Tahaks mõne asjatundja arvamust :
"Hankisime ühe kastitäie nn. märga pürokseliini. Saksa käsigranaate oli meil ka. Kuperjanov, kui vana spetsialist, mässis kotiriidesse umbes 5-6 kilo pürokseliini, mille keskele asetas käsigranaadi. Nendega lootsima sillad ja raudteed purustada". See siis Kuperjanovi partisanide tegevusest 1918 lõpus - aga mitte ükski taolistest laengutest ei plahvatanud!!
EOD vast võiks öelda, mis asi see märg pürokseliin oli ja mis jama selle õhkimisega??
märg pürokseliin
märg pürokseliin
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Püroksüliin ehk nitrotselluloos on brisantne lõhkeaine, saadud puuvilla nitreerimisel.
Kasutati näiteks 19. sajandi lõpu - 20. sajandi alguse meremiinides ning siiani kasutatakse suitsuta püssirohu valmistamiseks (ingl. Guncotton).
Kuiv püroksüliin on liiga tundlik, seetõttu kasutati põhilaengus märga püroksüliini. Miks laengud ei plahvatanud? Kas jäi granaadi plahvatus algimpulsi andmiseks liiga nõrgaks, oli granaadi sütik (või mustast püssirohust põhilaeng) püroksüliini niiskusest riknenud, oli lõhkelaeng valesti tehtud...
Murphy seadus ilmselt oli mängus.
Kasutati näiteks 19. sajandi lõpu - 20. sajandi alguse meremiinides ning siiani kasutatakse suitsuta püssirohu valmistamiseks (ingl. Guncotton).
Kuiv püroksüliin on liiga tundlik, seetõttu kasutati põhilaengus märga püroksüliini. Miks laengud ei plahvatanud? Kas jäi granaadi plahvatus algimpulsi andmiseks liiga nõrgaks, oli granaadi sütik (või mustast püssirohust põhilaeng) püroksüliini niiskusest riknenud, oli lõhkelaeng valesti tehtud...
Murphy seadus ilmselt oli mängus.

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline