Aasta oli 1984, sügis ja kätte jõudis päev hakata teenima "suurt kodumaad". Sõit läks koos 19-ne eesti poisiga Lasnamäelt Kingiseppa (Kuressaare) piirivalve õppekeskusesse. Peale seda pidin asuma Tallinasse, eestis asuvate piirivalvevägede ülema autojuhi kohale. kõik aga ei läinud päris nii nagu oli "plaanitud". Kuna utšebka polnud eriti mokkamööda koht, nihverdasime end (neli eesti poissi) san.tsasti, sealt saadeti meid Kingissepa linnas asuvasse CA vägede hospidali "uuringutele". Sealne kapteni kuppudega arst jagas hetkega välja, et tegemist on ehtsate simulantidega ja pakkus variandi, et kui me nende hospidalis 2-3 nädalat remonditöödega tegeleme siis kirjutab meid hospidali sisse. Noh, lõime muidugi käed.
Aga "pe**se" läks hea plaan, väeosas ei oldud nähtavasti antud hospidali ravitulemustega rahul ja saadeti meid Kaunasesse, Baltikumi piirivalvevägede hospidali, tõhusale ravile... No ja simuleerisimegi seal üle kuu. Kuna mul soe koht oli soolas siis sai ka hospidalis pakutud autojuhi "leib" ära öeldud. Vot see oleks tõeliselt soe koht olnud, kogu hospidali peale neli autojuhtidest ajateenijat, elu nagu kuninga kassil...
Lõpuks suvatseti meile väeosast järgi tulla, kohale jõudes oli utšebka läbi, kõik olid laiali saadetud, kuna ma sel ajal "kuurordis pleesitasin", kui oli aeg soe koht vastu võtta, sai selle keegi teine.
Nii ma siis sattusingi ühte Saaremaa väikesesse zastaavasse, kus esimesed pool aastat ei kuulnud eestikeelset piuksugi.
