Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

Mõista millegi kallal norida. Kui, siis vast võiks vaid ära märkida ka selle, et hävitajate miljardi võib samuti aastate peale hajutada, mitte korraga välja maksta. Muidu läheb kiljumiseks"terve Miljard niigi raskel ajal!!!". Mul selline põhimõte, et kui ise paremini teha ei mõista, siis pea mokk maas. Ja ma peangi.

P.S. Kuna artikkel mõeldud lugemiseks ilmselt ka kaitseteemast kaugemale lugejale, siis vast võiks lühenditele nagu SAR ja väljenditele nagu area denial taha sulgudesse panna eestikeelsed vasted.

[Felix]

See 25-30 km. distants läbimiseks alla tunniga on veel suhteliselt suure varuga. Zubr oma 70 sõlmese tippkiiruse juures läbib selle vahemaa u. 10-15 min. ja sealjuures igasugused torpeedod ning miinid teda eriti ei koti. Arvestades nüüd meie mandri rannajoone pikkust, mis on 1242 km. siis ilma hävitajateta on siin suht raske midagi ära teha.

Viimased Belgia kasutatud F-16 MLU diilid Jordaanile kus hävitaja tükihind on langenud juba sümboolse 1.15 mln.$ =13 mln. EEK-i näitavad juba selgelt, et meie kaitseministeeriumi ametnikud viidates hävitajate kõrgele hinnale tegelevad otsese demagoogijaga ja ei ole eriti huvitatud Eesti reaalse kaitsevõime tugevdamisest.

Senikaua kuni Eesti suudab oma õhuruumi õhust hävitajate abil kontrollida ükski tervemõistuslik idanaaber oma tankiga üle Narva jõe eriti ei kipu. Seega on hävitajate võimekuse omamine tankide ja muu sarnase kola ees primaarne.Vastasel juhul (vt.Gruusia) näeme oma kola peagi teeääres mahajäetuna lihtsalt vedelemas.

Kuna hangetes on selgelt panus tehtud juhtimis-, luure-, seire- ja sidesüsteemide hankele on need nähtavasti primaarsed, mis meie potensiaalsele vastasele võimaliku "konflikti" korral erilist intellektuaalset huvi võiks pakkuda. Sarnaselt Gruusiaga kes ühe peamise prioriteedina oma hankeplaanis hankis meeletus koguses Iisraeli UAV-sid, hankis Venemaa hiljem sarnaseid UAV-sid juba otse Iisraelist. Venemaa vaatab potensiaalset konflikti Eestiga sarnaselt Gruusiaga kui endale huvipakkuva lääne militaartehnoloogia tarne siirdekanalit. Sellele mõeldes tuleb eeldada, et nii Gruusia kui Eesti hankeplaanid on koostatud pigem Vene Föderatsiooni Kindralstaabis ja Simmi&CO poolt tekitatud tagajärgedega pole veel sisuliselt tahetud tegeleda.

Mis puudutab selle "hankeplaani" sisulist elluviimist siis hiljemalt järgmise aasta keskpaigaks on meil sarnaselt Lätiga minimaalselt 7 mld. eur-i suurune IMF-i laen kaelas ja kaitseväe peamised relvahanked külmutatud. Edasi võime parima tahtmise korral üheskoos Zeitgeisti vaadata ja Kunnase targutamisi epl-i veergudelt lugeda!

[potentate]

KILO TANGO:.....Mida see "Päeva lõpuks me alles ehitame üles..." tähendama peaks?
Viimane lõik.

Tähendab see tänast päeva või mingit tulevikus asuvat kindlat päeva?

Seda me juba muidugi teame mida zeitgeist ütleb IMF-ilt ja USA´lt võlgu võtmine tähendab:P

[Juhani Putkinen]

Kas tõesti on kõige targem mitte võtta isegi plaani hävitajate soetamist kuni aastani 2018, isegi eeldusel, et siis saaks säästa keskmaaõhutõrje raha ?

Keskmaa õhutõrje on vaja nagunii. See on võimalik hoida lahinguvalmiduses 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Hävitajad ei saa kuidagi olla pidevalt õhus, ega ka täiesti stardivalmina pidevalt.

[Pirr]

Haubitsate puhul võiks aga rõhuda iseliikuvate haubitsate äärmisele vajalikkusele ja mainida kasvõi lühidalt nende eeliseid, võrreldes järelveetavatega ja siis võiks pakkuda ka konkreetseid iseliikuvate suurtükkide varinate välja, mida võiks osta, nagu kasut. 152 mm DANA (lisaks ka võimalusel MODAN moderniseerimispakett) või kasutatud (kui on saada) või uut 155 mm ZUZANA haubitsat, PzH 2000 vmt. on liiga kallis.
Tankide puhul tuleks mainida ka mõne silla-, evakuatsiooni ja sapöörimasina vajalikkusest.

[Pirr]

Senikaua kuni Eesti suudab oma õhuruumi õhust hävitajate abil kontrollida ükski tervemõistuslik idanaaber oma tankiga üle Narva jõe eriti ei kipu. Seega on hävitajate võimekuse omamine tankide ja muu sarnase kola ees primaarne.Vastasel juhul (vt.Gruusia) näeme oma kola peagi teeääres mahajäetuna lihtsalt vedelemas.

Ma pakun, et see kola jäi teeäärde vedelema seetõttu, et kas lõppes kütus otsa või kütus koos laskemoonaga. Mäletan hästi netis nähtud pilti, kus pihtasaamata DANA haubits teeääres vedeles. Kivi on siin grusiinide logistika ja juhtimise (ka. side) kapsaaeda, mitte niivõrd VF lennuväe otsene tulemus.

[Kapten Trumm]

Keskmaa õhutõrje on vaja nagunii. See on võimalik hoida lahinguvalmiduses 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Hävitajad ei saa kuidagi olla pidevalt õhus, ega ka täiesti stardivalmina pidevalt.

Jah, aga prioriteetide järjekord on vale. Osta 2-3 raketikompleksi ei anna tegelikult mingit sõjalist heidutust, lihtsalt lennurünnaku alguses hävitatakse need lennukitelt lastavate radaritõrje rakettidega. Või vastane hoiab oma lennukid pidevalt õhus ja sa ei saa oma radarit sisse lülitada.

Ka võib arvata, et 24/7 nende tööshoidmine ei tule odavam, selleks on vaja sisuliselt 4 vahetust väljaõpetatud meeskondi. Lisaks on vaja neile rajada hulk tagavarapositsioone, tagada nende pidev ilma kindla pattern'ita asukoha muutmine, luua lisakate madalalat tulevate ründajate vastu jne jne. On ekslik arvata, et see on odav.

Osta tuleb esmalt lennukid ja seejärel raketid, peamiselt lennuvälja kaitsmiseks. Eestis on kaitseväe objekte ikka päris tubli hulk ja kõiki neid ÕT rakettidega ei kata.

Kui keegi ütleb, et eskadrill hävitatakse esimese päevaga, siis raketikompleksid hävitatakse esimese poole tunniga. Juhtub nagu juhtus Gruusia radaritega - signaaliluure selgitab välja seaduspärasused töös, kui saabub paras hetk, ilmuvad Peterburi oblasti kohale kaks Tu-160, lasevad mõned tiibraketid ja viie minuti pärast on meie miljarditest järgi põlevad rusud. Nad ei sisene isegi meie õhuruumi, jäädes kaugele eemale oma õhuväe ja rakettide katte alal. Gruusias täpselt nii tehti - hoolikalt valvatud pearadar kustutati ära nii, et grusiinid ei saanudki aru, mis juhtus.

[wolfgang]

USA üritab("Future Weapons" andmetel) relvastusse võtta suuresti titaani sulamitest koosnevat M 777 haubitsat. Et kole kerge ja saab lihtsamalt transportida, kui vanemaid teras tükke. Seega peaks seal vanemaid torusid üle jääma. Annaks äkki sealt sebida, kui Saksamaal nad otsa lõppend. 155 mm-st oli eelnev jutt.

[John]

Nonii. Järjekordne Kamina üllitis on välja lastud mis kujutab endast segu KaMina missioonid-on-riigikaitse ja mõningasest Peastaabi maavägi-on-üle-kõige-õhuvägi-käigu-sinnasamasse suhtumisest. Kogu selle siinse kriitika kohta on mul aga mõned küsimused:

Mille pärast ei kirjutada arvamusartikleid suuremates päevalehtedes kogu selle porri kohta?

Kui artikli kirjutamist segab munder/tööleping siis miks mitte avaldada seda läbi ühe erusõjaväelase kes on niigi palju suud pruukinud riigikaitselistel teemadel?

Kui erukoloneliga suhtlemist takistab suur ego/paks veri/uhkus, siis miks mitte avalda anonüümselt?

Kes ütleb, et anonüümselt pole võimalik avaldada siis kuidas küll KaMinal õnnestus ilma autorita artikkel avaldada Ekspressis vastusena Kunnase KaMina süüdistustele?

Kui arvatakse, et Eestis käivad kõik võimuotsused läbi teatud telefonikõnede/ piiratud võimukliki/ vabamüürlaste ja seega pole mõtet pööblile mingites artiklites seletada riigikaitse põhiprobleeme siis küsiks selle peale, et miks üldse vaevatakse mingis foorumis kirjutama pikke traktaate teemal kui-p******- kogu-see-värk-on?

[John]

USA üritab("Future Weapons" andmetel) relvastusse võtta suuresti titaani sulamitest koosnevat M 777 haubitsat. Et kole kerge ja saab lihtsamalt transportida, kui vanemaid teras tükke. Seega peaks seal vanemaid torusid üle jääma. Annaks äkki sealt sebida, kui Saksamaal nad otsa lõppend. 155 mm-st oli eelnev jutt.

Küsija suu pihta ei lööda aga isiklikult kahtlen kas niipea sealt midagi saada on. Nimelt titaaniga on see lugu, et selle sulami tegemine on ikka päris kallis. Igatahes läheb tükk aega ennem kui neid piisavas koguses toodetakse et vanu torusid massiliselt välja vahetama hakata. Kui seda aga tegema hakatakse siis on alati reservvarud ja National Guard kellele vanad kahurid kõlbavad küll (+ Ladina-Ameerika).

[man21]

Lennuväe suhtes endiselt skeptik, kuid mitte radikaalselt. Lennukid lennukiteks, aga nad vajavad lennuvälju ja need lennuväljad vajavad väga tõhusat õhukaitset, mida aga saaks kasutada mujal.
Kuna meil pappi pole jalaga segada, siis ma ei hakkaks killustama soomusjõude - olgu pataljon tanke ja ülejäänud on Pasi tüüpi soomukid, millele veidi lisasoomust krutitud. Lihtsalt kergemate masinatega peab alati mõni tank kaasas olema.
Merel peab olema miinide veeskamise võime, ülejäänu on tõesti liigne, sest meil ei ole ei inim- ega finantsressurse.
Suurtükke muidugi oleks vaja ja miinipildujaid. Kaitseliidu spetsialiseeriks puhtalt sissisõjale. Neid on raske väljaõpetada suuremate üksustena tegutsema, aga väikeste üksustena sissindust arendada on neile jõukohane ja sobiv. Ma ükskord võtan selle teema ette ja kirjutan nägemusest kaitseliidu üksuste kasutamisest.

[Lemet]

Mille pärast ei kirjutada arvamusartikleid suuremates päevalehtedes kogu selle porri kohta?

Eelmisel lehel on terve suur artikkel olemas. Loe läbi ja avalda arvamust, mida muuta.

[kaur3]

Kilo Tango, tänud põhjaliku kirjatüki eest hiliselt õhtutunnil. Soovitaksin enne kirjaga edasi toimetamist testida kõiki püstitatud küsimusi/pakutud lahendusi vastaspoole argumendiga "Selle eest hoolitseb NATO ühine planeerimine." Ma ei pea silmas asjaolu, et NATO hakkab EKJ'le kohe konteinereid saatma, vaid seda, et kui toimub konflikti areng ja peetakse vajalikuks, siis saadetakse siia vastav sõjatehnika. Kui toimub vastaspoole poolt fait accompli, siis ei pruugi organisatsioon reageerida esimese x päeva jooksul vaid pikema vinnaga ja vastavalt oma plaanidele. Alalistesse majutuspaikadesse kogunenud vastast on ju lihtsam kottida jänkide lemmikrelva kruiisiraketiga, kui liikvel olevaid kolonne

Ärge nüüd hakake kividega loopima, kuid keegi peab neid ilusaid mõtteid ka testima

[Pirr]

Lennuväe suhtes endiselt skeptik, kuid mitte radikaalselt. Lennukid lennukiteks, aga nad vajavad lennuvälju ja need lennuväljad vajavad väga tõhusat õhukaitset, mida aga saaks kasutada mujal.
Kuna meil pappi pole jalaga segada, siis ma ei hakkaks killustama soomusjõude - olgu pataljon tanke ja ülejäänud on Pasi tüüpi soomukid, millele veidi lisasoomust krutitud. Lihtsalt kergemate masinatega peab alati mõni tank kaasas olema.
Merel peab olema miinide veeskamise võime, ülejäänu on tõesti liigne, sest meil ei ole ei inim- ega finantsressurse.
Suurtükke muidugi oleks vaja ja miinipildujaid. Kaitseliidu spetsialiseeriks puhtalt sissisõjale. Neid on raske väljaõpetada suuremate üksustena tegutsema, aga väikeste üksustena sissindust arendada on neile jõukohane ja sobiv. Ma ükskord võtan selle teema ette ja kirjutan nägemusest kaitseliidu üksuste kasutamisest.

Saades signaale, et midagi võib ida poolt toimuma hakata ja kui radar ka juba midagi ärevusttekitavat näitab, saavad 2-4, alaliselt valves olevat, lennukit koheselt õhku tõusta ja ülejäänud samuti kiirelt lahingvalmidusse seada ning ära hajutada väiksematele lennuväljadele ja kasvõi sirgematele, eelnevalt kindlaksmääratud, maanteelõikudele. Visatakse neile suur maskeerimisvõrk peale ja meeskonnad jäävad uusi korraldusi ootama. VF ei suutnud ka grusiinide Su-25 alla lasta või neid maapinnal hävitada, miks meil teisiti peaks siis minema?
Kui vaenalne ründab soomusega näiteks kahest suunast - Narva ja Pihkva suunalt, siis oleks mõlemale poole omasid tanke vaja, võib ju kahe rühma jagu tanke kummagi suuna jaoks eraldada. Ideaalne oleks kui meil oleks 8 rühma, e. 2 pataljoni, jagu tanke aga see pole vist alustuseks reaalne.
Pasile vist raskemat soomust ei kannata peale panna, kuna teljed ei pea koormusele vastu aga seespoolt kevlariga võiks ju vooderdada, et soomuki kere vähemalt igasuguse 7,62 mm moona vastu kaitset pakuks.

[HeiniR]

Esmalt ütleksin seda, et tõstatasin siin kord ka väikese teema seoses MTÜ loomisega, mis võiks juba ühise nime all tegutseda kodanikuühiskonna organisatsioonina- survegrupina. Ühise MTÜ loomine oleks edaspidiseks mõistlik, eriti siis kui hakatakse arengukavas plaanitut ellu viima ning kalleid relvasüsteeme soetama- arvata on, et antud relvahanked tekitavad militaarhuvilistes veelgi enam emotsioone kui see praegune segane arengukava.

Mis puutub teksti sihtgruppi, siis hetkel olen aru saanud, et antud avaldus peaks minema nt. Päevalehte või Postimehe veergudele ning sihtgrupp üldiselt siiski tavalugeja-suhteliselt võhik(eriti arvestades praegust majandusolukorda, siis tavainimene kindlasti ei mõtle relvadele, vaid koondamistele jne), seega pole see tema jaoks kindlasti mitte prioriteet, veel vähem, hea kui ta selle läbi loeb ja avaldusest mingi pildi loob. Selleks, et asja tavakodanikule aktraktiivsemaks muuta ning antud agendasse kaasata, on vaja lisada veidi vürtsi ehk propagandalikke meetmeid(mitte päris Goebbels, kuid nt Juhani ennustus lähenevast sojast Venemaaga vms)
Kirja alguses oli mainitud rida Weberit, ideloogilisi tõekspidamisi sisse tuua on kasulik, kuid lisada võiks pigem Hobbes´i inimese "loomulikku olekut", mida võib tõlgendada pideva ohu olemasolekuna ning argumendiga, et kodanikud ise on andnud ära õigused ja samuti võtnud kohustuse maksta makse, et "riik" kodanikke kollektiivselt kaitseks, kuid arvestades arengukava, siis ei kasuta "riik" kuidagi oma võimalusi täielikult ära oma kodanike kaitse tugevdamiseks välisohu poolt(miinipaadid, nüüd helikopterid jne).
Loota täielikule läbipaistvusele Eesti Kaitseväe tegevusest , eriti relvahangetest on mõttetu, tavainimesele pigem argument kaitsekulude kokkuhoiuks. Antud juhul tulekski avaldus teha sellisena, et tavainimene mõistaks oma seotust demokraatlikus riigis vastuvõetavate otsuste ja arengukavadega. Keegi siin mainis, et ega iga kodanik pole kaitseväe klient, tegelikkus avaliku halduse mõistes on just iga kodanik kaitseväe klient! Seda tuleb rõhuda ja rõhuda just argumenti, et kodanik kui maksumaksja peab saama olemasolevate kuludega võimalikult suure kaitse riigi poolt ning "tundmatule" vaenlasele pakkuma võimalikult efektiivset heidutusfaktorit.

Minu tekst ei olnud kindlasti mitte kriitika, vaid pigem võimaluste pakkumine täiendamaks antud avalduse sisu ning seeläbi kaasata üha suurem kodanikkond antud teema arutlemisele.