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumist ja eramuuseumist teatatakse Kultuuriministeeriumile kahe kuu jooksul, seaduse jõustumisest arvates, käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud korras.
Ja kas seega Eesti seadusruumi mõistes üldse mingi muuseumiga tegemist on, või lihtsalt valedelt alustelt lähtuva hobitegevusega, seda selgitavad asjatundjad!