Keskaeg Eestis

[naljamiiz]

äkki keegi viitsib vastata mõnele küsimusele kas tõene või väär ja põhjendada, kes ajaloos tugev, see ikka oskab. ma krt ei leia neile vastust:

1. Baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.


2. Vana-Liivimaa liitus nii majanduslikult kui eluoluliselt feodaalse Euroopaga ja
kujunes paljuski selle eeskujul


3. Võõrvõimude loodud riiklik korraldus ei olnud täiesti uus, vaid selle kujunemisel oli
oma osa ka Eesti seni valitsenud oludel.

6. Eesti varane keskaegne kunst on meieni säilinud ehitismälestistena ja raidkivikunsti
teostena.

7. Jüriöö ülestõusu nõrgestas see, et ta ei alanud kõikjal korraga.


10. Keskaegse linna ilmes peegeldus otseselt tema jõukus ja tähtsus.


11. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid.


14. Maa vallutamine andis muinaseesti ülikkonnale surmahoobi.


15. Kohe maa vallutamise järel hakkasid Vanal-Liivimaal olulist rolli mängima linnad.


23. Ilma kohaliku elanikkonnata ei oleks kohalikud linnad suutnud üldse tekkida ja püsida.


26. Juba keskajal sattusid kloostrikoolidesse ka eesti rahvusest poisid.

27. Eestisse oli rajatud ka segaklooster.


34. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus.


tegelikult mitmetele küsimustele neist arvan, et tean vastust, aga ei ole kirjalikult leidnud sama arvamust. seepärast tahakski, et keegi tark üle vaataks ja oma arvamuse kirja paneks

[Shiim]

Pane enda arvamus kirja - ehk siis keegi kommenteerib ja parandab. Niisama koolitööle vastuseid ette kirjutada vaevalt et keegi viitsib.

[naljamiiz]

täitsa nõus, nii kirjutaks mina, aga ei ole kindel. sellest raamatust, mis mul on ei leia vastuseid:

1. Baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.
õige, eestlased ei andnud niisama alla, algul ikka sõditi vastu, ja pärast lepinguliselt teatud tingimustel olid nõus alistuma

2. Vana-Liivimaa liitus nii majanduslikult kui eluoluliselt feodaalse Euroopaga ja
kujunes paljuski selle eeskujul
õige, Liivimaal valitses Liivi Ordu, mis kuulus Saksamaa alla

3. Võõrvõimude loodud riiklik korraldus ei olnud täiesti uus, vaid selle kujunemisel oli
oma osa ka Eesti seni valitsenud oludel.
vale, korraldus muutus, teoorjus, maksud, jne

6. Eesti varane keskaegne kunst on meieni säilinud ehitismälestistena ja raidkivikunsti
teostena.
Õige, maale ei ole sellest ajast, on küll seinamaale, aga see läheb ka ehitismälestiste alla?

7. Jüriöö ülestõusu nõrgestas see, et ta ei alanud kõikjal korraga.
õige, harjus ja saarel toimus 2 aastase vahega, ühes kohas oli juba maha surutud kui teises hakaks

10. Keskaegse linna ilmes peegeldus otseselt tema jõukus ja tähtsus.
õige, küllap siis linnamüür juba suurt tähtsust näitas, raekoda

11. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid.
vale, kirikutes oli ikka ainult üks altar

14. Maa vallutamine andis muinaseesti ülikkonnale surmahoobi.
õige, eestlased ei olnud enam ülikkonnas, eestlased olid talupojad/lihtrahvas

15. Kohe maa vallutamise järel hakkasid Vanal-Liivimaal olulist rolli mängima linnad.
õige, linnadesse asusid elama sakslased ja kõik tähtsamad isikud, käsitöö tsunftid, gildid.

23. Ilma kohaliku elanikkonnata ei oleks kohalikud linnad suutnud üldse tekkida ja püsida.
õige, arvan, et ilma kohaliku elanikkonnata ei oleks ka keegi teine siia tulnud, ükski aadlik ei tule kohta kus ei ole kohalikku rahvast ehk siis orja, et ise siin tööd tegema hakata

26. Juba keskajal sattusid kloostrikoolidesse ka eesti rahvusest poisid.
õige, teada on küll ainult paarist poisist, aga siiski

27. Eestisse oli rajatud ka segaklooster.
vale, ei olnud segakloostreis

34. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus.
Vale, lugemisoskus hakkas arenema alles siis kui tuli trükki esimene eestikeelne raamat, sest talupojad ei saanud aru ladina keelest.

[kobra]

34. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus.
Vale, lugemisoskus hakkas arenema alles siis kui tuli trükki esimene eestikeelne raamat, sest talupojad ei saanud aru ladina keelest.

See peaks olema õige, sest luterluse järgi pidi igaüks ise piiblit lugema ja palvetama sellepärast oli ka lugemisoskus vajalik.

[naljamiiz]

34. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus.
Vale, lugemisoskus hakkas arenema alles siis kui tuli trükki esimene eestikeelne raamat, sest talupojad ei saanud aru ladina keelest.

See peaks olema õige, sest luterluse järgi pidi igaüks ise piiblit lugema ja palvetama sellepärast oli ka lugemisoskus vajalik.

ma lihtsalt mõtlesin, et kuidas nad õpivad selgeks kui keelt ei oska. esimene eestikeelne trükitud teos oli 1525. lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. aga siin ongi see asi, et siis enne olid lihtsalt käsitsi kirjutatud eestikeelsed raamatud?

[ppp]

34. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus.
Vale, lugemisoskus hakkas arenema alles siis kui tuli trükki esimene eestikeelne raamat, sest talupojad ei saanud aru ladina keelest.

See peaks olema õige, sest luterluse järgi pidi igaüks ise piiblit lugema ja palvetama sellepärast oli ka lugemisoskus vajalik.

ma lihtsalt mõtlesin, et kuidas nad õpivad selgeks kui keelt ei oska. esimene eestikeelne trükitud teos oli 1525. lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. aga siin ongi see asi, et siis enne olid lihtsalt käsitsi kirjutatud eestikeelsed raamatud?

Luterluse levimise aeg langebki ju sellesse aega, mõned aastad enne seda ilmusid Lutheri õpetuse põhiteosed.

[naljamiiz]

selge, aga kuidas teiste vastustega on?

[medal]

Loe oma ajalooõpik ikka ilusti läbi. Miks teised peavad sinu koduseid ülesandeid tegema?

[Shiim]

14. Maa vallutamine andis muinaseesti ülikkonnale surmahoobi.
õige, eestlased ei olnud enam ülikkonnas, eestlased olid talupojad/lihtrahvas

Sellele punktile leiad vastuse siit:
http://www.epl.ee/artikkel/445095

[Charlemagne]

Ajalooraamatut tasub tõesti hoolega lugeda. Siis saad teada, et:
2. Saksamaad kui niisugust ei olnud. Oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririik.
Ja Preisimaal asuva Saksa ordu Liivimaa haru oli Liivi ordu.
3. Kohalik tava säilis ikka omajagu. Kasvõi maa territoriaalse jaotuse näol, vakusepäevade ja vakusekohtu näol ja nii edasi....
4. Ka Läänemaal algas ülestõus kaks päeva hiljem. Päris kaheaastase vahega ta nüüd Saaremaal ikka polnud, vaid algas 24.juulul,1343
11. Katoliku kirikutes oli palju altareid: peaaltar ja hulga kõrvalaltareid. Nii on tänaseni.
14. Eesti soost ülikud püsisid vähemalt Jüröö ülestõusuni, võimalik, et hiljemgi. Pikapeale saksastusid.
15. Linnades ei elanud mitte ainult sakslased, vaid ka soomlased, rootslased, taanlased, poolakad, juutigi võis kohata. Elujõu andsid linnadele ikkagi eestlased.
23. Linnaeestlast orjaks pidada on pehmelt öeldes kohatu. Pealegi kaotati Vana-Liivimaal orjus juba millalgi XIV saj. alul, see tähendab - ka sõjavange ei saanud orjana pidada. Pärismaisusel ja orjusel on suur vahe.
27. 1407-1577 tegutsenud Pirita birgitiinide klooster oli segaklooster.
28. Eestikeelseid käsitsi kirjutatud tekste oli juba katoliku ajal. Pealegi oskasid vähemasti linnaeestlased mingil määral saksa keelt. Linnakoolis ja kloostrikoolis õpetati "reekani, juudi ja munga" ehk siis kreeka, heebrea ja ladina keelt. Asjatu on arvata, et eestlased olid enne eestikeelset raamatut 100% kirjaoskamatu rahvas. Ja koos luterluse tulekuga tuli ka eestikeelne katekismus, üsna pea ka aabits ja lauluraamat. Levisid Piibli üksikute osade eestikeelsed tõlked.

[Charlemagne]

Schade wohl...orjus kadus siiski XV sajandil.... Näpukas.

[Arnold]

Nojah, see kuulus Jüriöö ülestõus! Kas seda õpetatakse koolis ikka veel 1943 aasta Jaroslavli kunstiansamblite võtmes?
Asjadest arusaamiseks ja taganttõukajate selgitamiseks tasub küsida: Kellele oli see kasulik? Üks kahtlasemaid lugusid Padise kloostri hävitamine eestlaste poolt. Eestlased mürgeldasid ordu heaks klassikalises rahvuseepose stiilis!

[Charlemagne]

Ai-vai, Arnold! Kas Masingu ja Co vaim on sindki nakatanud? Muideks, olen ise sedasama meelt...

[Karuke]

Lisaks veel, et kui juttu on täht-tähelt "Baltikumi rahvaste alistamisest sakslaste poolt" - siis see mitte, et ei nõudnud sakslastelt ainult palju jõudu ja aega vaid lõppes osalt ka ränga lüüasaamisega - Leedu andis saksikutele paar väga valusat õppetundi...

[naljamiiz]

mõni küsimus veel ei ole selge.


1.Suhetes Venemaaga jätkus püüe laiendada rooma-katoliku kiriku mõju.
vale, venemaal on õigeusk?


2.Eesti varane keskaegne kunst on meieni säilinud ehitismälestistena ja raidkivikunsti teostena.
arvan, et õige, sest maale ei ole säilinud?

3.Jüriöö ülestõusu nõrgestas see, et ta ei alanud kõikjal korraga.

see on õige eks, aga kas aitab põhjendusest, et ei alanud kõikjal korraga?





ja selline küsimus ka: mida pidi noormees tegema, et saada mungaks?