Zeitgeist. Muudame endid, muudame maailma!

[Jaanus2]

Zimbabwe on natuke äärmuslik näide tegelt. Majandus toimis seal umbes nii, et valgete farmid andsid eksporttoodangut ja mustad harrastasid oma põllulappidel potipõllundust nagu ka igalpool mujal sealkandis. Toitsid iseennast heal juhul ära, aga mingit kaubatoodangut ei andnud. Nüüd anti valgete maad mustadele ja eksporditoodang kadus nagu nõiaväel. Kus see oskus siis äkki oleks pidanud tulema, kui seda seni ei olnud?
Samasugune riik on Lõuna Aafrika Vabariik, suur jagu majandusest endiselt valgete käes. Praegu veel väga edukas, sest võimule saanud enamusel on jätkunud tarkust valged rahule jätta. Seni veel.
Et ei jääks muljet, et ma rassist olen, siis Aafrikas on ka mõned riigid, mis suhteliselt hästi toime tulevad, kuigi seal valgeid eriti ei ole. Aga kahjuks on nii, et ka selliseid riike jääb vähemaks. Korraldavad mingi mäsu (Keenia) ja ongi seni suht. hästi toiminud riik allakäigul.

Asi on vist suuresti maailmanägemises. Valge protestant neegrile - Mis magad siin palmi all! Vii mõni pähkel turule! Saad raha ja rikkaks!
Neeger - Ja siis?
VP - Siis saad osta käru, saad veel rohkem pähkleid turule viia. Saad veel rohkem raha.
N - Ja siis?
VP - Siis saad päev läbi palmi all pikutada ja ei pea mitte midagi tegema.
N - Aga mida ma siis praegu teen?

[Satakas]

Kust kohast läheb piir, et vot see inimene on nüüd vaene?

kunagi kuskil artiklis keegi arutas seda vaesuseteemat. tuli välja, et üks vaesemaid riike maailma soli nepaal. kui aga vaadata asja kohapeal, siis vaesust ei kuskil. selgus, et vaesust mõõdeti konkreetselt rahaühikute tarbimise järgi. nepaali suurimas ühiskondlikus kihis - farmerite seas - vähemalt tol hetkel raha ei viitsitud kasutada. kõik käis naturaalmajanduse järgi. pered olid jõukad ja puudust ei tundnud. sellegipoolest olid nad maailma vaeseimad

millalgi kirjeldati maailma vaeseima inimese (jah, on ka selline olemas) elu. selleks õnnetukeseks on üks jaapani ärimees, kes elab oma isiklikus pilvelõhkujas, kellel on mitu armukest, kes elavad linna eri otsades oma villades ja kelle juures ta kjäib õhtuti helikopteriga jne. tema vaesus seisneb nimelt selles, et tal on erinevatele kodanikele kuhjaga miljardeid võlgu.

muide ka isakeselt stalinil polevat revolutsioonist alates kopikatki taskus olnud. siiski ei usu ma, et ta päris kodutu oli :-s

[Satakas]

A miks need inimesed elavad vaesuses?

selle mõistmiseks tuleb varuda veidi aega ning närida end läbi üsna priskest tellisest pealkirjaga "Püssid, pisikud ja teras"

[välihall]

Alustuseks väidan , et need on esmased mõtted.

Kogu film sarnaneb uususuliste (made in usa) brozüüridele.

Siiski on asjas iva ...

[Satakas]

muidugi on MINGI iva. probleem sigineb aga just üksikute, ivaga killukeste tervikpildiks kokkupanemisel.

[wudu]

A miks need inimesed elavad vaesuses?

selle mõistmiseks tuleb varuda veidi aega ning närida end läbi üsna priskest tellisest pealkirjaga "Püssid, pisikud ja teras"

Selle raamatu põhjal nüüd küll ei saa väita, et saab aru miks inimesed elavad vaesuses.

[potentate]

Põhjuseid on palju. Loodus kiusab jätab meeletud maaalad põua kätte näiteks. Hariduse puudumine, inimesed ei oska majandada saadaval olevaid ressursse. Sõjad ajavad liikvele suuri rahvamasse, need aga ei leia teistes regioonides endale rakendust, toetust ega ka toitu. Põhjuseid on palju.

Ma ei tea eriti palju Aafrika minevikust, kuid selge on see, et valge mehe tulekuga muutus palju. Kui ennemasti elati suhteliselt hajutatult kultuuri ja looduse poolt loodud piiride järgi. Siis valge mees pani oma piirid tervele mandrile, piirid mis läksid euroopa jõuvõitluse järgi. Nii tehes lõi ta lõputult konflikte, mis nüüd igasugu probleeme toidavad. Valge mees tõi ka oma tootmisviisid ja tööjõu saamiseks võõrutas paljud kohalikud endisest eluviisist. Praegu aga on euroopa koloniaalajastu läbi saanud jättes koloniaalmaad pärandiga millega nad ei suuda hakkama saada.

Küsimus ei olegi selles miks paljudes maailmajagudes on nälg ja sajad muud hädad. Küsimus on hoopis, miks need kellel on võimalus aidata ei aita?

[taipohh]

vaadake seda videot,ja saate aru kus on raha ja kus seda ei ole..
se küll näitab seda USA vaatest,aga ärge arvake,et maailma mastaabis asi teisiti on jagunenud...


http://www.youtube.com/watch?v=8VHNXTBwj80

[LeBon]

Küsimus ei olegi selles miks paljudes maailmajagudes on nälg ja sajad muud hädad. Küsimus on hoopis, miks need kellel on võimalus aidata ei aita?

On ju aidatud nii ja naa aga kõik need miljardid on läinud justkui hundi kurku. Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida.

[Satakas]

A miks need inimesed elavad vaesuses?

selle mõistmiseks tuleb varuda veidi aega ning närida end läbi üsna priskest tellisest pealkirjaga "Püssid, pisikud ja teras"

Selle raamatu põhjal nüüd küll ei saa väita, et saab aru miks inimesed elavad vaesuses.

noh...globaalses skaalas saab küll. see raamat annab üsna põhjendatud seletused küsimusele, miks mõned rahvad-piirkonnad on vaesed ja mahajäänud.

miks üksikindiviidid ja rikaste naabrite vahetus läheduses asuvad maad on vaesed, sel on muidugi teised põhjused, millele SEE raamat vastust ei anna.

igatahes aga on ajalugu, sotsioloogia, psühholoogia ja antropoloogia (ehk ka etnoloogia) tänuväärt ja põnevad valdkonnad, mida ikka ja alati uurida soovitan.

[Satakas]

Loodus kiusab, jätab meeletud maa-alad põua kätte näiteks.

aga miks ameerika ja aafrika kogu oma ajaloo vältel euraasiaga võrreldes suures mahajäävuses on vaevelnud? ei saa ju öelda, et need mandrid otsast otsani looduse stiihiate küüsis vaevlevad. põuda ma parem üldse ei mainiks...

Hariduse puudumine, inimesed ei oska majandada saadaval olevaid ressursse. Sõjad ajavad liikvele suuri rahvamasse, need aga ei leia teistes regioonides endale rakendust, toetust ega ka toitu. Põhjuseid on palju.

haridus ikka jah. vähemalt suures osas haridus/selle puudumine. aga see pole põhjus vaid tagajärg. euraasia kultuurid ei sündinud, hõbelusikas suus. sõjad aga on arengu kujunemise perioodidel rüüstanud KÕIKI mandreid (v.a. ehk austraaliat).

Ma ei tea eriti palju Aafrika minevikust, kuid selge on see, et valge mehe tulekuga muutus palju.

sa pajatad ikka ja jälle tagajärgedest. pajata parem PÕHJUSTEST. miks tuli valge mees aafrikasse asju paika panema, mitte aga must mees euroopasse?

Küsimus ei olegi selles miks paljudes maailmajagudes on nälg ja sajad muud hädad. Küsimus on hoopis, miks need kellel on võimalus aidata ei aita?

loomulikult on küsimus selles, miks mõned maailmajagudes on naljad-jamad sest vaja on selgitada PÕHJUSI, mitte neile lihtlabaselt abirahasid kühveldada. see ei muuda mitte midagi. pole siiani muutnud ega muuda ka edaspidi.

[potentate]

Ameerika - Incad? Kui eurooplased oma laastavate impeerialistlike sõdadega kõike puruks poleks peksnud siis kes teab mis sealt tulnud oleks. Asteekidega läks samamoodi.
Satakas: Mis asju see valge mees tuli paika panema aafrikasse? Euroopa riigid panid üksteisega võidu, kes suudab rohkem maid orjastada.

Aafrikas on väga vingeid tsivilisatsioone olnud ju kahjuks ( populaarne Egiptus näiteks) mitte euroopa standardite järgi.

Igatahes ei ole ju tähtis kes kõvem tegija on või kes pissib kaugemale. Idee on selles, et kui inimesed omavahel niipalju ei kakleks suudaksime palju rohkem.

Aastal 2006 kulutati 1204 miljardit dollarit sõjaväe peale.
U.N- 2007 aastal määrati 2 aasta eelarveks 4.7 miljardit dollarit.

See peaks juba näitama, mis on eesmärgiks.


"Me näeme, kui oluline on kutsuda esile inimmõistuses radikaalne revolutsioon. Kriis- see on ennekõike teadvuse kriis. Kriis, mis ei saa enam aktsepteerida vanu norme, vanu mudeleid, iidseid traditsioone. Ja arvestades, milline on maailm praegu, kõigis oma kannatustes, konfliktides, hävitavas julmuses, agressioonis ja nii edasi ...Inimene on ikka selline nagu enne. On ikka toores, vägivaldne, agressiivne, ahne, konkureeriv. Ja ta on rajanud ühiskonna kooskõlas nende omadustega." - J.Krishnamurti

Nende sõnadega algab esimene osa Zeitgeistist. Kas ei ole siis see tõsi mis mees räägib? See on ju midagi mida peaksime endi juures muutma.

!Muutsin oma inetut numbriviga!

[Satakas]

Ameerika - Incad? Kui eurooplased oma laastavate impeerialistlike sõdadega kõike puruks poleks peksnud siis kes teab mis sealt tulnud oleks. Asteekidega läks samamoodi.

ilmselt ei oleks sealt omal käel siisiki mitte midagi erilist tulnud. vähemalt mitte kuigi pea. teatavatel põhjustel ei olnud ükski neist kultuuridest-riikidest suutnud euraasiaga peaaegu sama aja jooksul välja arendada ei loomakasvatust ega normaalset põllumajandust. aastaks 1500 maj polnud nad isegi RATAST leiutanud.

tegelikult oli neil muidugi ilus ja omal moel arenenud kultuur aga kultuur ei tähenda tinhimata ka tehnoloogilist arengut. seda enam, kui ühiskond on sellise ülesehtusega, nagu tüüpilised L-ameerika indiaanlaste riigid. nende häda seisnes selles, et kogu nende eksistents oli rajatud teokraatiale. kogu riik töötas üksnes selle nimel, et teenida jumalaid, ehitada templeid ja tuua neile (inim)ohvreid, et maailm ei lõpeks. on raske ette kujutada pidevalt sõna otseses mõttes oma elu eest võitlevat inimest, kes selle raske heitluse kõrvalt ka midagi olulist õppida suudaks.

muideks: kuna KÕIGI sealstele riikude-kultuuridega toimus TÄPSELT sama lugu, siis on see heaks näiteks, et neil oli mingi väga tõsine ja neist endist sõltumatu viga, mis arengut pärssis.

Satakas: Mis asju see valge mees tuli paika panema aafrikasse? Euroopa riigid panid üksteisega võidu, kes suudab rohkem maid orjastada.

ise küsid, ise vastad.

Aafrikas on väga vingeid tsivilisatsioone olnud ju kahjuks (populaarne Egiptus näiteks) mitte euroopa standardite järgi.

aafrikas tsivilisatsioon ei tähenda tingimata kõrget arengut või jätkuvalt arenguvõimelist ühiskonda. eks iga paikkonna ümber on teatav kujuteldav mull, mille ulatuses sel paikkonnal on võimalik areneda. mulli mõõtmed määratakse paljude teguritega: näiteks geograafiline, geopoliitiline, kliimaline asukoht, pindala, rahvaarv jpt. kuna aafrika tsivilisatsioonid olid suhtelises eraldatuses, jäigi nende areng toppama ning olles juba kord toppama jäänud, hakkas lõpuks ka manduma, mis omkorda on loomulik jätk seismajäänud arengule. nii nende kui ka näiteks LA indiaanlaste suurimaks õnnetuseks oli nende kodumandrite kuju, mis on orienteeritud põhja-lõunasuunas. selline orientatsioon seab tänu erinevatele kliimavöönditele praktiliselt ületamatu barjääri ühiskonna arenguks ülioluliste asjade: loomakasvatuse ja põllumajanduse arengule, kuna tänu kliimavöönditest barjääridele jääb loomade ja põllukultuuride arengu baasiks olev maa-ala liiga väikseks - nad ei saa levida (sealt edasi algab juba geneetika). samuti takistab kliimabarjäär ka inimeste endi omvahelist lävimist, mis samuti kujuneb arengule takistuseks.

mis puutub egiptusse, siis esiteks polnud egiptus sugugi tüüpiline aafrika kultruur/tsivilisatsioon. teiseks sai egiptus jätkusuutlikult areneda tänu oma geograafilisel asukohale - ta asub laiuskraadidel, mis euraasias moodustavad ühe laiema sarnase kliimaga vööndi, mille piires on juba tuhandeid aastaid toimunud ülivilgas infovahetus suurte inimmasside vahel.

Igatahes ei ole ju tähtis kes kõvem tegija on või kes pissib kaugemale.

pean sind kurvastama. paraku on küll.

IIdee on selles, et kui inimesed omavahel niipalju ei kakleks suudaksime palju rohkem.

idealism võib ju tore ja üllas idee olla, kuid päris-elus see ei toimi. selliseid ideid võib propageerida ja kultiveerida igavuse käes vaevlevates heaoluühiskondades (norra, taani, holland, rootsi jmt), kus enamusel inimestel on nagunii kõik juba olemas ja neil jääb lihtsalt aega ja raha üle ka ülejäänute eest hoolida.

Aastal 2006 kulutati 1204 biljonit dollarit sõjaväe peale. U.N- 2007 aastal määrati 2 aasta eelarveks 4.7 biljonit dollarit.
See peaks juba näitama, mis on eesmärgiks.

misasi on biljon? mitme nulliga see kirjutatakse?

mistahes hulk nulle biljonis on, ei tähenda need numbrit mitte midagi enamat kui vaid sedasama, mida ma just äsja kirjutasin.

"Me näeme, kui oluline on kutsuda esile inimmõistuses radikaalne revolutsioon. Kriis- see on ennekõike teadvuse kriis. Kriis, mis ei saa enam aktsepteerida vanu norme, vanu mudeleid, iidseid traditsioone. Ja arvestades, milline on maailm praegu, kõigis oma kannatustes, konfliktides, hävitavas julmuses, agressioonis ja nii edasi ...Inimene on ikka selline nagu enne. On ikka toores, vägivaldne, agressiivne, ahne, konkureeriv. Ja ta on rajanud ühiskonna kooskõlas nende omadustega." - J.Krishnamurti

Nende sõnadega algab esimene osa Zeitgeistist. Kas ei ole siis see tõsi mis mees räägib? See on ju midagi mida peaksime endi juures muutma.

taas kord tore idealism. kahjuks aga ei saa sellised sõjavastased mõtted mitte kunagi teoks sest mitte keegi ei desarmeeru enne, kui ta on kindel, et ta seejärel rünnaku alla ei satu. seda kardab ta aga seni, kuni maailmas on veel üks vähegi arvestatav riik, mis on vaesem kui tema. eks neid põhjusi ole teisigi aga ma ei jaksa ega viitsi nende kõigi üle arutleda.

[Tapper]

Muideks ärksamad pead tulidki Aafrikast, olid esimesed, rajasid "Vana Euroopa" vallutasid Ameerika, siis läksid ja lõid oma laisemad suguvennad aafrikast välja kes olid vahepealse 10 000 ... aastaga mustaks kõrbenud ja veel lollimaks ja laisemaks jäänud. Panid nad arenema, esmalt raske füüsilise töö läbi ja näed 400-500 aastaga suutsid aretata oma laiskadest suguvendadest täitsa normaalsed inimesed, mille krooniks võib lugeda Valge Maja uut asukat.
Happy End

[Jaanus2]

Lõunapoolses Ameerikas oli jah täitsa kõrgeid tsivilisatsioone, aga ikkagi olid nad maha jäänud (muidu nad poleks alla jäänud). Peamise, mis neil anda oli - kultuurtaimed - inimkond ka päris neilt. Põllumajandus oli neil kõrgel järjel - maisikasvataja töötas toidu saamiseks vähem aega kui tema Euroopa ametivend. Ei kasutanud seejuures veoloomi ja koristas saagi ainult oma kahe käega, ühtegi tööriista selleks ei pruukinud. Mais andis ka primitiivsetes oludes u. 2000 kg ha, Eestis saadi rukist EW ajal u. 1300 kg ha ja oldi täitsa rahul. Loomset valku andsid merisead, laamad ja muskuspardid-kalkunid ja sellest piisas.
Aafrikaga on keerulisem - selle koloniseerimine oli suuresti selleaegsete riikide prestiiži küsimus ja vaid vähesed alad andsid olulist otsest tulu. Põhjapoolsed kõrbealad ei andnud midagi, naftat ei olnud veel leitud.
Kohalikesse tavadesse enamasti ei sekkutud. Tõsi - ka haridust peale ei surutud (nagu vaestele eestlastele), aga selle omandamist ka ei keelatud.
Samuti oleks midagi pidanud külge jääma ka kolonisaatoritega kõrvuti elades kõik need aastakümned.
Inimese agressiivsus on suuresti ta bioloogilises loomuses ja seda on raske täiesti maha saada. Ajaloo jooksul on religioonil ja moraalil see siiski mõningal määral õnnestunud. Sõjalisi kulutusi on ka alati olnud. See ei ole täiesti mahavisatud raha - paljud tsiviilkäibes asjad on sealt alguse saanud, muidu poleks neid leiutatud. Või oleks leiutamine oluliselt kauem aega võtnud. Võibolla peaks küsima hoopis, miks valgel mehel igasugust kolu nii palju peab olema (ja ikka tahab juurde), mitte seda, miks mustal mehel on vähe. Mustad mehed paistavad enamuses rahul olevat, muidu nad muudaksid midagi.