Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia
Miks peaks kallima raha eest ostma vähem võimekama masina? F-16 on ju segelt odavam kui see L-159 .....F-16MLU=6,4 mln. $ vs. L-159=8 mln. $ Nende 28 L-159 eest saab juba 35 F-16MLU-d:roll:
Viimati muutis Felix, 06 Jaan, 2009 14:45, muudetud 1 kord kokku.
Selline oli Belgia deal Jordaaniale!
February 2007 Belgium’s VTM TV station is reporting the sale of 14 Belgian Air Force F-16s to Jordan for EUR 70 million (currently about $90 million). The Chief of Defense’s recent interview with Trends economics magazine confirmed this price tag. All of the Pratt & Whitney F100 engines will be reset to 0 flight hours condition for the sale, and some Jordanian pilots will also receive training on the F-16s in Belgium.
http://www.defenseindustrydaily.com/jor ... ted-02176/
February 2007 Belgium’s VTM TV station is reporting the sale of 14 Belgian Air Force F-16s to Jordan for EUR 70 million (currently about $90 million). The Chief of Defense’s recent interview with Trends economics magazine confirmed this price tag. All of the Pratt & Whitney F100 engines will be reset to 0 flight hours condition for the sale, and some Jordanian pilots will also receive training on the F-16s in Belgium.
http://www.defenseindustrydaily.com/jor ... ted-02176/
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Näide elust (Jordaania), lühidalt refereerituna nimega "romula lennukid".
Peale 1994. a sõlmitud rahulepingut Iisraeliga avanesid Jordaaniale lääne relvapoodide uksed.
1996 sõlmis Jordaania USA-ga liisinglepingu (nimega Peace Falcon I), mille käigus tarnis USA Jordaaniale 16 F-16A Block 15 ADF-i (AIM-7ga USA kontinentaalõhukaitse versioon). Lennukid saadi AMARC-i seisuplatsilt ja enamikul oli lennatud üle 3000 tunni (üle75% tollase lennuki plaaneri ressursist). Lepingu maksumus oli 220 miljonit USA dollarit ja kehtivus 5 aastat. Lepingus oli lennukite moderniseerimine, mootoriruumi moderniseerimine ja uued mootorid ja struktuuriline tugevdamine kuni 8000 tunnise ressursi saamiseks, kogu väljaõpe ja maapealne tehnika ning varuosad lennuki käigushoidmiseks.
Mis teeb lennuki kohta 2,75M USD ehk 30 miljonit krooni.
Hiljem sai Jordaania teadmata tingimustel (võib arvata, et suhteliselt sümboolse hinnaga - sest enamik vanemaid eelmise tarne lennukeid olid tasuta, maksis upgrade) samasuguseid F-16A ADF-e 17 tükki ja lasi neile teostada MLU upgrade Türgis, makstes selle eest 87 miljonit USD (5,1 miljonit USD lennuki kohta).
Näide elust (Poola) - tagasi lükatud pakkumine
1998 pakkus USA Poolale võimalust liisida 36 kasutatud F-16 või F-18 lennukit viieks aastaks hinnaga 100 miljonit USD, mis sisaldab lendurite ja teenindusmeeskondade väljaõpet. See teeb siis lennuki kohta 0,6 miljonit USD ehk 6,6 miljonit EEKi aastas.
Ühesõnaga 10 miljoni USD eest saab lennukit küll ja rohkem ka. Arvestades, et AMARCis olevad masinad on 3000 tunniga, siis pikendamine 8000 tunnini tähendab, et normaalkoormusega 200 tundi jätkub lennuki plaanerist veel 25-ks aastaks.
Mõtlemisainet peaks siin olema küllalt.
Peale 1994. a sõlmitud rahulepingut Iisraeliga avanesid Jordaaniale lääne relvapoodide uksed.
1996 sõlmis Jordaania USA-ga liisinglepingu (nimega Peace Falcon I), mille käigus tarnis USA Jordaaniale 16 F-16A Block 15 ADF-i (AIM-7ga USA kontinentaalõhukaitse versioon). Lennukid saadi AMARC-i seisuplatsilt ja enamikul oli lennatud üle 3000 tunni (üle75% tollase lennuki plaaneri ressursist). Lepingu maksumus oli 220 miljonit USA dollarit ja kehtivus 5 aastat. Lepingus oli lennukite moderniseerimine, mootoriruumi moderniseerimine ja uued mootorid ja struktuuriline tugevdamine kuni 8000 tunnise ressursi saamiseks, kogu väljaõpe ja maapealne tehnika ning varuosad lennuki käigushoidmiseks.
Mis teeb lennuki kohta 2,75M USD ehk 30 miljonit krooni.
Hiljem sai Jordaania teadmata tingimustel (võib arvata, et suhteliselt sümboolse hinnaga - sest enamik vanemaid eelmise tarne lennukeid olid tasuta, maksis upgrade) samasuguseid F-16A ADF-e 17 tükki ja lasi neile teostada MLU upgrade Türgis, makstes selle eest 87 miljonit USD (5,1 miljonit USD lennuki kohta).
Näide elust (Poola) - tagasi lükatud pakkumine
1998 pakkus USA Poolale võimalust liisida 36 kasutatud F-16 või F-18 lennukit viieks aastaks hinnaga 100 miljonit USD, mis sisaldab lendurite ja teenindusmeeskondade väljaõpet. See teeb siis lennuki kohta 0,6 miljonit USD ehk 6,6 miljonit EEKi aastas.
Ühesõnaga 10 miljoni USD eest saab lennukit küll ja rohkem ka. Arvestades, et AMARCis olevad masinad on 3000 tunniga, siis pikendamine 8000 tunnini tähendab, et normaalkoormusega 200 tundi jätkub lennuki plaanerist veel 25-ks aastaks.
Mõtlemisainet peaks siin olema küllalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jutt ja võrdlused on uute masinate ja nende hindade üle.
4 F16 vs 28 L159 teevad F 16 ainult siis ära, kui L159 taktikaliselt väga valesti kasutada, st kõrgel kogu täiega F 16netele peale lennata.
AIM 120 tabamistäpsus vaevalt, et 100% on ja eriti veel raketti maksimaalse lennukauguse juures.
Korralike radarite olemasolul on üksteise avastuskaugus sama, pole vahet, kas infi annab maapealne radar või lennuki oma.
Paar L159 peibutaks, F16nete maksimaallaskeulatuse juures kõrgel, et lennukid lähemale tuleks.
Madallennul, kui radari avastuskaugus on oluliselt väiksem, tossutavad ülejäänud 8 - 9, kuni saavad laskeulatusse ja tänu ülekaalule on neil piisavalt hea võimalus F-id kinnisvaraks muuta.
Pealegi, nii palju kui ma uurinud olen, annaks ka L159 AIM 120ned väga edukalt peale toppida.
Peale selle, ei saa kunagi olla 4 F 16 samal ajal õhus, sest neid on vaja ka tankida ja hooldada. Ootad selle momendi ära, kui enamik st 2 või 3 masinat on maapinnal ja lendad, lihtsalt peale ning loobid lennuvälja clusterit täis.
Aga kui odavalt saab kusagilt häid lennukeid ( F 16 ) oleks väga hea, kui ainult valitsusel oleks seda arusmaamist....
4 F16 vs 28 L159 teevad F 16 ainult siis ära, kui L159 taktikaliselt väga valesti kasutada, st kõrgel kogu täiega F 16netele peale lennata.
AIM 120 tabamistäpsus vaevalt, et 100% on ja eriti veel raketti maksimaalse lennukauguse juures.
Korralike radarite olemasolul on üksteise avastuskaugus sama, pole vahet, kas infi annab maapealne radar või lennuki oma.
Paar L159 peibutaks, F16nete maksimaallaskeulatuse juures kõrgel, et lennukid lähemale tuleks.
Madallennul, kui radari avastuskaugus on oluliselt väiksem, tossutavad ülejäänud 8 - 9, kuni saavad laskeulatusse ja tänu ülekaalule on neil piisavalt hea võimalus F-id kinnisvaraks muuta.
Pealegi, nii palju kui ma uurinud olen, annaks ka L159 AIM 120ned väga edukalt peale toppida.
Peale selle, ei saa kunagi olla 4 F 16 samal ajal õhus, sest neid on vaja ka tankida ja hooldada. Ootad selle momendi ära, kui enamik st 2 või 3 masinat on maapinnal ja lendad, lihtsalt peale ning loobid lennuvälja clusterit täis.
Aga kui odavalt saab kusagilt häid lennukeid ( F 16 ) oleks väga hea, kui ainult valitsusel oleks seda arusmaamist....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Asi toimib eeldusel kuiXender kirjutas:Jutt ja võrdlused on uute masinate ja nende hindade üle.
Paar L159 peibutaks, F16nete maksimaallaskeulatuse juures kõrgel, et lennukid lähemale tuleks.
Madallennul, kui radari avastuskaugus on oluliselt väiksem, tossutavad ülejäänud 8 - 9, kuni saavad laskeulatusse ja tänu ülekaalule on neil piisavalt hea võimalus F-id kinnisvaraks muuta.
1. tegemist on mingite upgrademata Block 5 nuiadega, mida leiab ehk Venetsueela arsenalist, millel puuduvad igasugused peened vahendid, mis tänapäeval olemas on.
2. nende kabiinis lendavad idioodid
3. maapealne juhtimine puudub või seal on samuti idioodid.
F-16 radar suudab 90 km tagant jälgida maanteel sõitvaid sõiduautosid, miks sa arvad, et kiirgavate radaritega L-159, mis lendavad maapinnast kõrgemal, ei avastata? Või radarikiirguse peale ei hakka F-16 kabiinis RWR displail põlema märge "UNK"? Kas L-159-l on üldse normaalne RWR?
Lõppkokkuvõttes on igasugu lõkse võimalik teha, kuid kas sõjanduspraktikas on mõni vastav näide? Vastupidiseid näiteid, kus hulgi on kotitud endast aeglasemaid ja lahjemaid masinaid - on hulgi.
See on ühe taktika teema ja ühe taktika sõjavägesid on kerge alistada. Noh nagu CG saab teatud tingimustel ka tankist jagu, aga rõhk on sõnadel "teatud tingimustel". Kui vastane pole idoot, siis ei pruugi neid tingimusi tulla.
Toon siia natuke teise taktikalise olukorra. Valves olevad lennukid istuvad Ämaris zulu alertis (90 sekundit õhus signaali saamisest - on sõjaoht.) Radarid avastavad piirile läheneva pommitajate formatsiooni 12 000 m kõrgusel kiirusega 900 kmh, mille kursivektor viib Tapa kohale.
a) mis saab, kui valves on F-16
b) mis saab, kui valves on L-159
Teeme L-159 jaoks asja kergemaks ja oletame, et kattehävitajaid ei ole.
Noh taktikud

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ega seal b variandi puhul midagi nii väga erilist juhtuda saagi, lihtsalt Tapat pole enamKapten Trumm kirjutas:a) mis saab, kui valves on F-16
b) mis saab, kui valves on L-159
Teeme L-159 jaoks asja kergemaks ja oletame, et kattehävitajaid ei ole.
Noh taktikud

"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Tapat pole kummalgi juhul enam, sest venelased võivad vabalt kasutada tiibrakette, näiteks Tu 160ne pealt Raduga Kh-55 mis lendab ligi 3000 km kaugusele, seega sügavalt vene õhuruumist, rakette ja muid asju, mille lennu ulatus on üle 1 000 on venelastel piisavalt.
Kui nad pommidega kavatsevad, siis IRIS-T mida suudab L159 kanda peaks lennukõrgust olema 20 km ja kaugust 25 km mac 3 juures seda siis. Kui lennukid saab õhku, ei tohiks nende pommitajate mahavõtmisega idees probleeme olla.
Idees peaks tal korralik Radar warning receiver olema, elektrooniline pool pidi suht puht keskmise 4 G hävitaja välja andma, kui uskuda neti.
Kuidas päriselus on, siis ega me ilma katseteta vist teada ei saa.
L159 pole jumala eest mingi imeloom, kuid praegusele 0 võimekusele annaks ta ometi midagi juurde.
Kordan veel kord, kui kusagilt saab kasutatud F 16 hea hinnaga, siis mina ostaks neid kohe mitu eskadrilli ja unustaks igasugused L159 ära.
Kui nad pommidega kavatsevad, siis IRIS-T mida suudab L159 kanda peaks lennukõrgust olema 20 km ja kaugust 25 km mac 3 juures seda siis. Kui lennukid saab õhku, ei tohiks nende pommitajate mahavõtmisega idees probleeme olla.
Idees peaks tal korralik Radar warning receiver olema, elektrooniline pool pidi suht puht keskmise 4 G hävitaja välja andma, kui uskuda neti.
Kuidas päriselus on, siis ega me ilma katseteta vist teada ei saa.
L159 pole jumala eest mingi imeloom, kuid praegusele 0 võimekusele annaks ta ometi midagi juurde.
Kordan veel kord, kui kusagilt saab kasutatud F 16 hea hinnaga, siis mina ostaks neid kohe mitu eskadrilli ja unustaks igasugused L159 ära.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 29
- Liitunud: 05 Juun, 2004 9:22
Suurelt kõrguselt kirurgiliselt täpset pommitamist polegi vist võimalik teha, vähemalt vene lennuväe poolt, vaid ikka vaippommitamist, et ehk saab ka vajalik objekt pihta. Mingi laskemoonalao või näiteks Kellavere radari hävitamiseks pole ju vaja kvartali jagu territooriumi puruks pommitada, miks venelased lähi- või keskmaarakette selleks ei kasutata?
Kas radarid suudavad avastada ka kõrgelt-kaugelt väljatulistatud tiibrakette ja on neid ka võimalik hävitada lennukite sarnaselt. Võtame katsejäneseks näiteks sakslaste Gepardi, suudaks see oma automaatkahuritega raketi alla lasta või on raketi signatuur nii pisike, et ei jää radarile ja seega automaatika ei suuda midagi teha ... reageerimisaega võib väheks jääda kui Gepardi enda radar ainult kasutusel aga kui mujalt ka infot saab, siis oleks ehk aega rohkem ja šansid suuremad
Kas radarid suudavad avastada ka kõrgelt-kaugelt väljatulistatud tiibrakette ja on neid ka võimalik hävitada lennukite sarnaselt. Võtame katsejäneseks näiteks sakslaste Gepardi, suudaks see oma automaatkahuritega raketi alla lasta või on raketi signatuur nii pisike, et ei jää radarile ja seega automaatika ei suuda midagi teha ... reageerimisaega võib väheks jääda kui Gepardi enda radar ainult kasutusel aga kui mujalt ka infot saab, siis oleks ehk aega rohkem ja šansid suuremad

Jätteks kõrvale kõige tõenäolisema variandi, et 4 vs 28 olukord laheneb umbes tunni aja jooksul nende 4-ja kasuks, siis see 4 F16 vs 28 L159 pani mõtlema, et lisaks proportsioonile 4 tukki versus 28 pussu on ka üks teine proportsioon, milleks on näiteks nende lennukite käigus hoidmiseks vajalikud piloodidXender kirjutas:Jutt ja võrdlused on uute masinate ja nende hindade üle.
4 F16 vs 28 L159 teevad F 16 ainult siis ära, kui L159 taktikaliselt väga valesti kasutada, st kõrgel kogu täiega F 16netele peale lennata.
- 8 F16 väljaõppega lendurit vs näiteks 35 L159 väljaõppega meest. Kusagil on sellest juttu olnud aga kas mitte korraliku hävituslenduri väärtuseks ei hinnata USA-s mingit numbrit suurusjärgus 1 MUSD. Arvestades väljaõppe lihtsam ja lennutunni odavam olemist, siis õppinud L159 piloodi hind peaks olema näiteks 0,4 MUSD.
- Kui 4 F16 maapealne tugitiim on vaese mehe variandis suurusjärku 30-40 matsi, siis 28 L159 puhul saab hakkama ilmselt sama hulgaga. Vaevalt, et F16 vs L159 pilootide ja tugipersonali palgad kordades erinevad või kui, siis, et F16 piloodi tasu on oluliselt kõrgem kui L159 piloodil.
Aga kõik see on tühi mula kabinetivaikusest, sest on need kas Vene hävitajad või pommitajad, siis kui on L159-d siis pole eriti vahet, kas nad meil on või ei ole. Treeninglennukiteks sobivad kindlasti. L159-te peale kaitse ülesehitamine tähendab seda, et kogu kumulatiivne kulu/investeering soetamisest kuni esimese sõjalise konfliktini - selle võiks kulutamata jätta või rahvale laiali jagada, sest põleb see niikuinii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Seal on see vahe, et see T-50 ei maksa enam 8 või 10 miljonit, vaid hoopis kopsakama summa.willyramp kirjutas:ei ole taktik. isegi tugitoolitaktik mitte. visalt kestvat arutelu lugedes tekkis hüpoteetiline küsimus foorumi kaardiväele- kui nüüd toosamune 159 asendada eespool läbilipsanud F/A50 sõjakama vers. kas "kukub " sama ruttu alla?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 29
- Liitunud: 05 Juun, 2004 9:22
Pilooditreeninguna annaks küll. Hea oleks nad jättagi täitma rolli, milleks nad loodud.Xender kirjutas: L159 pole jumala eest mingi imeloom, kuid praegusele 0 võimekusele annaks ta ometi midagi juurde.
Võimekam lennuk lendab tast lihtsalt "üle". Umbes, nagu Iraagis oli, 4 mig-23 ja 4 f-15 http://www.youtube.com/watch?v=qw6lF-i6aGM .Pääses mig, kes kohe jalga lasi. Ajaliselt ei ole väga suurt vahet, kas 2, 4 või 6 L-159 vs f-16, asi käib väga kiirelt. Alles siis tuleb viivitus, kui raketid otsa saavad.
On 2 võimalust võita, kas kvaliteedi või kvantiteediga. Vene mig-29 ja su-27 vastu minnes L-159 -ga tuleks hakata lööma kvantiteediga ja see ei oleks reaalne.
Kel ei ole lootust tulevikuks, selle minevik röövib temalt oleviku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist