Eesti kaitsmine

[Juhani Putkinen]

Sidevõrk koos tsentraliseeritud juhtimisega võimaldab initsiatiivi haarata ka hiljem - aga raskusi saab olema.

Kõige parem oleks kui õnnestuks Tallinn enda käes hoida kuni liitlaste appi tulekuni.

Mõne nädala pärast ma korraldan kursuse, milles õpetatakse peale uue NATO taktikalise kaardi kasutamist ka sissipostkasti kasutamine ja salastatute sõnumite kasutamine nendes postkastides.

Soomes on suhteliselt tugev riigikaitse, aga valmistume ikka ka sissitegevuseks.

[Qtec]

Suhteliselt militaarkauge inimesena... minu arust peame koheselt loobuma unistustest, nagu peaksime iseseisvalt vastu (hoiame rinnet, teeme sissindust) üle 2-e kuu või mis veel elukaugem meie praeguste võimaluste puhul, et hoiame vaenlast kinni piiridel või veelgi müstilisem, et purustame vaenlase ta enda territooriumil. Unustame algatuseks pikemad perioodid ära ning keskenduks Eesti kaitsmisele 2-e kuu jooksul (eks hiljem, kui tase parem võib sellist plaanperioodi pikendada vastavalt enda võimekuste kasvule).

Järgmisena peaks küsima mida selleks vaja on? Isiklikult arvan, et tõepoolest, 2-e kuulise iseseisva vastupanu perioodi puhul saame rääkida vaid viivituslahingutest taandumisel Tallina kaitsmisele (läbimõeldult tegutsedes, kui palju sellega aega võidaks?) ning tagalasse jäävatest sissiüksustest. Probleem, ühest brigaadist on vähe Tallinna kaitsmiseks (seda enam, et napib kaugtule relvi ning jalaväe soomust). Minu ettepanek on, et Tallinna kaitsmine tuleb lahendada koostöös meie 1.jalaväe brigaad+Harju maakonna (+Tallinn) kaitseliitlased. Seega erinevalt mujal Eestis asuvatest Kaitseliidu üksustest, kes peaksid saama sissi koolitust, peaksid Harjumaa kaitseliitlased saama hoopiski teistlaadset koolitust, mis tagaksid nende sujuva koostöö jalaväe brigaadiga.

Antud 2-e kuulise aktiivse iseseisva relvastatud vastupanu perioodiga seoses tuleks mõelda ka järgmistele asjadele:
1. Tallinna rannakaitse
2. Tallinna õhukaitse
3. Mis saab meie radaritega (Kellavere jne), sest nende pilti oleks vaja ka Tallinna kaitsmisel
4. Kui väed juba Tallinna all, siis võib Ämari lennuvälja suhteliselt ära unustada v.a. see, et võimalusel tuleks ta muuta vaenlasele kasutuskõlbmatuks (nii või teisiti tuleks ressursside nappuses keskenduda ühele eesmärgile, seda siis Tallinna kaitsmine sh. Tallinna Lennuväli)

Mis puudutab hilisemat vastupanu...no kui NATO ei jõua selle 2-e kuu jooksul meieni, siis ei jõua ta suure tõenäosusega ka hiljem siia. Ilma välisabita aga on meie Tallinna kaitsjate ressursid 2-e kuuga enam-vähem ammendatud ning ka maapiirkonna sissidel moon otsas ja edasiste tsiviil ning militaarkaotuste vältimiseks, tuleb lihtsalt alla anda või võimalusel siirduda põranda alla.

[Karuke]

Isiklikult arvan, et tõepoolest, 2-e kuulise iseseisva vastupanu perioodi puhul saame rääkida vaid viivituslahingutest taandumisel Tallina kaitsmisele (läbimõeldult tegutsedes, kui palju sellega aega võidaks?).

Ajan ikka kiusu ja väidan, et midagi ei võida.
Paar raketiristlejat Tallinna reidil suruvad maha mistahes vastupanu rannikul ja võimaldavad maandada kuitahes suure dessandi.
Käiku Kroonlinnast Tallinnani paar tundi - ootamatuse effekt absoluutne
Riski ei mingit
Pluss toetus õhust.
Kui vastane tahab nimelt vallutada kogu riiki või kehtestada kuulekas diktatuur - alustab ta nimelt sellest.
Ja ma ei näe isegi teoorias mingit võimalust selline rünnak tagasi lüüa

[Juhani Putkinen]

Isiklikult arvan, et tõepoolest, 2-e kuulise iseseisva vastupanu perioodi puhul saame rääkida vaid viivituslahingutest taandumisel Tallina kaitsmisele (läbimõeldult tegutsedes, kui palju sellega aega võidaks?).

Ajan ikka kiusu ja väidan, et midagi ei võida.
Paar raketiristlejat Tallinna reidil suruvad maha mistahes vastupanu rannikul ja võimaldavad maandada kuitahes suure dessandi.
Käiku Kroonlinnast Tallinnani paar tundi - ootamatuse effekt absoluutne
Riski ei mingit
Pluss toetus õhust.
Kui vastane tahab nimelt vallutada kogu riiki või kehtestada kuulekas diktatuur - alustab ta nimelt sellest.
Ja ma ei näe isegi teoorias mingit võimalust selline rünnak tagasi lüüa

Soome rannakaitsele on juba ammu ehitatud rannakaitseraketid veoautode peale. Nendega saa tulistada laevu põhja ca. 70 km kauguselt.

Ka Eesti suudaks ehitada paar "rekka" mis oleksid varustatud rannakaitserakettidega. Väljanägu nagu tava tsiviilrekka ikka. Asukohta, väljanägu ja numbrimärke vahetatakse pidevalt - autojuhid erariietes. Ainult tahtmise asi - müüa ära kellegile need miinijahtijad ja rahapuudust näiteks rannakaitse ehitamiseks pole.

[Lupus]

See NATO appi ootamine on tänasel päeval suht lootusetu. NATO l lihtsalt ei ole millegagi aidata . Pole sõjavägesid enam olemas . Paberil on NATO ju ilus ,aga reaalsus on karm.

[Juhani Putkinen]

See NATO appi ootamine on tänasel päeval suht lootusetu. NATO l lihtsalt ei ole millegagi aidata . Pole sõjavägesid enam olemas . Paberil on NATO ju ilus ,aga reaalsus on karm.

Maavägede suhtes (mis on võimalik välisoperatsioonidele saata) NATO on lubamatult nõrk.

Seevastu NATO õhuväed ja mereväed on paremas seisus.

Seega Eestile on ülimalt tähtis panustada nimelt oma maavägedesse (kaasa arvatud sissid).

Minu arvamus on, et juhul kui Eesti suudab pika aja osutada tugevat vastupanu, nii NATO liitlased lihtsalt ei saa olla aitamata Eestit - aga juhul kui Venemaa neelab Eesti kiiresti alla, nii mingit abi pole oodata.

[Karuke]

Ka Eesti suudaks ehitada paar "rekka" mis oleksid varustatud rannakaitserakettidega. Väljanägu nagu tava tsiviilrekka ikka. Asukohta, väljanägu ja numbrimärke vahetatakse pidevalt - autojuhid erariietes. Ainult tahtmise asi - müüa ära kellegile need miinijahtijad ja rahapuudust näiteks rannakaitse ehitamiseks pole.

Pole paha.
Odav suhteliselt ja tõhus
Ja mis peaasi raskesti avastatav

Loodan, et sellele mõeldakse kuna minu arvates on vastase esmane eesmärk hõivata dessandiga Tallinn ja Pärnu ning Löögiga maismaal Tartu - Viljandi.
Ja kohe kibekiiresti nukuvalitsejad paika ja propaganda käima...

[Qtec]

Ajan ikka kiusu ja väidan, et midagi ei võida.
Paar raketiristlejat Tallinna reidil suruvad maha mistahes vastupanu rannikul ja võimaldavad maandada kuitahes suure dessandi.
Käiku Kroonlinnast Tallinnani paar tundi - ootamatuse effekt absoluutne
Riski ei mingit
Pluss toetus õhust.
Kui vastane tahab nimelt vallutada kogu riiki või kehtestada kuulekas diktatuur - alustab ta nimelt sellest.
Ja ma ei näe isegi teoorias mingit võimalust selline rünnak tagasi lüüa

Ja mis on sinu postituse mõte? Kas pakud välja mingit plaani või lahendust?
Rannakaitse on tõepoolest hetkel olematu, kuid hädapäraselt siiski teostatav kasvõi nende D-30 suurtükkidega. PS! Venemaa meredessandi võimekus on minu arust läbi aegade legendaarselt jama olnud. St. tehtud on neid üksjagu, kuid kasutegur heal juhul keskpärane.

Kui koguda meie vähesed Mistral'id ning Sergeid kõik Tallinna alla, siis saab kokku juba ikkagi suhteliselt arvestatava koguse vähemalt lähimaa õhutõrjevahendeid (kui kogu Eestit arvestades, on neid häbematult liiga vähe, kuid ühes piirkonnas koos olles loovad nad siiski omas kasutusalas siiski arvestatava heidutusvõime - loodetavasti)

Ei soovi sind solvata, kuid postituse viimane osa on juba stiilis a'la keskmine kaitseväelane suudab joostes arendada kiirust 20km/h, asi see siis Narvast alustades 6-7 tunniga Peterburg ära võtta ole...

[Karuke]

Ei soovi sind solvata, kuid postituse viimane osa on juba stiilis a'la keskmine kaitseväelane suudab joostes arendada kiirust 20km/h, asi see siis Narvast alustades 6-7 tunniga Peterburg ära võtta ole...

Et mõte?
Esitada kiuslikke küsimusi ja kasvõi teoorias vaagida reaalse(malt) kaitse võimalusi.
Vaidlustes pidi tõde sündima.
Ei näe mingit mõtet takka kiita kaitseteooriaid milledel nii suured augud sees (Rannakaitse küsimus näiteks)
Ja Juhani pakkuski üsna hea variandi kuidas "auku" sulgeda...

[Kapten Trumm]

Rannakaitse on tõepoolest hetkel olematu, kuid hädapäraselt siiski teostatav kasvõi nende D-30 suurtükkidega. PS! Venemaa meredessandi võimekus on minu arust läbi aegade legendaarselt jama olnud. St. tehtud on neid üksjagu, kuid kasutegur heal juhul keskpärane.

Augustis Gruusia sõjas maandasid venelased meredessandi Gruusia rannikule ja grusiinid ei suutnud seda millegagi segada. Tegemist oli küll kompanii kuni pataljoni (eri andmed) suuruse üksusega, aga meie naljaarmeele piisab ka õiges kohas maandatud pataljonist. Pealegi- miks peab seda dessantlaevadelt tegema, kui selleks võib kasutada suvalist kaubalaeva. Meil pole ju mingit võimekust reageerida ootamatult kurssi muutvale transpordilaevale, mis hakkab kähku-kähku Muuga sadama poole aerutama. Idanaaber on ju kogu aeg igasugu sõjapidamise reeglitele sülitanud.

Kes on lugenud Tom Clancy raamatud "Red storm rising"? Üsnagi taktikalis-tehniline jutuke hüpoteetiliselt III maailmasõjast NSVL ja NATO vahel. Seal kasutavad venelased Islandi vallutamiseks kaubalaevalt maabuvat dessanti. Kaubalaev valiti miski lihtrilaev, mida kasutati Läänes ja mida oli NSVL paar tükki tellinud. Sellega välditi igasugu merevaatluse poolt avastamist. Paar korda käisid patrull-lennukid ka asja uurimas, kuid väliselt oli tegemist levinud kaubalaevaga, mida sealkandis palju kasutati. Ärgati alles siis kui kirsad kaide peal müdisesid.

D-30 suurtükkidega tõsiseltvõetavat dessanditõrjet ei tee. Esiteks kaartulega liikuvaid märke efektiivselt lasta ei saa, kuna puudub vastav tulejuhtimine. Otsesihtimisega on laskekaugus paar kilomeetrit - siis ujuvad juba BTRid randa või õhkpadjal laevad lähenevad. Selleks on laskekiirus liiga väike, et liikuvaid märke tabada. Samal põhjusel ei kasutata enam ühelasulisi ÕT kahureid (vene 85 mm oli üks viimaseid).
Otsetulega juba hargnenud dessandi tõrjumiseks on efektiivsemad suurema kaliibriga automaatkahurid - näiteks sellised 57 mm ÕT masinad nagu meile muuseumi saadeti - 37 mm, 40 mm, 57 mm, 76 mm. Sergeide laskeulatus on väike ja purustusjõud nõrk. Õhkpadjal nt Zubr tüüpi dessandlaevale ei tee Sergeiga suurt midagi kui ta just 100 meetri kaugusel pole. Ja need tulistavad vastu ka.

Kõige efektiivsem moodus dessandi tõrjumiseks on hävitada ta enne maabumisalale jõudmist merel. Ei hakka ju keegi üksikuid langevarjureid küttima, ikka üritatakse lennuk enne koos langevarjuritega alla lasta.

Ei ole nõus väitega, et meile on soomlaste eeskujul vaja veoautodel asuvaid laevatõrjerakette. Erinevalt Soomest on meil 90% mererannast dessandiohtlik ja need veoautod ei jõua lihtsalt kohale. Eesti oludes on see kallis ja ebatõhus lahendus (muide paljud Soome asjad on meie rahalises seisus ebatõhusad - selline kaitse on väga personali- ja tehnika mahukas - ilmselt meie puhul alla rügemendi välja ei vea. Samuti tekib kohe küsimus õhutõrjest - sellised raketikompleksid on high-priority märgid ja vastane koondab nende hävitamiseks olulisi jõude.

Samas Soome ei tenud mitte midagi, et panna laevatõrjeraketid Hornetitele (Hornetide vastav upgrade on alles ees), kus nad on paljukordselt tõhusamad. 30 Hornetit, igaühel 2 Harpooni ja raketiristlejast jääb 10 minuti pärast järgi õlilaik veepinnal. Ka on ajast ja arust Soomes mitmel pool senini kasutatavad statsionaarsed rannakaitsekahurid. Nende asukoht on ammuilma välja uuritud ja sõja korral osutuvad nad ilmselt kasutuks - neist kas minnakse mööda või need hävitatakse õhust. Statsionaarsed rannakaitserajatised olid aktuaalsed 1940ndateni, kuni õpiti neid lennukitelt hävitama (Ju-87, Tallboy jne).

Vaatamata soomlaste tublidusele peab siiski ütlema, et nende sõjamasina hulgas on ka paras hulk ballasti, mille kasutegur on küsitav. Ja kõrvuti nendega on kasutamata mitmed kõrge mobiilsuse ja ellujäämisvõimega lahendused - näiteks needsamad Hornetid, aga ka Hawkid. Hornet ongi tegelikult ründelennuk, millega saab hävitaja ülesandeid täita - ja mille põhilist omadust tänini soomlased ei kasuta.

Rannakaitse lahenduseks pole tegelikult ka miinid. Võib arvata, et siinsed sündmused toimuvad väga kiiresti (idanaaber üritab hakkama saada enne kui meie end valmis seame või keegi appi tuleb) ja siin mängivad kaasa ainult lennukitelt veesatavad aktiivmiinid, kus mõne miiniga on võimalik terve väin kinni panna. Pole mõtet end lollitada mõttega, et küll meil aega on. Kindralstaap peaks püsti põrunud olema, kui valiks aeglase sõja strateegia, annaks aega mobilisatsiooni rahulikult teha, miine vette poetada ja kahureid randa üles panna. VF taktika oli ja on combined arms kiired operatsioonid, midagi välksõja ja schwerpunkte taolist.

[Kapten Trumm]

Eks pärast rinde ära kukkumist on ju võimalik tempot maha võtta, sissi taktikalt snaipri taktikale üle minna, mis on äärmiselt moonasäästlik, ja säilitada jõudu võimalikuks liitlaste interventsiooni toetamiseks. Kuniks on toitu, võib ka madalat profiili hoides metsas hingitseda. Hästi väljaõpetatud ja toimava aktiivse sidesüsteemiga sissivõrgustik suudaks ennast vajadusel elus ja lahinguvõimelisena hoida ning otsesest lahingutegevusest hoiduda ka täieliku okupatsiooni tingimustes. Õigel hetkel on siis võimalik tekitada nädalaks rannikul ala, mille üle venelastel kontroll puudub, häirida lennuväljade tegevust ja saboteerida radareid, et siis liitlaste maabumisel nendega koos vaenlane välja tõrjuda.

Inglise keeles on üks vanasõna "While amateurs discuss about tactics, professionals think about logistics." Siingi nähtud sellised särgi rebijaid, kes räägivad, et kamp koos ja muudkui lööme, tühja sellest veest ja toidust. Kahjuks on EKV kaadri hulgas päris levinud suhtumine. Ega Rambo ka kordagi ju ei söönud ega joonud, aiva tappis. On arusaadav, et sipelgamunade ja hundinuia juurde söömine on selline rämbo staff, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud.

Ega vahet pole, kas sul on 200 või 2000 padrunit varuks, kui kuskilt toitu kätte ei saa ja alatoitumuse tõtt tegutseda ei suuda, pole neist padruneist ka kasu. Ka olen elus õppustel täheldanud, et võitlejad, kes tahavad vabatahtlikult 15 km täisvarustuse ja kahe Gustaviga seljas joostes läbida ja kes söögi peale arvavad, et sõdur sööb kui vastane on võidetud - siis selliste rämbude moraal on 2-3 päevaga ühe pool, edasi on vaid hale, virisev ja üleväsinud kamp. 20ndates aastates võitlejate puhul väga levinud.

[Lupus]

Ma neid 20 aastates vingujaid väga pole näinud . Küll ,aga 30-40aastatseid "habetundu KL kolle" kes krt iga 2-3 tunni tagant vinguvad , et kõht on tühi ja süüa tahaks . Täitsa hämmastav. Kaitseväest ma seda ei mäleta . Kuigi saime 3 nädalat metsas olla ja süüa ainult kuivtoidu pakke .Ja tegevust oli rohkem kui mistahes KL üritusel.

[Juhani Putkinen]

Ja kõrvuti nendega on kasutamata mitmed kõrge mobiilsuse ja ellujäämisvõimega lahendused - näiteks needsamad Hornetid, aga ka Hawkid.

Kui Sa tõesti arvad, et Soome ei kasuta Hawke imperialistliku paariariigi Venemaa kallaletungi tõrjumiseks nii Sa eksid rängalt. Kasutatakse ikka - sellest vaid ei teha kogu aeg suurt lärmi.

130 mm automaatsed tõrnisuurtükid rannakaitses pole sugugi kasutud. Täistabamust pole eriti lihtne saada. Soomel on ka õhutõrje, jne. olemas. Need on väga täpsed relvad, mille elektroonikast suur osa on minu konstrueeritud. Olen osalenud laskeharjutustel ja olen kindel, et Venemaa laevad ei tohi üldse tulla nende laskeulatuse sisse - kui tulevad, ongi varsti põhjas.

On ka hulga peibutisi segamas õige hävitamist. Tasub mäletada, et Soomet ei sugugi ründa USA, vaid Venemaa.

[Juhani Putkinen]

Küll ,aga 30-40aastatseid "habetundu KL kolle" kes krt iga 2-3 tunni tagant vinguvad , et kõht on tühi ja süüa tahaks .

See kinnitabki, et LOGISTIKA on vaja töötada suurepäraselt - kas või peidikutest.

Näljane siss mõtleb ainult selle oma nälja peale, mitte vaenlase hävitamisele. Korralikult toidetut siss suudab oodata varitsuses või snaipripüssi tagan vaenlase tulekut väga kaua.

[Actual]

Ka Eesti suudaks ehitada paar "rekka" mis oleksid varustatud rannakaitserakettidega. Väljanägu nagu tava tsiviilrekka ikka. Asukohta, väljanägu ja numbrimärke vahetatakse pidevalt - autojuhid erariietes.

Kas see, et sellised militaar eesmärgiga rekkad tsiviil maskeeringuga on, ei lähe vastuollu mõne rahvusvahelise seadusega.
Kas selline maskeering ei sea sõjaolukorras ohtu tuhandeid tsiviilsõidukeid ja tsiviilisikuid - või ongi taotluslik tuhandete tsiviilveokite hulka peita ka paar militaarset?
Muidu ideel on jumet, mida rohkem ma siin kõike loen seda käpartlikum tundub Eesti ponnistused mingisugusegi kaitsevõimekuse saavutamisel.