Partisanisõjast

[propatria]

Tere!

Mõni aeg tagasi sattus kätte materjal, kus on otsekoheselt ja avameelselt käsitletud partisanisõja olemust...
Edastan siin selle teksti ka lugejatele:

Uudised 99/02/20

Mehed metsast külvasid surma elu nimel
TIIT NOORMETS

Kui Eesti viimane metsavend August Sabbe, kellest on kirjutanud ka ajakiri National Geographic, osales punaaktivisti pere tapmises, kerkib küsimus: kas metsavendade võitlus pidi piirduma üksnes tšekistide ja sõdurite hävitamisega?

See pole saladus, et metsameeste kuulid ei niitnud ainult mundrikandjaid, vaid külvasid surma ka tavaliste maainimeste, isegi naiste ja laste seas. Näiteks Sabbe pani Põlva lähistel koos kaaslastega tule otsa kohaliku punategelase talule. Kui naine ja noorukiikka jõudnud poeg majast välja jooksid, andsid metsavennad nende pihta tuld. Kuulid kustutasid mõlema eluküünla.
Seda ei saa pidada partisanide tegevuse õigustuseks, ent tuleb nentida, et partisanisõda ei peeta rahvusvahelise õiguse ega isegi mitte üldtunnustatud sõjatavade järgi. Sootuks vastupidi. Terrorism, süütute inimeste tapmine, röövimine ja hirmutamine, mida arenenud riigid panevad nüüdisajal süüks barbaarsetele režiimidele, on partisanisõja julma loogika kohaselt peamisi võitlusvahendeid.
Partisanisõja halastamatud võtted iseloomustasid ka Moskva ülemvõimu vastu peetud rahvuslike vastupanuliikumiste võitlusi, mis rullusid aastail 1944-1954 üle Nõukogude Liidu läänealade Eestist Ukrainani. Juba 4. novembril 1944 välja antud Leedu Vabadusarmee peastaabi päevakäsk teatas: "Edukaks võitluseks NKVD, kohaliku administratsiooni ja spioonide vastu tuleb seda pidada halastuseta ja kõhklusteta."

Võõra võimu käsilased

Okupeeritud maa ühiskonna võib piltlikult jagada kolme kihti. Üleval seisab okupatsioonivõim, kes annab käske. Eestis oli selleks Kommunistliku Partei juhtkond koos Moskva esindajaga. All asub rahvas, kes peab võimu käske täitma. Selleks, et käsud rahvani jõuaksid, loob keskvõim kohaliku võimuaparaadi, kes vallutajate poliitikat ellu viib. Ilma selliste käsilaste abita kukuks võõrvõim lihtsalt kokku. Salapolitsei ja sõdurid on seejuures tööriist, mida võim kasutab vastupanu murdmiseks.
Eestis koosnes kohalik võimuaparaat pärast Teist maailmasõda parteisekretäridest, kelle kätte oli koondunud poliitiline võim, ja administratiivselt maad juhtinud täitevkomiteedest. Majanduslikku võimu teostasid külas masinatraktorijaamad ning hiljem kolhoosid-sovhoosid (täpsemalt öeldes teostasid kolhoosiesimehed partei majanduspoliitikat). Võimumehi abistas nn partei- ja nõukogude aktiiv ehk lihtsad inimesed, kes ükskõik millistel ajenditel uut korda vabatahtlikult ja innukalt teenisid.
Kohaliku võimu lüli oli okupatsioonivõimu teostamise ahelas kõige kaitsetum ja haavatavam. Samas oli see kõige hädavajalikum lüli. Just kohaliku võimu kätega sovetiseeriti maad ja inimesi. Seetõttu on arusaadav, miks just neist nõukogudesõbralikest inimestest sai metsavendade sihtmärk.

Teaduslik hävitustöö

Kõiki kollaborante, nõukogude võimu käsilasi, oli mõistagi võimatu hävitada. Sellel poleks ka mõtet olnud, sest võim leiab alati piisavalt meelitus- või mõjutusvahendeid, et oma kaastööliste ridu täiendada. Vietnami sõjas proovisid Vietkongi partisanid 1965. aastal läbi kukutada parlamendivalimisi, tappes ja röövides 14 500 sellega seotud inimest, kuid valimised toimusid ikkagi.
Ega partisanide terror olegi olnud silmitu inimeste tapmine ja segaduse külvamine. Pigem on nad valinud tähtsamaid sihtmärke vaat et teadusliku täpsusega. Eestis leidus nii ametimeeste kui aktivistide hulgas erisuguseid inimesi: ühed täitsid lihtsalt oma kohustusi, teised nuhkisid omaalgatuslikult metsavendade järele, kirjutasid salakaebusi või koguni mõnitasid, röövisid ja peksid.
Aktivistide hävitamisel oli metsavendade silmis kaks eesmärki: esiteks, kaitsta nõukogude käsilaste eest tavalisi inimesi, ja teiseks, külvata võimuaparaadis hirmu.
Metsavend Alfred Käärmann kirjutab oma mälestustes, kuidas tema ja ta saatusekaaslased hoidusid igasugusest aktiivsest tegevusest, et mitte võimu repressioone esile kutsuda. Tegelikult see just julgustas nõukogude aktiviste. Tema mälestused "Põlisvaenlase vastu" esitab masendava pildi sellest, kuidas nõukogude võimult relvad kätte saanud eesti külaühiskonna alamkiht tormas ilma igasuguste piirideta märatsema. Mitmel pool Eestimaal hoidsid punaaktivistid end tunduvalt rohkem vaos, sest hirm vastupanuliikumise karistuse ees on parim liialduste kammitseja.

Hukkamine kättemaksuks

Sageli sundis metsavenda päästikule vajutama isiklik kättemaksuiha. "Villemi naine viidi miilits Jandaku poolt metsa, et ta näitaks, kus tema mees end varjab. Naine ei osanud seda kohta näidata ja lasti maha metsas. Samal sügisel viisid Peterson ja Villem lehma metsa. Jandak, kes lehma jälgi pidi metsa läks, lasti varitsejate poolt kättemaksuks maha." (Mart Laar, "Metsavennad")
Eesti metsavennad polnud organiseeritud ega juhitud jõud. Peamine oli siiski sihikindla terrori läbiviimine. "22. augustil 1949 võtsid Kalev Arro ja Johannes Lõhmus metsas kinni jahile tulnud Raigi ja Kõrda. Mõlemaid kontrolliti Lõhmuse käes olnud nimekirjade järgi. Nimekirju oli mitu: rahvakaitse, julgeoleku, miilitsa, komnoorte, kommunistide ja muu aktiivi kohta. Raig ja Kõrda nimekirjades polnud ja nad lasti lahti." (Mart Laar, "Metsavennad")
Metsavendade hoolikalt ettevalmistatud operatsioonid ei jätnud kohta juhusele. Need, kellega arveid õiendada, olid aegsasti välja valitud. 1967. aastani metsas olnud Aksel Mõttus mäletab: "Koovitil oli palju selliseid mehi, keda kutsuti libametsavendadeks. Need olid sellised mehed, kes päeval töötasid ja öösel, kui oli vaja, käisid väljas. Ühe ööga olid nad hävitanud seitse inimest, kes kõik olid röövlid ja äraandjad - kutsuti pere juurest välja ja lasti aia ääres maha." (Kultuur ja Elu, 1998/4)

Kuulid tabavad süütuid

Tuntud vanasõna ütleb, et kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Nendeks laastudeks olid sageli kõrvalised inimesed, aktivistide pereliikmed. Pärast 1949. aasta küüditamist täitusid Eestimaa metsad meestest, kel polnud enam midagi kaotada ja keda sageli hoidis püsti üksnes tahe kätte maksta.
Kuigi metsikuid tapmisi oli ette tulnud varemgi, veeresid need pärast teist suurküüditamist lainena üle Eesti. Ehkki naiste ja laste tapmisele ei saa leida mitte mingisugust õigustust, tuleb emotsioone ja õiguslikke hinnanguid kõrvale jättes nentida, et traagiline terror on käinud kaasas kõigi maade ja ajastute partisanisõdadega. Selles seisnebki partisanisõja julm paratamatus, et nii võimu vägivald kui vastupanuliikumise operatsioonid tabavad ka kõrvalseisjaid.

Terror taltsutab võimu

Partisanisõja klassiku Mao Zedongi käsitluse järgi koosneb taoline sõda kolmest etapist: esiteks oma jõudude loomine ja organiseerimine, seejärel nende kasvatamine ja tugevdamine ning lõpuks avalikku võitlusse astumine ja vastase purustamine. Esimesel-teisel etapil on partisanide põhiülesanne vältida avalikku kokkupõrget ülekaaluka vastasega. Nende peamiseks võitlusvahendiks on terror, mille eesmärk on lõigata läbi võimu ja elanike sidemed. Selles etapis tegutsesid ka Eesti metsavennad, kes pidid hoidma ennast elus loodetava lääneriikide ja Nõukogude Liidu sõja puhkemiseni.
Ei Eesti, Läti ega Leedu metsavendadel polnud mingit võimalust ega mõtet astuda avalikku võitlusse kogu Nõukogude Liidu vastu. Seda mõistsid nad isegi ning hoidusid seetõttu Nõukogude sõjaväest kaugele.
Kuid kohalikke võimumehi hävitades sai pidurdada ühiskonna sovetiseerimist. Mida aeglasemalt nõukogude võim juuri alla ajas, seda kindlama pinna said omakorda jalge alla vastupanuliikumise mehed.
Partisanisõja plusspoolele võib kanda tõsiasja, et tänu lakkamatule terrorile ei suutnud Stalini käsilased kogu rahvast pöördumatult oma tahte alla painutada, et võõrvõimuga koostöö arendamine ei muutunud okupantide kriitikameeleta ülistuslauluks. Nõukogude võim jäi Eestis võõraks vägivallamehhanismiks, mis sai toetuda üksnes toorele jõule ega suutnud rahvast lõpliku vaimupimedusega lüüa.

* * *

Tervitades ProPatria

[PATRIOOT]

ma käisin koos nelja kaasvõitlejaga nädalases laagris leedumaal mille teemax oli partisanisõda.... päris huvitav oli:)

[propatria]

Oli see mingi retro-hõnguline üritus või vaadeldi partisanisõda tänapäeva tingimustes?

ProPatria

[PATRIOOT]

vaadeldi partisanisõda sedasi nagu ta oli aastatel 1941-45

[propatria]

Ega Sa mingeid metoodilisi juhendmaterjale kaasa toonud?

ProPatria

[PATRIOOT]

kle sealt jagati igast paberimajandust aga iseasi on see palju keegi leedukeelest aru saab

[propatria]

Leedu keelt ma valdan tõesti vabalt (ainult tõlgi abiga)

ProPatria

[sinine]

Süütud naised/lapsed???? Tshekist on tshekist! Kui punane naine/laps annab omasid ära, siis on ta ka surma väärt. Reeturi palk on surm, kuigi lihtne kuul kuklasse on neile pigem halastamine. Kahjux olen liiga hea, et piinamisega tegeleda.

Partisanina viixin sõja vastase territooriumile. Teexin pistelist turvakontrolli nende elektrijaamades, katsetaxin sildade konstruktsiooni vastupidavust lõhkeainele - tooxin sära ja soojust vaenlase punasesse maailma. Praegu on veel aega väljaõpet omandada ja kaasvõitlejaid koguda... Heal juhul 2008 läheb pidu lahti, aga tõenäoliselt peavad noored uljaspead pisut rohkem kannatama, enne kui saavad praktiliselt tegutsema asuda.

[PATRIOOT]

yx kysimus sinisele...: mix ja mis andmete põhjal sa arvad et 2008 läheb madin lahti...?

[benedict]

Tehnoobjektide ründamine eeldab ikkagi korralikku ettevalmistust ja otsasaamise tõenäosus on ikka väga suur.
Samas suvisel ajal - põua - tuulte korral oleks tikud + auto vastase suurte territooriumide ja rabade süütamiseks kõige optimaalsem ning igaüks saaks sellega hakkama.

[propatria]

Selge see, et kõikvõimalikud strateegilised objektid võetakse rahututel aegadel suurema valve alla ja neid kahjustada on mõeldav vaid enesetaputerroristidel ja ka neil mitte alati edukalt...

Palju lihtsam ja edukam on aga tavaliste kommunikatsioonide rikkumine.
Kõiki elektriliine ja maa-aluseid kaableid raudteid ning teid ei jõuta lihtsalt valvata.

Et seda mõista, tasub meenutada, kui häirivad on isegi rahu ajal asotsiaalid, kes kerivad postide otsast kokku traadid, veavad metalli kokkuostu maa seest välja kaevatud kaabli, korjavad tänavalt ära kanalisatsioonikaevude kaaned ja liiklusmärgid...

[benedict]

Igatahes Sillamäe juures lõigati mitu korda pinge 110kV all oleval liinil mitu mastivahet maha. Tehnoloogia oli lihtne - visati nöör üle liini ja selle külge kinnitati kettsaag.

[sinine]

loomulik et strateegilised objektid võetaxe tugevdatud valve alla. surmaga peab alati arvestama. venemaa kindlasti alahindab eestit nagu ta on alati teinud ja see on tema suurim viga ka järgmise agressiooni korral. Zirinovski oli vist see tropp kes ütles et kui 60 000 venelast ohverdada et hävitada 1 000 000 eestlast siis oleks see heategu... ma leian et pole ka probleem venemaal 60 000 inimest lahinguväliselt maha lüüa. 10 meest peax sellex täitsa piisama...

küll neid ka leidub kes vähem riskides vaenlasele peavalu valmistavad

sõda 2008...no millalgi peab ju tulema. mix 2008 ei sobi?

[teddybbeer]

sõda 2008...no millalgi peab ju tulema. mix 2008 ei sobi?

suur kuulus seebimullilt/kohvipaksult ennustaja Notsdradamus(kirjapilt?) pakkus välja et kolmas ilmasõda hakkab 1999.... ja tulnukad ilmuvad siia aastal 2003...

[PATRIOOT]

pakun et siis ot ta kyll natuke mööda pannud sest 1999 aasta on möödas ja siis ei hakanud ilmasõda, 2003 on ka möödas ja tulnukaid pole veel kah näinud... ja kui mõni ongi siis mingit avalikku agressiivset käitumist pole nende poolt kyll olnud...