Uued relvasüsteemid EKV-le

[John]

Eelmisel lehel on terve suur artikkel olemas. Loe läbi ja avalda arvamust, mida muuta.

Sellel lehel on olemas selline küsimus:

Mille pärast ei kirjutada arvamusartikleid suuremates päevalehtedes kogu selle porri kohta?

Olen KT analüüsi lugenud ja tõsiselt loodan, et varsti võib lugeda sarnast kirjutist suurema tiraažiga üleriigilises lehes. Seniks kui seda ei ole/ei tule jäävad mu küsimused vastusteta

[Kilo Tango]

Olen KT analüüsi lugenud ja tõsiselt loodan, et varsti võib lugeda sarnast kirjutist suurema tiraažiga üleriigilises lehes. Seniks kui seda ei ole/ei tule jäävad mu küsimused vastusteta

Ma ei ole militaarvallas mitte keegi. Kunnas võib selle pärast vabalt sõna võtta (tema arvamust lausa küsitakse), et tal on oma auastme pärast teatav usalduskrediit.

Mina ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes võiks selle oma nime alt avaldada. Seetõttu teatan käesolevaga, et loobun igasugusest autorlusest kõnealusele tekstile kahel tingimusel:

1. Selle trükimeedias avaldamise kavatsusest teavitatakse mind ette
2. Ma saan toimetatud teksti enne avaldamist läbi lugeda ning vajadusel parandusi ja muudatusi teha


Nii, et härra John: "Tehtagu" hoiaku asemel saad ka ise kasulik olla.

[man21]

HeiniR ettepanek luua MTÜ omab jumet, sest selle kaudu tekkib tõhusam hoob midagi mõjutada, kui lihtsalt foorumis oma arvamust avaldada. Ma ei taha sellega kuidagi halvustada militaar.net´i, see on väga hädavajalik koht, kus saavad militaarhuvilised mõtteid vahetada, kuid mõjutamiseks on vaja siiski teisi hoobasid.

[Kapten Trumm]

Pärle arengukava seletavast osast:

võimed, mis on riigikaitseks vajalikud, kuid Eesti jaoks nii kallid, et
on lähitulevikus saavutatavad üksnes koostöös NATO jt liitlastega.
Eesti puhul on sellisteks võimekandjateks näiteks hävituslennukid ja
ründekopterid. Samuti on selliseks võimeks ka strateegilise
õhutranspordivõime iseseisev väljaarendamine, mille tagamiseks on Eesti
liitunud NATO strateegilise õhutranspordivõime projektiga (SAC).
2. võimed, mis on riigikaitseks vajalikud, kuid mida pole võimalik
saavutada järgmise kümne aasta jooksul. Sellisteks programmimise
käigus tuvastatud võimeteks on näiteks kuni 70-kilomeetrise
laskekaugusega reaktiivsuurtükisüsteemid ning pealveesihtmärkide
hävitamiseks vajalikud raketisüsteemid. Nimetatud võimete arendamine
Sõjalise kaitse arengukava 2009 – 2018 saab kõne alla tulla pärast 2018. aastat või juhul, kui mõned arendatavad projektid peaksid planeeritust tunduvalt odavamaks muutuma.

Siin ei pea vist enam kommenteerima midagi, lükake edevad transpordikopterid, kasutud kiirkaatrid ja veel mõni teisejärguline tilulilu üle parda ja ongi olemas. NT F-16 ja AGM-84 Harpoon relvasüsteem on tänaseks lahenduse saanud ja kasutusel nt Türgis. Või kihla vedada, et Kaminas pole selline lahendus kellelegi pähe tulnud.

Keskmaaõhutõrjesüsteem
hõlmab endas vajalikke seire- ja juhtimissüsteeme ning
keskmaa-õhutõrje raketikomplekse, mis suudavad hävitada mitmekümne
kilomeetri kaugusel ja kõrgusel lendavaid lennukid

Kas internetist on nii raske asju järgi uurida või puudub koostajatel arvutikasutuse oskus? Sellise idiootsuse peale vajus ikka lõug lauale...lausa mitmekümne km kõrgusele

Aastal 2018 on Eesti kaitseväel arvestatav seire-, tuvastus- ja luurevõime Eestit ähvardada võivate ohtude õigeaegseks avastamiseks, kõrges valmisolekus ja osaliselt soomustatud jalaväebrigaad, Kaitseliidu ja reservüksustest koosnevad kaitseringkonnad, korralik õhukaitse nii strateegiliste objektide kui maaväe üksuste kaitseks

[Lemet]

Ma ei ole militaarvallas mitte keegi. Kunnas võib selle pärast vabalt sõna võtta (tema arvamust lausa küsitakse), et tal on oma auastme pärast teatav usalduskrediit.

Mina ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes võiks selle oma nime alt avaldada. Seetõttu teatan käesolevaga, et loobun igasugusest autorlusest kõnealusele tekstile kahel tingimusel:

1. Selle trükimeedias avaldamise kavatsusest teavitatakse mind ette
2. Ma saan toimetatud teksti enne avaldamist läbi lugeda ning vajadusel parandusi ja muudatusi teha

Kui foorumi üldsuselt suurt vastuseisu ei tule, siis võiks selle kirja koos asiste parandustega (kui neid tuleb)ju üllitada kui militaarneti foorumlaste enamuse ühise seisukoha. Elik kui keegi tunneb, et ta kohe üleüldse kirjaga nõus pole, võib ju vastava nimelise märkuse juurde teha.?

[Kilo Tango]

Ma ei ole militaarvallas mitte keegi. Kunnas võib selle pärast vabalt sõna võtta (tema arvamust lausa küsitakse), et tal on oma auastme pärast teatav usalduskrediit.

Mina ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes võiks selle oma nime alt avaldada. Seetõttu teatan käesolevaga, et loobun igasugusest autorlusest kõnealusele tekstile kahel tingimusel:

1. Selle trükimeedias avaldamise kavatsusest teavitatakse mind ette
2. Ma saan toimetatud teksti enne avaldamist läbi lugeda ning vajadusel parandusi ja muudatusi teha

Kui foorumi üldsuselt suurt vastuseisu ei tule, siis võiks selle kirja koos asiste parandustega (kui neid tuleb)ju üllitada kui militaarneti foorumlaste enamuse ühise seisukoha. Elik kui keegi tunneb, et ta kohe üleüldse kirjaga nõus pole, võib ju vastava nimelise märkuse juurde teha.?

Selle jaoks peaks foorumis olema poll-i tegemise võimalus.

[man21]

Selle kirja mõningate punktide suhtes on mul väiksed kahtlused ja kõhklused, kuid üldise kirja tonaalsuse ja sisuga olen nõus. Minu poolt seega jah sõna, sest sellist kirja polegi võimalik kirjutada, mis kõigi poolt kõigis punktides leiaks heakskiitu.

[Lemet]

Selle jaoks peaks foorumis olema poll-i tegemise võimalus.

On ju võimalus teha piiratud ajaga küsitlus, näiteks järgmise reedeni. Selle aja sees käib iga huviline ikka vast korra foorumit kiikamas. Oma tõlgete pealt vaatan, et keskmine külastuste arv päevas on kuskil 200-250 päevas.

[John]

Nii, et härra John: "Tehtagu" hoiaku asemel saad ka ise kasulik olla.

Vt postkasti

6. Tankitõrjevõime edasine arendamine on äärmiselt oluline, kuid edasine Carl Gustavile moona ning odavate RPG-de hankimine on küsitav. Pigem tuleks keskenduda kergemate soomusmasinate hävitamisele 12,7mm täpsusrelvadega, millede taktikaline kasutamine on laiem. CarlGustaviga lahingus tanki hävitamine on illusioon, millist saab realiseerida vaid linnas. Maastikul on see praktiliselt enesetapuga võrdsustatav tegevus.

Juhul kui eesmärk on tõesti muuhulgas juurde hankida moona CG-le siis pakuks huvi, et missugustele? Kui ostunimekirja põhirõhk langeb HE 441, HEDP 502, ILLUM 545 ja SMOKE 469-le ning minimaaselt (kui üldse) HEAT 551 ja 751-le siis oleks see tõend sellest kuidas TT hange on (vähemalt osaliselt) tehtud ikkagi missioonide vajadustest lähtudes.

[Kapten Trumm]

Kilo Tango, täienda lennuväe põhjendusi teemaga "relvasüsteem lennuk-tiibrakett", mis erinevalt maapealsetest süsteemidest annab kokkuhoidu sellega, et puudub vajadus vastavate kandurite, radarite ja selle majandamiseks vajamineva eraldi väeosa järele".

Samuti kuluks mainida, et Eestil puudub õhudessandi tõrjumise võimekus, mida on analoogselt meredessandiga efektiivne tõrjuda teel maabumispaika.

Veel - suurtükiväe teema kasinavõitu. Rõhutada, et operatiivstruktuuril on juba praegu suurttükiväge ja MP-sid liiga vähe, ning selle suurendamine ilma vastava tehnika hangeteta ei ole mingi tasakaalustatud areng. Suurtükiväeta jalavägi on kahuriliha. 25 000 se operatiivstruktuuri tuletoetuseks on vaja juurde osta ca 90-100 suurtükki ja ca 400 eri miinipildujat, mis on kahtlemata suurhange.

Ka on oluline märkida, et oleks aeg hakata rääkima asjast õigete nimedega. Ei ole need hävituslennukid ega tiibraketid mingi kättesaamatu võimekus, vaid raha vähesuse on Eesti ise tekitanud, summides suuri summasid teisejärgulistesse kohtadesse nagu miinitõrje, kopterid, transpordilennukid ja kiirkaatrid. Ja on ebaeetiline avalikkust lollitada ekslike väidetega lennukite kättesaamatust hinnast ja kuludest, ostes planeerides samal ajal osta sadu miljoneid maksvaid koptereid.

[Juhani Putkinen]

Keskmaa õhutõrje on vaja nagunii. See on võimalik hoida lahinguvalmiduses 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Hävitajad ei saa kuidagi olla pidevalt õhus, ega ka täiesti stardivalmina pidevalt.

Jah, aga prioriteetide järjekord on vale. Osta 2-3 raketikompleksi ei anna tegelikult mingit sõjalist heidutust, lihtsalt lennurünnaku alguses hävitatakse need lennukitelt lastavate radaritõrje rakettidega. Või vastane hoiab oma lennukid pidevalt õhus ja sa ei saa oma radarit sisse lülitada.

Näiteks NASAMS toimib ka ilma oma radarit kasutamata. Kõik elemendid on mobiilsed ja need saa hajutada laiali.

Passiivradar on ka olemas.

See on selge, et Kellavere päris kaua ei anna infot vaenlase lennukitest - aga ei anna ka enda hävitajatele. Hävituslennukil pole väga suurt väärtust kui see ei saa kas või Link-16 kaudu infot, et kus on vaenlane.

[Juhani Putkinen]

Kaitseliidu spetsialiseeriks puhtalt sissisõjale. Neid on raske väljaõpetada suuremate üksustena tegutsema, aga väikeste üksustena sissindust arendada on neile jõukohane ja sobiv.

Nõus!

Kaitseliitlane on üldiselt individuaalist patriiot. Ta ei armasta väga alluda käsudele - aga tahab oma isamaat kaitsta kas või viimase hingetõmbeni.

Tegelikult siss.

[kyy]

Hakkab peale nutt ja hala!
---------

Käo: jätkem kahurid ostmata

Äripäev palus äriliidritel anda valitsusele nõu, kelle või mille arvelt ja kui palju võiks koostatavas negatiivses lisaeelarves kulusid vähendada.

Suurinvestor Jüri Käo läheks esmalt pensionite kallale, kirjutas aripaev.ee.

«Ega siin häid lahendusi ole! Kõik on väga halvad lahendused. Eks pensionid ja kaitsekulutused on need kohad, kus tegelikult on ka suur raha. Nii kurb, kui see ka ei ole, tuleb neid mõlemaid kärpida. Pensionitõus lükkugu edasi ja kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Saame võib-olla NATO käest riielda ja vitsa, aga nende jaoks on tähtsam, et osaleme missioonidel, mitte see, et ostame vaestemajja uue uhke kahuri! Ja siis koguneme ümber selle läikiva kahuri nagu mingis Aafrika hõimus ja imetleme seda läikivat asja! Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta,» arutles Käo.
http://www.postimees.ee/?id=73549

[Juhani Putkinen]

Selle jaoks peaks foorumis olema poll-i tegemise võimalus.

Kirjale võiks allkirju anda.

Internetis on ka mingid allkirjade andmise võimalused täitsa olemas. Näiteks Hiiumaa tuuleveskide vastu on antud allkirju küll ja küll.

Äkki jagaks väiksemateks tükkideks? Kõik ei ole vastu kõigele ja kõik ei ole kõige poolt.

Näiteks mina pole sugugi hävituslennukite vastu, aga minu arvates need pole see kõige tähtsam - vaid alles kaugemas tulevikus muretsetavad, nagu ka tankid.

Maksumus on vaja püsida selles raamis umbes 6 000 000 000/aasta. Sellist kirja pole vaja saata milles väljutakse raamist.

[Kapten Trumm]

Näiteks NASAMS toimib ka ilma oma radarit kasutamata. Kõik elemendid on mobiilsed ja need saa hajutada laiali. .

Autonoomsel toimimisel ilma maapealse radarita on nende tuleulatus olematu. Selles radarita laskmisel pole midagi uut, venelased kasutasid seda juba Vietnami sõjas S-75 peal. Ainuke asi oli selles, et ilma radarita laskmine eeldas märgi silmapiiri tagant välja tulemist, mis kärpis laskekaugust üle kahe korra.

Passiivradar on ka olemas.See on selge, et Kellavere päris kaua ei anna infot vaenlase lennukitest - aga ei anna ka enda hävitajatele. Hävituslennukil pole väga suurt väärtust kui see ei saa kas või Link-16 kaudu infot, et kus on vaenlane.

Esiteks saab hävituslennuk hakkama ka ilma radarita, sest tänapäeval on ammu vastavad asjad olemas- ka Soome õhuväel on need olemas. Ei ole õige väita, et ilma radarita ei ole hävitajal väärtust. Siin läbi jooksnud kasutatud F-16 MLU radaril AN/APG-66, mida MLU programmis on moderniseeritud AN/APG-68 v9 tasemeni, on avastamise kaugus 150 km, radari tööväli moodustab 120 kraadise tipunurgaga koonuse. Neli rindrivis lendavat lennukit Kesk-Eesti kohal valgustavad radariga juba terve idapiiri. Teiseks on F-16 peal päris head radarihoiatuse vastuvõtjad, mis kannataks lausa pasiivse radari nime välja - mis suudavad määrata teda valgustava radari kiirguse järgi selle kandja tüübi ja arvestada välja, kas sa oled tema tuleulatuses või mitte.

Teiseks samu passiivseid meetodeid saab kasutada ka lennukite juhtimisel.

Kuna NATO on poliitiline teema, siis NATOl on poliitiliselt lihtsam saata AWACS Läänemere neutraalvete kohale kui hävitajad Ämarisse. Sel põhjusel, et AWACS allub ja otse NATO ühendstaabile, lennukid kuuluvad liikmesriikidele ja iga riik peab selleks ise käsu andma - mis näiteks vene gaasi otsas rippuvale Saksamaale (kes on lähim ja võimsaim õhuvägi regioonis) on päris tõsine pähkel.

Ja õhupilti saab linkida ka mujalt - tõsi, selle kvaliteet madalatel kõrgusel ei ole see (maakera on ümmargune).