Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Samas piloot on ikka nii rahvusvaheline elukutse, et talle võid maksta ehk 20 - 30 % vähem kui euroopas, kuid mitte 90% vähem.

Ilma keskmaata ka ei saa hakkama, kas või lennuvälja ja paari teise strateegilise koha esmaseks kaitseks.

Tanke ja IFV-sid on mõlemat vaja pataljoni jagu, nagu ka APC-id ülejäänud jalaväele ( M113 peaks suht palju ringi liikuma hea hinnaga )

12.7 pole suurem asi soomukitõrje, pluss tema suht suur kohmakus, pigem ikka AT4 või muud sarnane kraam.

Vaja oleks ka väikesi soomusautosid - Otokar Cobra, VBL või midagi muud sarnast.

Harpooni suurim tuleulatus on 140 km, seega autode pealt pole seda midagi nii lootusetu lasta, kui jagada eesti rannik 3 sektoriks ja iga sektori peale oleks näiteks oma rannakaitse kompanni kus 2 - 3 autot, paar Mistrali ja natuke soomusega jalaväge.

[Actual]

Pole väga kursis piloodi elukutsega, aga mulje on jäänud, et militaar poole nõudmised piloodile on suurusjärguvõrra kõrgemad. Kui mingit tsiviillennukit juhivad ka kergelt üekaalulised kiilaspead või vananevad hallpead, siis hävitaja kangi taga neid pole märganud. Suurematel tsiviillennukitel vist kaks pilooti, üks vananev kapten ja teine siis tervisest pakatav noorem piloot - kõige peale on mõeldud
Eks nõuded tervisele ja võimetele on militaari poolel suuremad. Lisaks kui tsiviillennukil tuleb ainult tõusta-lennata-maanduda, siis hävitaja kokpitis vist ülesandeid rohkem , pluss kogu see relvastuse nänn millega tuleb osata ümber käia.
Mingeid plaane meie odavamale tööjõule teha oleks kahtlane, ca 10 aastapärast kui hea tahtmise juures meie omad piloodid kooruvad, võib see palgatase olla planeeritust midagi muud ja arvestada, et ka tulevikus oleme odavtööjõu maa oleks vast liiga...
Ühiskonna seisukohalt on hea see, et erruläinud või tipptervise kaotanud sõjalennuki piloodid saavad oma elukutset jätkata tsiviilis.

[HeiniR]

Actual:
Mingeid plaane meie odavamale tööjõule teha oleks kahtlane, ca 10 aastapärast kui hea tahtmise juures meie omad piloodid kooruvad, võib see palgatase olla planeeritust midagi muud ja arvestada, et ka tulevikus oleme odavtööjõu maa oleks vast liiga...


Arvata on, et kui Eestis üldine palgatase tõuseb ja SKP inimese kohta suureneb, muutub ka kaitse eelarve suuremaks ja polegi mõeldud, et piloodid jäävadki lõpuks keskmise palga peale.[/quote]

[kaur3]

Natuke OT, kuid Juhani Putkinen kirjutas nii:

Kaitseliitlane on üldiselt individuaalist patriiot. Ta ei armasta väga alluda käsudele - aga tahab oma isamaat kaitsta kas või viimase hingetõmbeni.

Tegelikult siss.

Kui Juhani suguse kogemusega mees suudab panna kaitseliitlasele sellise diagnoosi, siis on tegemist tõsise argumendiga. Läbi ajaloo on nii mõnedki režiimid suutnud talumeestest ja egoistidest vormida distsiplineeritud üksused, millega on tehtud ajalugu. EKJ ei ole seda veel seni kahjuks suutnud massidele tõestada. Mõnes mõttes on see ka hea, sest pole vajadust olnudki. Kui me juba (viidates Juhanile) ette teame, siis tuleb mõelda hoopis teistsuguse TTP peale, mida kaitseliitlastele õpetada. Vt linki.

http://en.wikipedia.org/wiki/Leaderless_resistance

[xwy]

Tegin mõned täiendused Qteci täiendustele.
selle pika jutu.

.

Asja võiks reporterile ütelda. usun nad ikka kuulaksid.

[Kapten Trumm]

Mis neid lendurite palku puudutab, siis tekitatud on järjekordne probleem eikuskilt. Finnairi kaptenid võivad saada mida tahes, hävituslenduri töö on nii prestiizne, et sõltumata palgast on iga riigikorra ajal sinna meeletu tung olnud. Riik peaks püsti loll olema, kui hakkab kulutama miljoneid koolitusele ja jätab sõlmimata koolituslepingu, millega piloot kohustub x aastat teenistuses olema.

Mina isiklikult ei usu, et Soome maksab suvalisele Hornetit juhtivale leitnandile 20 000 eurot kuus.

Võiks ju öelda, et näe, Blackwateri turvamehed saavad kah Iraagis müstilist palka, palju kõrgemat kui ohvitserid missioonil, aga ometi pole kaitsejõud in corpore tänini BW värbamiskontori ukse taha jooksnud.

[hummel]

Kirjatöö meenutab sisust suuresti pigem relvafännide märgukirja, kui riigikaitse asja, kuid noh ega see SRAK kah palju targem ole.

Enda vaatevinklist siis sellised tähelepanekud.

1) Maavägi on üles ehitatud kohmakatele ja kahtlase väärtusega territoriaalkoondistele (krk), mitte mobiilsetele ja ümberpaigutatavatele brigaadidele. Et 25 000 op koosseisu hulgast vaid 5000 (hiidbrigaad) on rahuldavalt ümberpaigutatavana mõeldud, on ikkagi heidutuseks napivõitu. Minu seisukoht ühtib siin ühe eelkõnelejaga, kes mainis, et meie kasinad üksused ja raskerelvad peaksid olema kasutatavad võimalikult universaalsetena.

2) Kui meil on 1 võitmatu brigaad, siis see tähendabki tähendabki 24 haubitsat, 27/30 120mm miinipritsi, 24 Mistralit... Ilma brigaadi taseme juhtimise ja logistikata on ülejäänud vastav raskerelvastus lahingus suhteliselt kasutu raud.
Laest võetud numbreid kuhugi pöördumistesse kirjutada on diletantlik, sest relvi ei hangita kunagi mitte kaalu, vaid üksutele vajalike koguste kaupa. Relvade arvukusest rääkides oleks tark ära märkida, mitmest kompaniist, pataljonist, brigaadist me üldse räägime. Numbreid oskab igaüks kirjutada, kes koolis käinud
25 000 sisse peaks kuuluma ka KL opstruktuur, mis ei suuda näiteks lähiperspektiivis 120mm nagunii kasutada.

3) Hävituslendurile ei maksa keegi Eestis ever sadu tuhandeid pappi nagu ei maksta eriti ka muudele spetsialistidele kaitseväes. See elukutse on nagu privileeg ja sinna ilmselt ei tule keegi ratsa rikkaks saama ega ei koolitata mitmeaastase teenistusgarantiilepinguta. Hävituslenduri palk saab olema korrelatsioonis muude ohvitseride palkadega, ehk saab umbes ltn/kpt/mjr palka sõltuvalt ametikohast eskadrillis. Ehk saab ka kuni mõnikümmend % diffi seoses alalise lahinguvalmidusega. Palgajuhendisse saab teha täpsustuse, et makstaks lisatasu lennutundide eest.
Ise ma arvan, et 12 hävitajat on natuke paljuvõitu, kuid 8-10 võiks olla küll ja noh, mõni vanem ja odavam (UH-1) transpordikopter võib ka ära kuluda. Hävitajatega garanteeritakse üllatusmomendi ärahoidmine ja takistatakse vastase ootamatud õhurünnakud, dessandid ning õhupaisked starteegiliste punktide (transpordi- ja liiklussõlmed, väeosad, laod) hõivamiseks/hävitamiseks kohe võimaliku konflikti alguspäeval.
Kui vastane planeerib Eesti hõivamist, siis selles operatsioonis saab võtmerolli mängima ründaja/kaitsja reageerimiskiirus. Vene ründeüksuste lahinguvalmidus on erinevalt meie paraad- vs reservarmeest erakordselt kõrge. Enne, kui meediassegi jõuab või NATO hävitajad Zokniaist õhku saavad, on paar õhudessantründepataljoni kopterite või lennukitega kohal ja 75% kaitseväe väeosadest ja ladudest (lahinguvalmidus ka puudub) käeulatuses. Arvan, et hiljemalt tund pärast häiret oleksid nad lennukite ja kopteritega meie õhuruumis ning veel mõne minuti pärast hakkaksid maabuma Jõhvis ning Võrus otse väeosades. Järgnevate loetud tundidega tekitataks riigikaitsele (ja riiklikule suveräänsusele) tohutu materiaalne ja moraalne kahju, mille kõrval hävitajate ostu või pidamise kulud oleksid taskuraha.
Hävitajate olemasolu võiks sellised otsekohesed kavad aga eos nurjata.

4) D-30 põhiliseks mureks on tema sobimatus üldvägede brigaadi seoses tänapäeva suurtükiväele taktikaliselt napi laskekaugusega. Kui suurtükiväepataljoni moodsa taktika positsiooni (-ala) standardlaius on juba 9 km ja sügavus 3 km, siis vaid 15 km laskekaugusega palju laineid ei löö ja ka positsiooniala valikul jääb vist vähe mänguruumi? Jalaväele päris selga ka ronida ei saa. Brigaadi luuret ja kõrvalsuundi nagunii toetama ei ulata. Brigaadi kaudtulerelva kaliiber on ikka 155/152.
Muud mured, nagu ilmasõja aegne optika ja kohmakus (eriti laskevalmis saamisel), on ausalt öelda teisejärgulised.

5) KL põhimuredeks hindaksin praktiliselt puuduvat logistikat ja nõrka juhtimis- ning korraldamisvõimekust tervikuna. Kaitseliidu allüksustele tuleb leida lõpuks adekvaatne, ühtlane, sobiv, süsteemne, kuid paindlik ja arusaadav struktuur. Praegu on liiga stiihiline. Siin raha ei aita, vaid on vaja suurendada KL kaadrit ja roteerida seda kaitseväkke praktikale. Logistikat saab siiski arendada vaid raha mattes. Võib-olla oleks mõtekas KL ja KV logistika teatud tasemel täielikult ühildada. Kokkuhoid ja efektiivsuse tõus oleks perspektiivis kindel. Samuti võiks kaaluda sideasjade ühildamist.

6) Soomustehnikast rääkides, siis kohmakatele soomusautodele pole mõtet raha raisata, sest neid saab osta vaid uutena ning nad on manööverlahingus ikka praktiliselt kasutud (nagu ka soomustatud autod). Kasulikum oleks APC-sid osta, mis on samuti kallid, kuid mida saaks ehk näiteks ukrainlastelt ikkagi üsna odavalt ja massiliselt kätte ning NATO standardile vastavatena. M113 on mõttetu kast - APC-na kohmakas ja kulukas, aga IFV-na nõrk. Roomikutega APC-sid pole mõtet pidada, sest sõita lubatakse roomikutega rahuajal maastikul nagunii üsna vähestes kohtades ja pataljonist IFV-dest ning MBT-dest roomikutega peaks esialgu piisama.

7) Ilmselt läheb luuresüsteemide alla, kuid peaksime muretsema juurde suurtükiväeluureseadmeid. Eriti trajektooriradareid. Suurtükiväeluure ja võitlus vastase suurtükiväega peaks tegelikult olema üldse alles diviisi tase, kuid eks siin annaks leiutada.

[hummel]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=21004274

Näh viimasele pesukausile on isegi 2x23mm esitekile aretatud. Kuulu järele olla kv juhataja ise kunagi miinijahtijate puuduva kahuri järele pärinud.
Et tegemist on siis "ainsa relvastatud laevaga", ei vääri muidugi kommentaare!
Eks see sergei peaks plastkeret korralikult raputama, kuid samas ega originaalis 30mm ka vast tongipüss olnud.

[Qtec]

Arvan, et arutluse all olevale SKAK'ile saab ja tulekski anda sügavam ning laiem lähenemine, kui ainult protestikiri (protestikirja on lihtne maha teha või naeruvääristada). Laiema baasi ning tõsiselt võetavuse huvides tuleks siia veel liita ka väeosade teemas lahti arutatud reformikavad ning kriitilise pilguga võiksime üle vaadata ka siin eelnevalt kokku pandud relvastuse soetamise plaan. Ühesõnaga tuleks kõik kolm osa üle vaadata, siluda ning likvideerida vasturääkivused ning ebakõlad. Kuna kiri ise juba kipub parajalt pikaks minema, siis tavainimesele seeditavuse tagamiseks ei ole mõtet sinna neid teemasid juurde enam lükkida. Küll aga peaksid kõik kolm olema head ladusad lugeda, vasturääkivusteta, ristviidetega ning viidetega allikatele.

Olen u. nädala jagu suhteliselt eemal, kuid proovin veel täna õhtul laiali saata mõningad kirjad seoses allkirjade kogumise web'i keskkonna loomisega. Teie aga andke vahepeal tuld ning prooviks vähemalt sellegi ürituse läbi suruda...

[Juhani Putkinen]

Finnairi kaptenid võivad saada mida tahes, hävituslenduri töö on nii prestiizne, et sõltumata palgast on iga riigikorra ajal sinna meeletu tung olnud.

Tegelikult Soomel on vahepeal olnud väga suuri probleeme sellega, et kogenud hävituslendurid on läinud natukese suurema palga järele lendama reisilennukeid.

Lepinguga võib natukest aega kinni pidada - aga siis kui lendur on juba harjunud ja vilunud, ta lähebki tsiviillenduriks. Seoses sellega praktika on näidanud, et hävituslendurid:

1. On väga kallis koolitada - et ta oleks tõesti "ässa". Soome õhuväe tunnuslause kuulub: Qualitas potentia nostra (kvaliteet on meie jõudu). Seega need lendurid on koolitatud viimase peale - väga, väga suure rahaga (teie ei usuks seda tõeks kui ma ütleks kui palju tegelikult);

2. Nendele on vaja maksta tohutult suur palka, et nad ei läheks lendama reisilennukeid (Finnair pole sugugi ainus firma, kes neid "ässasid" tahaks väga saada endale);

3. Nende peab saama lennata palju (huvitavaid aktsioone õige hävituslennukiga - mitte mingi odava treeninglennukiga või simulaatoriga), et kvalifikatsioon säilib ja tahavad ikka teenida, mitte minna lendama reisilennukit.

See kõik pole sugugi odav lobu.

[Qtec]

Eestis olen kuulnud, on probleem pigem selles, et lendureid liiga palju ning lennukeid liiga vähe. St. meil on totaalne tööpuudus lendurite seas.

[Kilo Tango]

Eestis olen kuulnud, on probleem pigem selles, et lendureid liiga palju ning lennukeid liiga vähe. St. meil on totaalne tööpuudus lendurite seas.

Tõsi ta on. Eestis on pikka aega toimunud riigi poolne lendurite üleproduktsioon. Teisalt on kogu see jutt mõttetu, sest pilootide palk moodustab kogu pildist küll arvestatava aga siiski tillukese osa. Iga-aastaste kulude arvestuses (mainitud 200-400 mil - põhineb USA hindadel) on USA palkadel põhinevad pilootide ja teenindava personali hinnad sees. See ei ole teema, mis vääriks eraldi arutamist. Teisalt olen ma üsna kindel, et esmase väljaõppe kulusid aitab korraliku asjaajamise korral ka USA meil kanda.

[Kilo Tango]

Tegin lk 61. alguses olevasse teksti veel mõned parandused.

[Kilo Tango]

Finnairi kaptenid võivad saada mida tahes, hävituslenduri töö on nii prestiizne, et sõltumata palgast on iga riigikorra ajal sinna meeletu tung olnud.

Tegelikult Soomel on vahepeal olnud väga suuri probleeme sellega, et kogenud hävituslendurid on läinud natukese suurema palga järele lendama reisilennukeid.

Lepinguga võib natukest aega kinni pidada - aga siis kui lendur on juba harjunud ja vilunud, ta lähebki tsiviillenduriks. Seoses sellega praktika on näidanud, et hävituslendurid:

1. On väga kallis koolitada - et ta oleks tõesti "ässa". Soome õhuväe tunnuslause kuulub: Qualitas potentia nostra (kvaliteet on meie jõudu). Seega need lendurid on koolitatud viimase peale - väga, väga suure rahaga (teie ei usuks seda tõeks kui ma ütleks kui palju tegelikult);

2. Nendele on vaja maksta tohutult suur palka, et nad ei läheks lendama reisilennukeid (Finnair pole sugugi ainus firma, kes neid "ässasid" tahaks väga saada endale);

3. Nende peab saama lennata palju (huvitavaid aktsioone õige hävituslennukiga - mitte mingi odava treeninglennukiga või simulaatoriga), et kvalifikatsioon säilib ja tahavad ikka teenida, mitte minna lendama reisilennukit.

See kõik pole sugugi odav lobu.

Tõsi ta on, et hävituslendurid peavad saama palju lennata, kuid see 200-400 miljonine aastamaksumus on arvestatud ca. 200h-se aastase lennukoormuse pealt.

See, et sõjaväelendurid lähevad tsiviili ära on rohkem selline majandusbuumi aegne probleem. Üldiselt ei taha vähegi aktsepteeritavate tingimuste korral ükski hävituslendur trammijuhiks minna. Lihtsalt viimastel aegadel pakuti liinilendurite palkadeks uskumatuid summasid. Seda lihtsalt selle pärast, et liine tuli nii palju juurde, et olemasolevad koolitussüsteemid ei suutnud piisavalt piloote peale anda.

Ma usun, et lähiaegadel hakkame hoopis vastupidist tendentsi täheldama.

[Lemet]

http://www.postimees.ee/?id=73803

Meie asi on omada korralikku infrastruktuuri, näiteks et meie kütusevoolikud sobiksid lennukitele, mis võiksid tulla, jne.

Niipalju siis esmasest kaitsevõimest...