Juhani Putkinen kirjutas: Näiteks NASAMS toimib ka ilma oma radarit kasutamata. Kõik elemendid on mobiilsed ja need saa hajutada laiali. .
Autonoomsel toimimisel ilma maapealse radarita on nende tuleulatus olematu. Selles radarita laskmisel pole midagi uut, venelased kasutasid seda juba Vietnami sõjas S-75 peal. Ainuke asi oli selles, et ilma radarita laskmine eeldas märgi silmapiiri tagant välja tulemist, mis kärpis laskekaugust üle kahe korra.
Passiivradar on ka olemas.See on selge, et Kellavere päris kaua ei anna infot vaenlase lennukitest - aga ei anna ka enda hävitajatele. Hävituslennukil pole väga suurt väärtust kui see ei saa kas või Link-16 kaudu infot, et kus on vaenlane.
Esiteks saab hävituslennuk hakkama ka ilma radarita, sest tänapäeval on ammu vastavad asjad olemas- ka Soome õhuväel on need olemas. Ei ole õige väita, et ilma radarita ei ole hävitajal väärtust. Siin läbi jooksnud kasutatud F-16 MLU radaril AN/APG-66, mida MLU programmis on moderniseeritud AN/APG-68 v9 tasemeni, on avastamise kaugus 150 km, radari tööväli moodustab 120 kraadise tipunurgaga koonuse. Neli rindrivis lendavat lennukit Kesk-Eesti kohal valgustavad radariga juba terve idapiiri. Teiseks on F-16 peal päris head radarihoiatuse vastuvõtjad, mis kannataks lausa pasiivse radari nime välja - mis suudavad määrata teda valgustava radari kiirguse järgi selle kandja tüübi ja arvestada välja, kas sa oled tema tuleulatuses või mitte.
Teiseks samu passiivseid meetodeid saab kasutada ka lennukite juhtimisel.
Kuna NATO on poliitiline teema, siis NATOl on poliitiliselt lihtsam saata AWACS Läänemere neutraalvete kohale kui hävitajad Ämarisse. Sel põhjusel, et AWACS allub ja otse NATO ühendstaabile, lennukid kuuluvad liikmesriikidele ja iga riik peab selleks ise käsu andma - mis näiteks vene gaasi otsas rippuvale Saksamaale (kes on lähim ja võimsaim õhuvägi regioonis) on päris tõsine pähkel.
Ja õhupilti saab linkida ka mujalt - tõsi, selle kvaliteet madalatel kõrgusel ei ole see (maakera on ümmargune).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.