Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Tekkib küsimus, kuna raketil oma radar peal, siis milleks mingid ekstra asjad ? Praegu saan aru, et võib vabalt lasta ka suure radari pildi järgi + mobiilsete, mille enam vähem korralik võrk meil olemas on.

[Kilo Tango]

Tekkib küsimus, kuna raketil oma radar peal, siis milleks mingid ekstra asjad ? Praegu saan aru, et võib vabalt lasta ka suure radari pildi järgi + mobiilsete, mille enam vähem korralik võrk meil olemas on.

See on siin nii läbi nämmutatud teema, et ... Sedalaadi teadmised peab ikka ise omandama. Need on vabalt veebis saadaval. Keegi siin selliseid asju koolitama küll ei jaksa hakata. Sorry. Lihtne vastus on see, et raketi radar on liiga vähese võimsusega.

[Actual]

Kuidas kindlustada see, et kui mingi siss metsavahel oma raketi teele paneb, et siis olenevalt raketist see rakett tabaks ikka vaenlase õhusõidukit, aga mitte ei korjaks omade lennumasina soojusjälge üles vms.

[Kilo Tango]

Kuidas kindlustada see, et kui mingi siss metsavahel oma raketi teele paneb, et siis olenevalt raketist see rakett tabaks ikka vaenlase õhusõidukit, aga mitte ei korjaks omade lennumasina soojusjälge üles vms.

Seda ei saa kindlustada, kuid selle tõenäosuse vähendamiseks on IFF süsteemid peal kõikidel õhutõrjeseadmetel.

[Juhani Putkinen]

Kuidas kindlustada see, et kui mingi siss metsavahel oma raketi teele paneb, et siis olenevalt raketist see rakett tabaks ikka vaenlase õhusõidukit, aga mitte ei korjaks omade lennumasina soojusjälge üles vms.

On olemas seadmed mis teatavad kas see masina on oma või võõras.

Lisaks sissidel on üldiselt side olemas ja selle kaudu õt-mehed saavad info "ufodest".

[allatah]

Kuidas kindlustada see, et kui mingi siss metsavahel oma raketi teele paneb, et siis olenevalt raketist see rakett tabaks ikka vaenlase õhusõidukit, aga mitte ei korjaks omade lennumasina soojusjälge üles vms.

Heal juhul saavad sissid raketid, mille ulatus on vaid paar km. Ning kui sihtida mõistlikus kauguses olevat objekti, ei jõua see rakett nagunii kütuse puudumisel kuskile väga kaugele uitama minna.
Kui aga peaks käima väga lähestikune õhulahing või mõnel muul põhjusel on oma ja vaenlase õhusõidukid kõrvuti, siis läheks algeline õhutõrjerakett tõesti suurema soojuse suunas.
Tänapäevased süsteemid võivad töötada ka muudel põhimõtetel. Ei tunne seda teemat, aga olen aru saanud, et laskja juhib raketi sihtmärgini või lukustab enne laskmist sihtmärgi ja edasine töö on radarite teha.

[Actual]

Eks ma ise aimasin ka, et sellised eristamise tehnoloogiad teevadki need raketid kalliks, mitte see paljas materjal millest nad tehtud on
Kuigi see IFF süsteem on ka omapärane, ühtepidi geniaalne aga teistpidi, kui see igale pisiraketile integreerida ja pool ilma neid täis,
kas pole siis oht, et vaenlane saab samuti selle IFF koodile jälile ja teeb oma õhusõidukid immuunseks meie rakettide suhtes.

[Felix]

3 kompleksi a' 1 radar, juhtimispunkt ja kaks laskeseadet maksid Hollandile 60 miljonit USD

Eestisse on minimaalselt vaja 3 kolmest "kobarat" - üks Tallinn, teine Paldiski-Ämari ja kolmas Tapa. Kokku 180 miljonit USD (ca 2 miljardit EEKi). Laskekaugus ca 40 km. Ei ole nii, et paned üheainsa radari püsti ja "tehtud". Võimalik, et Tallinna on rohkem vaja. Reegel on, et dubleeritakse kolmekordselt.

Iga kompleks vajab mehitamiseks 22 inimest, kokku 198 meest. Arvestades, et rahuajal ei istuda silm punnis 24/7 pultide taga, siis võid selle rahulikult kolmega korrutada (et tagada 8h vahetused - vaevalt et kaader hakkab 24h panema). Aga võib-olla paneme kell 17.00 radarid kinni. Ma jämedalt arvestasin kokku ainuüksi palkadeks-maksudeks üle 100 miljoni. Lisaks hooldus, baaside rajamine, varjendid, logistika, valve jne.

Kokku saame investeeringuteks 180 miljonit USD (mille eest saab 20 kasutatud hävituslennukit) koos jooksvate kuludega, mis kisuvad lennueskadrilliga samasse suurusjärku.

Võimalik, et meie targad arvasid, et 1 kompleks Tallinna, 1 Ämari ja üks Tapale - ja TEHTUD. Selline "õhukaitse" on pakasuhha. Reegel on, et igat kompleksi peab katma kaks naaberkompleksi.

Aga kas riigikaitse peab tõhus olema? Järsku on kellelgi eluline huvi käia välismaal relvatootjatel külas, nautida demostratsioone ja kõike, mis sellega kaasas käib. Peale keskmaa ÕT ostmist avaneb ju uus võimalus soetada paar kõrgtehnoloogilist raketirekkat.

Üks NASAMSi kompleks maksab kahe kasutatud F-16 hinna ja tema jooksvaks käigushoidmiseks on vaja samapalju personali kui kahe lennuki jaoks. Jooksvate kulude osas ei oska kommenteerida, aga tõenäoliselt on need sarnases suurusklassis.

Niiet arengukava oluline "järeldus" ei ole tõsi. Ja ülaltoodud arvestused ongi see imepõhjus, miks isegi rikkad riigid ostavad ÕT raketikomplekse väga piiratud arvul ja panustavad lennuväele. Sest lennuvägi pakub märksa paremat kulu/efekti suhet tänu multifuntsionaalsusele, mobiilsusele ja kõrgele ellujäämisvõimele.

prastoi brat!!!

Trumm demagoogiaga pole mõtet tegeleda kui numbreid ei tunne, elementaarseid arvutusi teha ei oska või keelt ei tunne siis suudame aidata!

Üks NASAMS rühm = 22 nägu

Üks NASAMS rühm koosneb:

a) tulejuhtimiskeskus

b) Raytheon TPQ-36A 3D või AN/MPQ-64 Sentinel 3D radar

c) 3 NASAMS laskeseadet, igaühes 6 raketti 3 x 6 =18, sealjuures laskeseade ise on mehitamatta.

d) MSP 500 elekto-optiline sensor sihtmärgi visuaalseks identifitseerimiseks.

See tähendab, et Tallinna-Paldiski/Ämari-Tapa katmine kolmeste kobaratega ehk kolme rühmaga teeb kokku 3 x 22 = 66 nägu, kokku siis 3 x 3 = 9 laskeseadet ehk...9 x 6 = 54 laskevalmis potensiaalset AMRAAM raketti. Kokkuvõttes annab see siis välja ühe NASAMS batarei, 1 NASAMS batarei sisaldab endas 3 või 4 NASAMS rühma, igaühes neist 22 nägu ehk siis umbkaudu 66-88 nägu batareis olenevalt rühmade arvust.

Kus kohast sa Hollandile 60 mln. USD eest siis sellise kahtlase diili välja võlusid ehk annad lingi???

Nüüd, mida sai Holland Kongsbergilt oma 345 mln. NOK-i ehk 60 mln. USD = ~720 mln. EEK-i eest:

a) 2 TRML-3D radarit (EADS) = ~10-12 mln USD tükk

b) BMC4I (EADS & Oerlikon)

c) KONGSBERG (6 NASAMS II missle systems) Siin on nähtavasti silmas peetud 6 NASAMS rühma varustust, mis teeb 2 NASAMS battareid igaühes 3 NASAMS rühma ehk kokku kahe battarei peale (2x3)x3= 18 laskeseadet, potensiaalse 18 x 6 = 108 AMRAAM raketiga, sealjuures igale batareile üks (EADS) TRML-3D 200 km. tegevusraadiusega radar näkku! Kui ma nüüd õieti aru sain siis see viimane ehk C väärtus oli ~720 mln. EEK-i ilma TRML-3D ja BMC4I.

[Gideonic]

Eks ma ise aimasin ka, et sellised eristamise tehnoloogiad teevadki need raketid kalliks, mitte see paljas materjal millest nad tehtud on
Kuigi see IFF süsteem on ka omapärane, ühtepidi geniaalne aga teistpidi, kui see igale pisiraketile integreerida ja pool ilma neid täis,
kas pole siis oht, et vaenlane saab samuti selle IFF koodile jälile ja teeb oma õhusõidukid immuunseks meie rakettide suhtes.

See ei ole päris nii lihtne, täpsel samamoodi nagu Harrise hankmine venelaste poolt ei kompromiteeriks kohe NATO sidet. Šiffreid muudetakse. Sul võib ju raadiojaam olla, aga hetkel kasutusel olevaid koode sa ikka ei tea.

[Kapten Trumm]

Nüüd, mida sai Holland Kongsbergilt oma 345 mln. NOK-i ehk 60 mln. USD = ~720 mln. EEK-i eest:

a) 2 TRML-3D radarit (EADS) = ~10-12 mln USD tükk

b) BMC4I (EADS & Oerlikon)

c) KONGSBERG (6 NASAMS II missle systems) Siin on nähtavasti silmas peetud 6 NASAMS rühma varustust, mis teeb 2 NASAMS battareid igaühes 3 NASAMS rühma ehk kokku kahe battarei peale (2x3)x3= 18 laskeseadet, potensiaalse 18 x 6 = 108 AMRAAM raketiga, sealjuures igale batareile üks (EADS) TRML-3D 200 km. tegevusraadiusega radar näkku! Kui ma nüüd õieti aru sain siis see viimane ehk C väärtus oli ~720 mln. EEK-i ilma TRML-3D ja BMC4I.

Lahinguvõimeline ÕT raketikompleks koosneb 1. oma avastamisradar 2. juhtimispunkt 3. raketiseadmed.

Kirjeldatud varustusega on võimalik ühe olulise ala katmine. See maksab 60 miljonit USD. Mis sulle arusaamatuks jäi. Kas neid raketikaste on seal 1 või 5, on täiesti teisejärguline küsimus, sest kui radar ära kustutatakse, on selle sõdimised sõditud.

Loeme siis kokku, mida on vettpidava õhutõrje jaoks vaja

Tallinn: 3 radarit, min 1 juhtimiskeskus (soovitatav oleks 3), n arv raketiseadmeid ümber linna. 3x22xn inimest.

Ämari-Paldiski: 3 radarit, min 1juhtimiskeskus (soov 3), n arv raketiseadmeid 3x22xn inimest

Tapa: 2-3 radarit, min 1 juhtimiskeskus (soov 2-3), n arv raketiseadmeid.
2-3x22xn inimest

Lisaks on neid asju ka valvata vaja, sest need peavad 24/7 valmisolekus olema. Mida toob kaasa näiteks 15 laskeseadme paigutamine ümber Tallinna, pole vist mõtet kirjeldama hakata. Siin seisavad isegi kõnniteede ehitused maaomanike nõusoleku taga.

Tehniliselt on muidugi võimalik kõik panna ka 1-2-3 radari taha, kuid kui me räägime lennueskadrilliga võrdlemisest, millel on 10-12 radarit kasutada, siis.....

Põhimõtteliselt võib ju neid raketikaste panna 100 tükki raadiolingi kaudu Kellavere taha ja rääkida, et on odav ja olemas. Üks kolakas kellavere pihta ja ongi lahing läbi. Näh, brigaadile osteti ja Giraffesid rohkem kui üks- miks?

[Felix]

Ma tahtsin öelda, et selle 60 mln. $ eest saad sa ainult kahe NASAMS batarei jagu laskeseadmeid ehk 18 tk. Radarid ja BMC4I tuleb sul veel lisaks eraldi juurde osta. See teeb kahe lahinguvalmis NASAMS batarei hinnaks olenevalt radarite arvust minimaalselt veidi rohkem kui 1 mld. EEK-i. See on hiljem juba sinu enda teha mitu NASAMS batareid või rühma sa sinna objekti ümber kaitseks paned.

[Xender]

Asja tööpõhimõttet ma tean, küsimus on selles, et kui meil on tulevikus 3 tk kaugvaatlusradarit AN/FPS-117 + Vera-E ja Giraffesid 5 tk (mida ostetakse loodetavasti juurde ) ja Aim 120 kaste on üle Eesti paika sättida, mitte ainult Tallinn, Tapa ja Paldiski siis kuidas saab neid radareid nii ruttu ära kustutada ?

Kui arvestada 4 suurt radarit ( millest üks passiivne ) ja mobiilseid radareid, siis on seda radaripilti arvestades Eesti ala suurust, piisavat.

Seega milleks veel mingid omad Radarid AIM-ile ja kuidas, kui neid piisavalt piiriääres on, saab radareid nii ruttu ära kustutada ?

[Kilo Tango]

Asja tööpõhimõttet ma tean, küsimus on selles, et kui meil on tulevikus 3 tk kaugvaatlusradarit AN/FPS-117 + Vera-E ja Giraffesid 5 tk (mida ostetakse loodetavasti juurde ) ja Aim 120 kaste on üle Eesti paika sättida, mitte ainult Tallinn, Tapa ja Paldiski siis kuidas saab neid radareid nii ruttu ära kustutada ?

Kui arvestada 4 suurt radarit ( millest üks passiivne ) ja mobiilseid radareid, siis on seda radaripilti arvestades Eesti ala suurust, piisavat.

Seega milleks veel mingid omad Radarid AIM-ile ja kuidas, kui neid piisavalt piiriääres on, saab radareid nii ruttu ära kustutada ?

No nende AN/FPS-117-de eluiga ei saa sõja korral just eriti pikaks pidada. Oleks veel AN/TPS-77. Kaelkirjakutega on see lugu, et nende range on 20-40 km. Ja Verasid on ainult 1.

Peale kõige muu nõuab selline opereerimine ikkagi radaripildi korralikku integreerimist. Näiteks Iraagile saigi see saatuslikuks. Kuna pärast Päev 1 radaripilti enam kokku ei saadud (radarid olid alles, hävitatud olid juhtimiskeskused), puudus ka ettekujutus, mis õhus toimub.

See toob diskussiooni juurde veel ühe mõõtme - maapealsete õhutõrjesüsteemide haavatavus on väga suur.

[Xender]

Ei ole suurem asi õhusõja teadlane, kuid :

1. Selleks, et radarid ja juhtimiskeskused hävitada, peab enne sinna jõudma, mis peaks piisava rakettide arvu puhul peaks olema suht problemaatiline, sest massiga ei saa peale lennata + vene radarivastased rakettid on 70 - 110 km ulatusega, st kui maa ala pole võetud käest, satuvad lennukid kaugelt enne rakettide tuleulatusse, kui nad ise saavad radareid tulistada.

Plus meil on Vera-E mis on pasiiv ja 400 km raadiusega.

2. Radaripilti saaks linkida ka teistelt riikidelt, kelle radarid ulatuvad meie õhuruumi.

3. Kui rääkida keskmaa õhutõrje vs hävitajad, siis ilma nende radariteta, ei saa samuti hävitajad midagi erilist ära teha. Kui need radarid oma maha võetud, on hävitajate tegvus suht raskendatud.

Isiklikult arvan, et esmase löögi tõrjumiseks on hävitajad paremad, kuid peale paari sõjapäeva on nendega erinevatel põhjustel kööga, kui meil puudub keskmaa õhutõrje, mis tuleks esimese asjana välja ehitada.

Lennukid vajavad mingit ala, kus nad saavad baseeruda, kui keskmaa õhutõrjet pole, mis takistab venemaal, hoida Eesti aladel pidevalt õhus 40 - 50 hävitajat ja kui kusagilt stardibki midagi, siis lihtsalt tänu tohutule ülekaalule see alla võtta.

Gruusia näidet pole mõttet tuua, sest Gruusia ründelennuvägi ei teinud venelaste vastu eriti midagi ja ega nad eriti ei lennanud ka. Kui ei lenda, ei saa teki ka kaotusi.

[tommy]

Kaelkirjakutega on see lugu, et nende range on 20-40 km.

See on nii vanema mudeli puhul.Uute AMB Giraffe range on ca. 100 km.