Kuum jook ja söök

[wanapagan]

Ei loe see, et sinist värvi ja mürk.See kuidas seda manustatakse jäigi mõistatuseks.

tiblaarmees joodi ju piiritust,mis teatud protsessiga piduriõlist välja koogiti,asi siis alkassil tehn.piiritust -20C juures meetrise plekkrenniga vähe suupärasemaks destilleerida.

[Leo]

Gaasipõletiga on ainult see häda, et kui gaas lõppeb, siis ei soojenda selle süsteemiga enam mida. Rootsi piiritusepõletiga katelok on universaalsem, seal saab põhimõtteliselt põletada kõiki põlevaid vedelikke, millest osa paraku tahmavad ja/või haisevad. Trangia pidi olema natuke efektiivsem, s.t. ajab X koguse vett kiiremini keema, kui rootslane, ise ei ole proovinud. Samas on rootslase pidamine odavam, sest tehniline piiritus on odavam kui gaasiballoon. Kui oleks palju raha, siis ostaks sellise gaasipõletiga komplekti, kus topsik on väljast isoleeritud kuumakindla materjaliga, selle hind Soomes oli 90 euro kanti, see on 1300 krooni. Kõik elemendid olid kergsulamist ja maksimaalselt kompaktsed, sai gaasiballooni ja põleti üksteise sisse pakkida ja kaalu oli mõnisada grammi. Tõsisele matkasellile või eriüksusele oluline, sest seal on iga gramm arvel, tavaline jalaväelane tiksub rõõmsalt ringi Rootsi kateloki ja põletiga ja soendab sööki-jooki millega saab ja kus võimalik. Põleti, lõke, telgiahi.

Kui rääkida sooja vedeliku või toidu kaasas kandmisest, siis tuleb endale kõigepealt hankida 1-1,5 liitrine terasest katelok. Selline suure suuga, et saaks ka tahket toitu sinna panna. Raske kaasas vedada, kuid igati mõnus asi peatuse korral midagi sooja võtta ilma tuld tegemata. Korralik katelok hoiab sisu sooja kuni 24h, natuke sõltub õhu ja kateloki sisu temperatuurist. Kõige parem jook kaasa võtta on taimetee ohtra suhkru või meega, sealt saab vett ja energiat. Mõned kannavad kohvi, kuid see ei ole väga mõistlik, sest kohvi on diureetik (ajab palju vett organismist välja). Sama teema on kange musta või rohelise teega või energiajoogiga. Neid võib tarbida küll, kuid siis tuleb alati vett peale juua. Joogivee joodavana hoidmine talvisel rännakul on üldse paras pähkel, sest inimene vajab füüsilise koormuse korral 5-6 liitrit joogivett ööpäevas. Paarimehel külmusid -20ga mõne tunniga nii välipudelites vesi kui gaasiline ja ohtra suhkruga energiajook täiesti kamakaks. Ainuke joodav vedelik oli termoses ja jope all kantud veekotis, mida me siis kahekesi luristasime.

Terasest termosest saab häda korral ka toreda torupommi teha, eriti kui kahe korpuse õhuvahe metallisodi täis toppida, kuid see on juba mõne teise teema asi.

[Juhani Putkinen]

Kõige parem jook kaasa võtta on taimetee ohtra suhkru või meega, sealt saab vett ja energiat.

Soovitan mahla. Näiteks mustika või pohla - ja mitte ainult värviks vaid rohkelt samuti suhkrut on vaja. Sügisel marju korjama!

Kui sisside söögist, joogist räägitakse, nii kaasas peaks ikka olema ka lihapuljongkontsentraatkuubikuid (Maggi, vms). Sellistest jook koos näkileivaga (kuivikleib) on suurepärane asi - saa ka soola. Kui maastikul higistab korralikult on ka soola vaja. Need mõlemad on ka väga kerged kaasas tassida.

[Gfreak]

ei tea, millegipärast pole eriline näkileiva fänn.
kuid minu teada talvesõjas selle peal elatigi. siiski, eesti ja soome einelaud on pisut erinev ja meil see vist sees ka ei püsi. või just jääbki sisse.
aga kuivikud kõlbaks küll.

ise sooviks kindlasti midagi, mida saab igal ajal süüa, (st. et ei hakka keelele pörgut tegema mingil hetkel) nt. leib pekiga, soe hernepuder kuskil termoskonteineris, joogiks vesi mis peaks olema enamvähem soe (mantli sisetasku). sest see omandub kõige kergemini ja kiiremini. ka peaks olema sissidel võimekus kiiresti ehitada varjualune, mis on varjatud õhuvaatluse ja maapealse jälgimise eest, kus oleks võimalik end kuivatada ja riided vahetada, kui näiteks talvel pakasega vette kukutud, ja samas ka toitu valmistada.

toidupakid tuleks sissidel ise kokku panna, sest igaüks teab oma vajadusi-allergiad paremini, kui mõni tooli nühkiv ametnik kuskil tallinnas.

EDIT: unustasin, head teeks ka kari kompvekke taskus, motivatsiooni eesmärgil.

[Shiim]

Ei tea, millegipärast pole eriline näkileiva fänn.

Mulle ka üldse ei istu. Kui silme eest näljast must, siis vast tõesti järaks natuke
Nii et mitmekesisus tuleb alati kasuks...

[Juhani Putkinen]

Ei tea, millegipärast pole eriline näkileiva fänn.

Mulle ka üldse ei istu. Kui silme eest näljast must, siis vast tõesti järaks natuke
Nii et mitmekesisus tuleb alati kasuks...

Soomes on väga suur valik erinevaid näkileibu, palun väga - tutvuge. Võib ausalt öelda Soome jäigi iseseisvaks tänu näkileivale. On väga kerge kaasas tassida ja seda saab "leivakotist" (spetsiaalne riidest kott sõduril kaasas) alati närida kui saa näljaseks - tõesti suurepärane tõit.

Võib-olla teie kallid sõbrad juba ärä vihastate, aga ma ikka jutlustan ühe loo.

Ma kunagi ammu umbes 40 aastat tagasi olin Soomes aega teenimas ja vahepeal ikka sain ka mingisuguse puhkuse nädalavahetuseks (väga harva). Ma palusin ja sain väeosast kaasa näkileiba ja elasingi selle nädalavahetuse näkileiva ja veega kusagil huvitavas kohas Soome.

Palun väga katsetage neid erinevaid näkileibu (sealt on kindlasti leida ka igaühe maitsele meelepärane) - kas või koos selle kontsentreeritud kuuma lihapuljongiga - ja mõelge selle peale, et olete tulevikus metsas riided täiesti märjad ja olete ikka päris näljased, sest olete pidanud vaenlase (koerade) eest juba väga pika maa põgenema ja ei ole kuidagi saanud oma punkri juurde minna.

[sigalahe]

Näkileib tegelt päris hea ja kerge ka tassida,tuleb tõesti valida milline maitseb muidu tean et üks sort vähemalt nagu saepuru-täitsa maitsetu .Aga toitev on ta küll ainult janutama ajab hirmsalt.

[Shiim]

Palun väga katsetage neid erinevaid näkileibu (sealt on kindlasti leida ka igaühe maitsele meelepärane) - kas või koos selle kontsentreeritud kuuma lihapuljongiga - ja mõelge selle peale, et olete tulevikus metsas riided täiesti märjad ja olete ikka päris näljased, sest olete pidanud vaenlase (koerade) eest juba väga pika maa põgenema ja ei ole kuidagi saanud oma punkri juurde minna.

Mul on jah kogemused ainult mingite saepurumaitseliste näkileibadega, aga vast seetõttu polegi eriti tahtnud neid proovida, et esialgsed kogemused kehvad.
Tean väga hästi, mis tunne on märjas, külmas ja näljasena metsas olla, nii et mõistagi ei põlgaks ma näkileiba ära kui olukord sunnib.

[jackpuuk]

Juhanil õigus, neid on paljude erinevate maitsetega, mina magusat ei armasta ja rootsis krõbistasin neid vahepeal küpsiste asemel. Aga jah, kõik nad pole väga hea mekiga, tuleb endal katse-eksituse meetodil selgeks teha, mis suupärasem. Üks asi veel, pole küll sõjaolukorras eriti kasutatav, aga on selline asi olemas nagu lapi lõke või lapi pliit. Kui on mootorsaag käepärast, siis lõikad umbes põlvekõrguse paku metsakuivast puust, siis piki pakku sooned sisse kuni kahe kolmandiku ulatuses läbi kogu diameetri. Sorts bensiini või piiritust keskele ja tuld, saab ka paberiga süüdatud. Siis anum peale, pakk põleb ilusti ühtlaselt, improviseeritud pliit ongi olemas. Mida rohkem sooni lõigata, seda kiiremini põleb, tsiviilelus vägagi mugav kasutada. Teevesi keedetud, puid juurde ja on lõke kah väga lihtsalt süüdatud.

[Juhani Putkinen]

Näkileival on ka see hea külg, et see säilib hästi kaua. Näiteks 10 aastat vana näkileib on nagu värske näkileib.

See on ikka õige sõdurileib. Ma ei kuidagi ole saanud aru, et sõdurile antakse metsa kaasa pehmet leiba ja saia (Eestis). Vähemalt saia on varsti hallitanud.

[sven]

Kui näkileib paksult võiga katta siis on väga maitsev. Rasv üldse on kaalu suhtes neli korda energiarikkam kui muud toitained. Ainult raskesti omastatavam ja raskesti suust allaaetav. Seega on näkileib hea abivahend rasva kõhtu laadimiseks.

[Juhani Putkinen]

Kui näkileib paksult võiga katta siis on väga maitsev. Rasv üldse on kaalu suhtes neli korda energiarikkam kui muud toitained. Ainult raskesti omastatavam ja raskesti suust allaaetav. Seega on näkileib hea abivahend rasva kõhtu laadimiseks.

Õige.

Sõdur vajab palju rasva.

Ka sealihakonserviviilu näkileiva peal on hea. Ise kasutan küll sea- ja loomalihakonservi. Seda saa allahindlusest Soomest 1 euro (15,6 EEK) per 400 g konservikarp. Ostan alati suure koguse kui saa odava hinnaga.

[Gfreak]

pole jah eriti näkileibu proovind, aga kas keegi teab, kas eestisse nn. paremaid sorte kah sisse tuuakse? enivei, KUIVIKUD. eestlasele kõhupärasem ja säilib ka väga kaua.

sissiõpe võiks tagasi tulla.

[Janka]

... enivei, KUIVIKUD. eestlasele kõhupärasem ja säilib ka väga kaua.

Küüslauguleivad - vitamiinirikas ja saab ka kodus valmistada.
Omavalmistatud on kordades maitsvamad ja odavamad kah kui poepakendis saadavad.

Praed kasvõi terve pätsitäie viile valmis nii et pind jääb krõbe, boorne nagu raspel. Pisut soola alla raputada ja edasi hõõrud sellesama pinna sisse küüslauku. Pind toimib ise riivina.
Säilitamist pole proovinud, sest pole võimalust olnud. Üle paari päeva nad mul lihtsalt ei seisa - ennem söön kõik ära. Liiga maitsvad on .

[ozk]

Pole ka eriti näkileiva sõber, aga avastasin ühed punase papist pakki sees näkileivad. Need pole sellised paksud nagu tavaliselt, vaid õhukesed ca 4-5mm ja tumeda värvusega ja maitseb täpselt nagu tavaline leivakuivik...
Olen nüüd viimasel ajal tihti ostnud, täitsa mõnus krõbistada töö juures