Eesti kaitsmine

[Juhani Putkinen]

Mõelgem veel Eesti kaitsmist - millega ma alustasin selle kurja loo.

Eestil on põhimõtteliselt olemas üks ainuke jalaväebrigaad - ka see juhul kui mobilisatsioon teostatakse piisavalt varakult.

Kuidas siis ikka Eestit kaitsta pealetungiva vene vägede vastu?

Kui viia see brigaad varakult Sinimägedesse, nii see on päris kõva tõke vaenlasele mis püüab välksõja meedotidega sõita läbi Narva Tallinnasse.

Aga kuidas takistada vaenlast samal ajal lihtsalt sõitmast soomuskolonnidega näiteks marsruutidel:
- Pihkva, Võru, Tartu, Tallinn;
- Valga, Viljandi, Tallinn?

Karta on, et vaenlane teeb ka meredessandi läände, näiteks Pärnu - ja ka sealt hakkab soomustatud kolonnid sõitma Tallinna suunas.

Kui oleks teine jalaväebrigaad (varustatud ja väljaõpetatud, ning kokku harjutatud), nii see võiks midagi ära teha Kagu-Eestis. Aga seda teist brigaadi lihtsalt pole olemas ja kui oleks olemas, nii sellest ikka ei jätkuks kaitsma Pärnut, Haapsalu ja Paldiski.

Seega "Putkineni strateegia" on ainuvõimalik Eesti kaitsmiseks:

1. Tallinn on vaja hoida enda käes kuni liitlaste appi tulekuni - ja on kindel, et nad EI tule kiiresti appi.

2. Et Tallinn on võimalik enda käes hoida, niin ON VAJA pidada tõhusat sissisõda ülejäänud Eesti aladel.

3. See tähendab, et ON VAJA valmistuda ette teostama väga väikeste sissiüksustega väga suur kogus varitsusi külgmiinide ja distantslõhkeseadmetega vaenlase kolonnidele, mis sõidavad igal pool Tallinna suunas.

4. Selleks on vaja külgmiine, distantslõhkeseadmeid, peidikud, punkrid ja väljaõpe - ning üleriigiline andmeside tagama koordineeritud vastupanu.

5. Et sissitegevus oleks võimalik väheste oma kaotustega on vaja õlalt lastavaid õhutõrjerakette (Stingeri taolisi, taburetita) suur kogus laiali üle Eesti. Juhul kui vaenlane saa vabalt lennata igal pool madalatel lennukorgustel oma lahingukopterite ja lennukitega vastupanu on raske ja tuleb kaotusi, mis on võimalik vältida hankides need "Stingerid".

-------------

On vana tõsi, et kui püüab vältida oma alade kaotamist ja väheste jõududega olla loobumata mitte millegist - sellest saa olla ainult üks tulemus, kaotus.

Juhul kui iseseisvus säilib on võimalik taastada kõik "kultuuriväärtused" nagu Tallinna vanalinn - aga kui kaotab iseseisvuse, siis on kõik p:s.

[Karuke]

Karta on, et vaenlane teeb ka meredessandi läände, näiteks Pärnu - ja ka sealt hakkab soomustatud kolonnid sõitma Tallinna suunas.

"Oletatava" vaenlase asemel lööks ma oma piiritus õeluses diversioonigrupi abil platsi puhtaks ja maandaks sellise paraja a 50 000 meest ekspeditsioonikorpuse otse Muuga sadamas.
Mille krt pärast on vaja midagi läbi murda ja kuhugi liikuda?

Seega kardan, et Tallinna kaitsmine jääb rannakaitse puudumise mereväe jõuetuse tõttu ära.

Sissisõda.
Kuid mitte kui abijõud - vaid kui põhiline strateegia.
Võitlusgrupid, hajutatult ja kõikjal.


Vabandust naiivse targutamise pärast

[Juhani Putkinen]

"Oletatava" vaenlase asemel lööks ma oma piiritus õeluses diversioonigrupi abil platsi puhtaks ja maandaks sellise paraja a 50 000 meest ekspeditsioonikorpuse otse Muuga sadamas.

Diversioonigruppe tuleb nagu nii, aga nende vastu on juba midagi olemas:
- Vahipataljon;
- Sidepataljon;
- KL Harju malev;
- KL Tallinna malev.

Nende lahinguvalmidust - väljaõppest räägimata - on loomulikult vaja tõhustada.

Kui need D-30 haubitsad kasutatakse nagu ma olen mõelnud, ehk Tallinna kaitseks, nii see Muuga pole eriti lihtne operatsioon. Aga hetkel kahjuks ...

[Juhani Putkinen]

Sissisõda.
Kuid mitte kui abijõud - vaid kui põhiline strateegia.
Võitlusgrupid, hajutatult ja kõikjal.

Ainult sissisõjaga on raske hoida enda käes sillapea kuhu liitlased saaks kunagi appi tulla - kui jälle liitlased pole appi tulemas, nii ainult sissisõjaga on raske vaenlast võita. Kui, nii võitlus on vaja osaliselt viia vaenlase territooriumile - ja see jälle tähendab päris märkimisväärseid oma kaotusi. Kas selleks ollakse valmis? Kas selleks on tehtud ettevalmistusi?

Kindral Kert on kunagi mulle öelnud, et on vaja olla Moskvas vajutamas nupule - aga kas see on valmistatud ette?

[sturman]

ma ei saa oma maakonna maleva,eriti kompanii,kus ma figureerin,midagi halba ütelda.kompaniis toimuvad pidevalt täiendused,õppused jne.ka teoreetiline värk on tasemel.toimuvad tankitõrje,snaipri jne kursused.paar korda aastas on näidislahingud kusagil metsas.mis puutub sellesse,et peame eestit hoidma,enne kui nato appi jõuab,siis on see jura.osalesin 1998 aastal usa-merejalaväe õppustel,kus muide oli väga palju väliseestlastest sõdureid,ning oli ka eesti kaitsmisest juttu.nad ütlesid,et euroopas on küllaldaselt nato sõjaväebaase.baltikumi kaitsmiseks peavad nad kohal olema 2 tunni jooksul.meil siin ajakirjanduses räägitakse päevadest ja nädalatest.

[Juhani Putkinen]

euroopas on küllaldaselt nato sõjaväebaase.baltikumi kaitsmiseks peavad nad kohal olema 2 tunni jooksul

Kahjuks tegelikkus on, et NATOl pole maavägesid mis nad saaksid kohe, kohe saata Eestile appi Venemaa rünnaku puhul ainult mõne sõjaväelase otsusega.

On vaja poliitiline otsus ja seda päris kindlasti ei saa kiiresti tehtud - kui on vaja otsustada sõjast Venemaa vastu.

Juba puht teoreetiliselt on võimatu saata mitte mingisuguseid vägesid Eesti abiks 2 tunni jooksul - ka juhul kui need väed oleksid olemas ja nad oleks võimalik saata mõne sõjaväelase otsusega.

Seega sellised jutud kahest tunnist võiks ütleja võtta endale suhu tagasi.

Põhimõtteliselt NATOl peaks olema kiirreageerimisväed, mis oleks võimalik kuhugi saata kiiresti - aga need on nii väiksed, et neid ei päris kindlasti saadeta Venemaa vastu - sest pole lootust, et nendele oleks mingeid täiendusi saata kiiresti. Ka neid väga väikseid kiirreageerimisvägesid pole võimalik mitte kuhugi saata tuntide jooksul.

Vabandan väga, aga NATOl võib-olla isegi tahtmine Eestit kiiresti aidata, aga puudub täielikult suutlikkus seda tegelikkuses teostada.

[Karuke]

Ainult sissisõjaga on raske hoida enda käes sillapea kuhu liitlased saaks kunagi appi tulla - kui jälle liitlased pole appi tulemas, nii ainult sissisõjaga on raske vaenlast võita...

Sillapeaga on see probleem, et just selliste ründamisel on potensiaalne vaenlane kõige tugevam.
Tal on siis sihtmärk ja vahendid.
Ju tuleb talt võtta see sihtmärk.
Eesmärk oleks vast ideaalis korraldada nii, et vastane ei võiks ühelgi hetkel väita, et ta kontrollib vallutatud territooriumit.
Abi andmiseks polegi vaja "kohta".
Jätkub vast traditsioonilisest "algul õhus ja siis maapeal".
Jätta vaenlane varustuse ja sideta ning sundida taganema või hävitada.
Sissisõda ei too võitu kummalegi poolele.
Nii ehk naa on see ajutine variant - kuid hetkel tundub, et ka ainuke variant.
Kas tasub siis "frontaalkokkupõrkes" oma jõude ilmaasjata põletada?

[Madis22]

Miks puhta sissisõjaga ei saa venelasi võita:

1) Venelased ei sõdi samal moel, kui tsiviliseeritud lääs. Neid ei morjenda ajakirjanduse irisemine tsiviilohvrite teemal. Neid ei takista miski igaks juhuks paari küla hävitamast.

2) Venelastel ei ole probleemiks buratiinodega ruutkilomeetrite kaupa linnaelustikku hävitada. Seega linnas sissimisest ei tule midagi välja. Ka metsas läheb raskeks, kui venelastel on kasutada liig palju vaba kaudtule relvastust.

3) Venelastel ei ole tõrget külaelanike hävitamise ja piinamise suhtes, seega on raske saada kohalikult elanikkonnalt ainelist ja informatiivset tuge, varjest rääkimata.

4) Kui ei ole rinnet, mis seoks endaga lahingüksusi, siis ei sõdi sissid mitte tagalavooride ja staabi/side üksustega, vaid just peamiselt lahingüksustega.

5) Üks sissirühm tarbib 2 tonni varustust kuus. Sõja hakul on ehk võimalik paari kolme kuu varud ladustada ja kui on toimiv rinne, siis saab ka selle taandumise ajal ühtteist sisside jaoks peidikusse maha jätta. Kui rindeüksusi ei ole, siis on sissid paari kuuga lahingmoonast tühjad.

[Juhani Putkinen]

Kas tasub siis "frontaalkokkupõrkes" oma jõude ilmaasjata põletada?

Ei tohigi.

Ma olen kunagi mingis teises teemas juba seda kirjeldanud.

Kuhugi Tallinna ringtee kohale tehakse küll midagi ettevalmistusi kaitsesõjaks, aga üldiselt seal pole mehi või on ainult vähe (mingis varjendides). Vaenlane kallab nagunii need kaitsepositsioonid üle nii pommide, rakettide kui mürsudega. Seal on mõttetu surma ootada. Mõni mees peab ikka olema, et vaenlane raiskab oma laskemoona nende "fortifikatsioonide" pihta.

Miine on ohtralt ja miiniväljade puhastamist takistatakse oma suurtükiväe ja miinipildujate tulega. Seega vaenlane ei saa laial rindel vabalt rünnata.

Siis talle on mingi marsruut olemas mida ta saa sõita sisse linna - aga ka selle marsruudi küljed on ohtralt miine täis - vaenlane saa ainult sõita edasi.

Üks kord vaenlane põrkab jälle väga võimsale miiniväljale, ei saa edasi. Tagant see lõks suletakse lülitades kaugjuhitav miiniväli sisse.

Seejärel vaenlane hävitatakse sinna lõksu kasutades suurtükiväge (D-30), miinipildujaid, snaipreid, kuulipildujaid, granaadipildujaid, jne.

[Karuke]

....
Üks sissirühm tarbib 2 tonni varustust kuus. Sõja hakul on ehk võimalik paari kolme kuu varud ladustada ja kui on toimiv rinne, siis saab ka selle taandumise ajal ühtteist sisside jaoks peidikusse maha jätta. Kui rindeüksusi ei ole, siis on sissid paari kuuga lahingmoonast tühjad.

Nii ongi.
Kui paari kuuga abi ei tule...on nagunii kõik läbi
Paar visa sissi kes maltsa söövad ja vastase tagant moona näppavad pole endm mingi suurus ega ka põhjus meid toetada.

Kes alles jääb - põgeneb või kaupleb end truualamlikuks vaslliks.

Midagi ei ole teha - endast tuhat korda suuremat riiki ei ole iseseisvalt võimalik võita

[ooblää]

Eesti kaitsmine.nii ja naa.Mina kui eestimaalane kaitsen eestit.Aga samas ,ma ei ole vaimustatud euroliidu okupatsioonist.Nii,et . minu sõna on üks.Kaitsen Eestit,aga euroliidu eesti võib sitale sõita.Seda valelikku ja suurpetiste valitsust ja riiki mina ei kaitse.Aga sõltumatu ja iseseisva riigi eest olen alati valmis.

[kapten.]

....
Üks sissirühm tarbib 2 tonni varustust kuus. Sõja hakul on ehk võimalik paari kolme kuu varud ladustada ja kui on toimiv rinne, siis saab ka selle taandumise ajal ühtteist sisside jaoks peidikusse maha jätta. Kui rindeüksusi ei ole, siis on sissid paari kuuga lahingmoonast tühjad.

Nii ongi.
Kui paari kuuga abi ei tule...on nagunii kõik läbi
Paar visa sissi kes maltsa söövad ja vastase tagant moona näppavad pole endm mingi suurus ega ka põhjus meid toetada.

Kes alles jääb - põgeneb või kaupleb end truualamlikuks vaslliks.

Midagi ei ole teha - endast tuhat korda suuremat riiki ei ole iseseisvalt võimalik võita

Arvan,et parem on olla maltsasööv visa siss, kui oodata kuklalasku mis suure tõenäosusega tulemata ei jää.

[Karuke]

Arvan,et parem on olla maltsasööv visa siss, kui oodata kuklalasku mis suure tõenäosusega tulemata ei jää.

Jah, kuid sel kõigel on juba suht vähe ühist riikluse ja sõjandusega...

[Actual]

Aga, kuskohast pärineb üldse väide, et võimalik sõjategevus meie suure naabriga lõpeb sõja kaotuse korral meile riikluse kaotusega?
Kui vaadata viimase aja konflikte Gruusia, Iraak, Afganistan - kas need riigid on oma riikluse kaotanud?

[Madis22]

Eks pärast rinde ära kukkumist on ju võimalik tempot maha võtta, sissi taktikalt snaipri taktikale üle minna, mis on äärmiselt moonasäästlik, ja säilitada jõudu võimalikuks liitlaste interventsiooni toetamiseks. Kuniks on toitu, võib ka madalat profiili hoides metsas hingitseda. Hästi väljaõpetatud ja toimava aktiivse sidesüsteemiga sissivõrgustik suudaks ennast vajadusel elus ja lahinguvõimelisena hoida ning otsesest lahingutegevusest hoiduda ka täieliku okupatsiooni tingimustes. Õigel hetkel on siis võimalik tekitada nädalaks rannikul ala, mille üle venelastel kontroll puudub, häirida lennuväljade tegevust ja saboteerida radareid, et siis liitlaste maabumisel nendega koos vaenlane välja tõrjuda.